Teema: Äkki kellegil seisab tühi korter…….

Kägu kirjutas:

ehh, pöördumine on tühja korteri soovile ja siis hakkavad tulema tingimused… jah, on, kuid nt. Õrus ja Ulvis. Mine, maksa vaid elektri eest ning otsi küttematerjal (puuküte) ning ela. Tööd pakuvad mõlemas kohas nii saekaatrid kui kohalik pood, hooldajatena on tööd küllaga (sotsiaalaemti kaudu), lisaks veel lähedal suuremad linnad, kus lihtsamale tööle saab alati.

izzand, ma mõtlesin veerand tundi selle esimese lause üle…

Kägu kirjutas:

Ma ei saa aru, mis krd kassihaisust te räägite? Mul on eluaeg kassid olnud, korralikult lõigatud-kiibitud-vaktsineeritud – no mingit haisu ei ole! Liivakast on puhas (kassid ei käigi mustas kastis!), liiv on kvaliteetne, toit samamoodi. Praegune kass on kolmene, kaisus tudib ja lõhnab nagu titt ikka veel ????

Vähemalt osadel täiskasvanud, emastel kassidel on küll spetsiifiline lõhn, isastele meeldib oma territooriumi märgistada. Kass võib ennast pesta palju tahes, kuid mõnel tuleb kergelt roiskunud lõhna ja see on meetri kauguselt tunda, kassid ei pese ju oma hambaid. Koerte karv võib samuti ebameeldivalt lõhnata. Kass teeb häda ikka oma liivakasti ja kui seda pole vähemalt nädal puhastatud, siis on ebameeldivad lõhnad kaugele tunda. Teine asi on karvapallide välja oksendamine ja seda tehakse, kuhu juhtub. Kassiomanikke on igasuguseid, ülihoolitsevaid, kes annavad kvaliteetset toitu ja vahetavad liiva vähemalt korra nädalas ja lohakaid, kellele tuleb liiva vahetamine meelde võib-olla korra kuus, kuid korteriomanikud ei tea iial, milliseks üürnikud ja nende lemmikloomad osutuvad.

Kägu kirjutas:

Pole tükk aega midagi nii rumalat lugenud. Inimene ei saa aru, mida tähendab üleliigne. No kui sul on 2 korterit ja ühes elad, siis üks ongi ju üleliigne (kahes ju korraga ei ela)..kui sa seal ise sigu just ei kasvata või mingil muul moel seda ei kasuta, siis see ongi ÜLELIIGNE!!!

Üleliigne tähendab eesti keeles ülearust; asi, mida pole endal vaja. Kui mul on korter, milles ma ei ela, ei tähenda see seda, et mul seda vaja pole või et see kuidagi üle oleks 🙂 Ja vahet pole, kas annan ajutiselt oma kodu või spetsiaalselt üürimiseks ostetud korteri üürile, taustauuring on elementaarne.
Ja paljud muideks elavad kahes või lausa kolmes kohas. Nt mu ämm.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kui mul on korter, milles ma ei ela, ei tähenda see seda, et mul seda vaja pole või et see kuidagi üle oleks

No seda ma rääkisingi, ju siis kasutad seda muul eesmärgil, kasvatad sigu või ladustad telliseid sinna vms. Asi on aktiivses kasutuses, siis ei olegi midagi üleliigset, pole ka midagi sel juhul üürile anda. Ei hakka ju kedagi sinna telliseid või sigu täis tuppa majutama. Üürile saad ikkagi anda vaid siis kui sinu poolt asja kasutamine on lõpetatud, ei sigu, ei telliseid enam. Kui ise neid ruume enam ei kasuta, siis need ongi üleliigsed. Kui ise ostetud kingi kordagi ei kanna, ongi need üleliigsed. Kõik, mis kasutust omaniku poolt ei leia, need ongi üleliigsed.

Mida sa sahmid siin. Kui korter üürile anda, siis ongi see omaniku poolt kasutust leidnud. Kinnisvara ostetaksegi sageli investeerimiseks, mitte seal sees elamiseks. Ei midagi üleliigset.

Kägu kirjutas:

Mis sa sahmid siin. No seda ma ju rääkisingi, et üürile andmise eelduseks on korteri mitte kasutamine. Ei anna ju üürile seda kui seal sees ise elad, sigu pead või telliseid ladustad või muul viisil seda kasutad. Üürile annad ikka siis kui place on vaba! Ja kui juba üürile antud ega see siis enam vaba pole ja ega siis enam üürile ei anna ka ..üürnikud juba sees ju:)

Ei, sa sahmisid siin sellest, et ahned üürileandjad tahavad saada raha millegi eest, mis on üleliigne elik kasutu.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Mis aine mõju all sa täpsemalt oled, kui tohib küsida?

Miks ma peaks mingi aine mõju all olema????

Nii küsitakse, kui argumendid otsa saavad 😉
Seda kägu häirib sõna “üleliigne”. Muud polegi ja väidelda ta ei oskagi, aga kuniks see sõna siin vaidluses kasutusel, seniks tunneb ta, et on võrdne vastane teemas kaasa tolknema.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Mis aine mõju all sa täpsemalt oled, kui tohib küsida?

Miks ma peaks mingi aine mõju all olema????

Nii küsitakse, kui argumendid otsa saavad ????
Seda kägu häirib sõna “üleliigne”. Muud polegi ja väidelda ta ei oskagi, aga kuniks see sõna siin vaidluses kasutusel, seniks tunneb ta, et on võrdne vastane teemas kaasa tolknema.

Mina ei ole see kägu, kes on häiritud. Olen kõrvaltvaataja. Küsisin aine kohta sellepärast, et selle vestleja jutt hakkas väga segaseks minema ja minu tsiteeritud lõigus ei olnud enam üldse jutul seost, laused muutusid nonsensiks. Tavaliselt juhtub see ainete mõju all olles, kus endale tundub küll, et ajad jube tarka juttu, aga kainel kõrvaltvaatajal ei õnnestu kuidagi aru saada, millest räägid.

Kui mind miski häirib, siis see, et need käod siin omavahel millegi kõrvalise üle vaidlema läksid ja teema kaaperdasid. Aga ühe käo jutus on vähemalt loogika, minu tsiteeritu aga ajas seosetut juttu.

Üleliigne tähendab ikka seda, mis on kasutu ja ebavajalik, millest tahetakse lahti saada. Kui sul on korter soetatud eesmärgiga välja üürida, siis pole see kuidagi üleliigne. Siin mõni kägu arvab, et asi, millel kogu aeg kasutust peal pole, siis see on kohe üleliigne. Selle definitsiooni järgi on mu kapp üleliigseid riideid täis, kuna korraga kannan ju vaid mõnda üksikut eset.

No keegi, kas sina või keegi teine ju kogu aeg kaagutab siin, et kui ise sees ei ela, siis on järelikult üleliigne.

Mul seisab, kuid mitte tallinnas, rongiga tallinnast üle poole tunni sõitu. Ja korter vajab remonti.

Kägu kirjutas:

Olen küll ja veel sõdinud üürileandjatega ka sel teemal, et nood viiksid minu poolt üüritud korterist ära oma seal hunnikute kaupa vedelevad vanad raamatud, riided, heliplaadid jms. Üürimise hetkel pika hambaga lubataksegi seda teha, aga siis hakkab pihta üks venitamine – täna ei saa, pole aega, pole kohta, kuhu viia, äkki ikka saan kuidagi hakkama jne. Ega ikka ei saa küll – mul on ka vaja omi asju kuskil hoida ja soovin seda teha omas kodus (mida siis hetkel mu üürikorter mulle ju on). Ühesõnaga point selles, et kui üürileandjad soovivad oma väljaüüritavaid kortereid kasutada ladudena, siis neil korteritel järelikult juba ON kasutus olemas ja nad ei peaks oma ladusid välja üürima.

Mõistlik inimene üürib endale korteri, mis talle sobib. Ma mingit laolaadset kohta ei hakkaks kaalumagi.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Sellele viimasele ma ka vastasin, et mina ei ole öelnud, et kasutult seisvat korterit ei võiks üürile anda või see üürimine oleks midagi taunimisväärset või keegi seetõttu mingi ahne oleks või raha tahaks. Mina ütlesin vaid seda, et taunitav on, ahnust näitab see, kui ei üürita vaba pinda, vaid üüritakse oma kodu näiteks kõige sinna juurde kuuluvaga ja siis ei suudeta sellest lahti öelda.

Kusjuures täpselt nii ongi. Lagastada ja lõhkuda muidugi ei tohi ning ega viisakas ja normaalne inimene seda ei isiklikus ega üürikodus nii ehk naa ei teegi. Miks aga on näiteks nii, et üürnik – eriti pikaajaline – ei või oma üürikodus riiulit seinale üles panna? Või peeglit või nagi vms. Isegi siis mitte, kui ta teeks seda kvaliteetselt ja korralikult ja üürileandjat ette teavitades, korteri üldist stiili arvestades jne. Kui üürileandjatega sellisest soovist rääkida, satuvad nood üldjuhul hüsteeriasse, sest kohe nagu põhimõtte pärast, et tohi üürileandja üürnikul üürikodus ühtegi muudatust teha lasta. Olen olnud ka sellistes üürikorterites, mis on otsast otsani täis üürileandja mööblit, mida siis ei tohi isegi ümber paigutada, sest üürileandja on nii oma mööblis ja paigutuses kinni.

Olen küll ja veel sõdinud üürileandjatega ka sel teemal, et nood viiksid minu poolt üüritud korterist ära oma seal hunnikute kaupa vedelevad vanad raamatud, riided, heliplaadid jms. Üürimise hetkel pika hambaga lubataksegi seda teha, aga siis hakkab pihta üks venitamine – täna ei saa, pole aega, pole kohta, kuhu viia, äkki ikka saan kuidagi hakkama jne. Ega ikka ei saa küll – mul on ka vaja omi asju kuskil hoida ja soovin seda teha omas kodus (mida siis hetkel mu üürikorter mulle ju on). Ühesõnaga point selles, et kui üürileandjad soovivad oma väljaüüritavaid kortereid kasutada ladudena, siis neil korteritel järelikult juba ON kasutus olemas ja nad ei peaks oma ladusid välja üürima.

Kolmandaks – on peaaegu võimatu leida üürikorterit, kuhu poleks keegi juba nö sisse registreeritud. Osadesse Tallinna üürikorteritesse on suisa kümneid üürileandja sugulasi ja tuttavaid üle Eesti sisse kirjutatud, kes siis vajavad seda sissekirjutust kas rohelise kaardi vm hüve saamiseks. Veenda üürileandjat selles, et too oma seltskonna sealt välja registreeriks ja et üürniku suhtes on ebaaus olukord, kus tema maksab, aga kari talle võõraid inimesi lõikab tema korteri pealt kasu, on üldjuhul lootusetu ettevõtmine. Seega jälle – üürileandja on leidnud oma korterile JOKK-süsteemi laadse kasutuse mittetallinlastele hüvede pakkumiseks ja nii ei saa ju väita, et ta üürib välja vaba korteri, mida ta ise ei kasuta.

Miks ei lubata auke teha… Kui Sa nüüd natuke pikemalt mõtleksid selle peale, kas siis tõesti arvad, et vaid kiusust ei lasta teha? Ei tule ühtegi teist võimalust pähe, kui vaid see, et see on mingi võimumäng…? Või sa tõesti arvad, et üürileandja kohustus on pärast neid auke parandada? Mina arvan, et ei ole, sest augu tekitamine ei ole normaalne kulumine. Nii olengi mina rõõmsalt lubanud auke teha, juhul kui üürnik pärast taastab seina. Kusjuures ise salamisi kartnud, et pärast on see “parandus” ikkagi vaja üle teha. Aga millegipärast polegi keegi siis enam auke tahtnud teha, sest kes see ikka selle väikse augu pärast tahab tapeeti vahetada, isegi värvitud seina pole viitsitud parandada. Omal kusjuures sugulased pahteldasid ja värvisid mitu seina ära, kui olid oma riiulid ja pildid maha võtnud. Sellel üürileandjal vedas, sest sugulase mees on ka ehitaja ja oskas seda tööd hästi. Mul paraku on negatiivsed kogemused sellega, kui olen lasknud üürnikul remonti teha.
Ja teiseks see pikaajalisus – no 90% üürnikest väidavad, et tahavad rohkem kui aastaks. 10 aasta jooksul on vaid paar inimest jäänud rohkem kui neljaks aastaks. Aga noh, see pole selles mõttes minu jaoks teema, see on nende õigus leping lõpetada, millal iganes nad soovivad.
Edasi muudest kokkulepetest – on tõesti inetu, kui lubatakse midagi teha, kuid seda ei täideta. Samas võibki siis ju üürnik öelda, et kui te kokkuleppeid ei täida, siis olen sunnitud lepingu lõpetama. Samas on endalgi juhtunud möödarääkimist või noh, üürnik oma sõnul seda ei mäletanud. Kirusin end, et seda kirjalikult ei edastanud ja eks temagi võis tookord mind siunata. Nimelt oli eelmkiste üürnike poolt sisse jäetud lahtikäiv diivan, mille seisukord oli mulle teadmata. No kui ma seal korra istusin, siis tundus korras olevat. Ütlesingi uuele üürnikule, et see diivan ei ole nö hinna sees – kui see mingil põhjusel ei kõlba, siis läheb prügimäele. Nädala pärast aga helistas üürnik, et diivan haiseb kassipissi järgi ja toogu ma talle uus. Vastik vaidlus oli… Aga minu südametunnistus on puhas, olen alati kokkulepetest kinni pidanud.
Samas kui antaksegi nö ladu üürile ja kohe öeldakse, et võta või jäta, siis pole hiljem põhjust viriseda. Küllap on taolised korterid ka vastava hinnaga ja kui turgu on, siis pole kellegi asi öelda, et sellist asja EI üürita. Inimeste vajadused on jube erinevad – 1 ütleb, kas palun saaksite selle diivani kuhugi mujale viia, mul omal olemas, teine jälle, et kas teil on kappe juurde tuua? Üürnik peaks mõistma, et nagu temalgi pole kohta, kus niisama mööblit hoiustada, pole seda minulgi. Kui aga kellelgi on, on tore, aga seda nõuda ei saa.

See sinu kolmas punkt aga on puhas väiklus ja kadedus. Mis mõttes maksad sina midagi kinni??? See korter on siiski minu oma ja juba kinni makstud. Sina teenid omanikule tulu, mitte ei maksa midagi kinni. Ja sind ei saa kuidagi segada, kui sinna sisse on registreeritud ka terve mu suguvõsa.

Kägu kirjutas:

Miks ei lubata auke teha… Kui Sa nüüd natuke pikemalt mõtleksid selle peale, kas siis tõesti arvad, et vaid kiusust ei lasta teha? Ei tule ühtegi teist võimalust pähe, kui vaid see, et see on mingi võimumäng…? Või sa tõesti arvad, et üürileandja kohustus on pärast neid auke parandada? Mina arvan, et ei ole, sest augu tekitamine ei ole normaalne kulumine.

Ei arva otseselt, et kiusust ei lasta teha. Ja muidugi ei pea õigeks, et üürnik neid auke seina omal algatusel ja üürileandjaga konsulteerimata teeb. Aga. Sinu poolt kirjeldatu ongi kahjuks üleüldine üürileandjate suhtumine ehk siis eeldatakse, et üürnik on saamatu, loll ja hoolimatu käpard, kes nagunii teeb kõik valesti ja kelle mõtetele tuleb seega juba eos kriips peale tõmmata. Tegelikult võiks aga üürileandja vahelduseks vaadata oma korterit ka selle pilguga, et äkki on see hoopis HEA mõte, et seal esikus seinal näiteks peegel ripuks, kui üürnik selle järele puudust tunneb, ja et äkki osutuks see hoopis vajalikuks ka järgmistele üürnikele jne. Ühesõnaga, et tegemist on kvaliteetselt teostatud positiivse muudatusega. Aga üürileandja pole valmis muudatusi isegi mitte kaaluma, sest, noh, üürnik on ju saamatu ja loll. Ok, jumal temaga, eks saab see üürnik ka ilma peeglita elatud, aga siiski näitab see üürileandjate klammerdumist oma eelarvamustesse.

Kägu kirjutas:

Ja teiseks see pikaajalisus – no 90% üürnikest väidavad, et tahavad rohkem kui aastaks. 10 aasta jooksul on vaid paar inimest jäänud rohkem kui neljaks aastaks.

Vaat’ siis, mul hoopis teistsugune kogemus ehk siis otsisin korterit vähemalt 3-ks aastaks ja praktiliselt võimatu on leida üürileandjat, kes oleks huvitatud rohkemast kui aastasest lepingust.

Kägu kirjutas:

Edasi muudest kokkulepetest – on tõesti inetu, kui lubatakse midagi teha, kuid seda ei täideta. Samas võibki siis ju üürnik öelda, et kui te kokkuleppeid ei täida, siis olen sunnitud lepingu lõpetama.

Jah, eks muidugi võib käituda ka niimoodi, aga üürileandjast on tõeliselt inetu panna üürnik oma käitumisega sellisesse olukorda, kus too peab kannatama või lepingu lõpetama. Üürnik on ju see, kes iga korterivahetusega rahaliselt suurelt kaotab – lisaks transpordikuludele ka maakleritasu, mis seaduse (ja loogika) kohaselt tuleks maksta maakleriteenuse tellija ehk üürileandja poolt, aga eks me teame ju kõik, et praktikas väänavad üürileandjad selle maakleritasu alati üürniku kaela. Vähegi inimlik ja eetiline üürileandja nii ei tee ja peab oma lubadustest kinni samuti, nagu seda teeb üürnikki.

Kägu kirjutas:

Samas kui antaksegi nö ladu üürile ja kohe öeldakse, et võta või jäta, siis pole hiljem põhjust viriseda. Küllap on taolised korterid ka vastava hinnaga ja kui turgu on, siis pole kellegi asi öelda, et sellist asja EI üürita.

Seda küll, et kui olen parema puudumisel sellise “lao” võta või jäta põhimõttega üürile võtnud, siis ei ole mul hiljem midagi viriseda. Aga see minu näide oli mõeldud pigem taas kord illustreerima seda, et taolisel juhul ei saa üürileandjad siiski öelda, et nad annavad korteri üürile ja samal ajal seda ise ei kasuta. Sest kasutavad ju küll ja see on lihtsalt fakt – andmata hinnanguid, et kas see on hea või halb (sest see on juba hoopis omaette teema).

Kägu kirjutas:

See sinu kolmas punkt aga on puhas väiklus ja kadedus. Ja sind ei saa kuidagi segada, kui sinna sisse on registreeritud ka terve mu suguvõsa.

Ei ole väiklus. Kohe seletan. Kõik korterid ei ole kesklinna luksuspinnad. Kui üürid välja keskmises seisukorras 1-toalist korterit Lasnamäe hruštšovkas, siis väga suure tõenäosusega kandideerivad sellele üürnikuks inimesed, kellel rahakott puuga seljas ei ole ja kellel puuduvad tagavararessursid ootamatute väljaminekute (õnnetuste, haigestumiste, töö kaotuse vms) puhuks. Mis ei tähenda absoluutselt, et need inimesed poleks kohusetundlikud. Kui nüüd juhtub mõni selline ootamatus, siis oleks inimesel võimalik saada toimetulekutoetust, mis aitab tal üürileandjale korrektselt tasuda üüri ja kommunaalkulude eest. Toimetulekutoetust saab ta aga vaid siis, kui korterisse on sisse registreeritud vaid inimene(/-sed), kelle nimi on üürilepingus üürnikuna kirjas. Sellises olukorras on see ju ka üürileandja nö huvides, et üürnik oma toimetulekutoetuse kätte saaks ja seeläbi maksta suudaks.

Selline suhtumine üürileandjate poolt, et “kui miski ei meeldi, tõmba minema”, on väiklane ja õel. Mille poolest erineb taoline üürileandja siis näiteks sellest eespool mainitud üürnikust, kes leidis, et on täitsa ok võtta kass salaja üürikorterisse, kuigi üürileandja on selgesõnaliselt palunud seda mitte teha. Ega siis üürileandjate “a štoooo, tševoooooo” suhtumine pole parem või teistmoodi kui üürnike oma.

Hea üürisuhe saabki toimida ainult siis, kui mõlemad osapooled püüavad maksimaalselt koostööd teha – on inimlikud ja mõistvad, usaldavad üksteis teatud piirini ja teavad, et vajadusel saab teise poolega asju sõbralikult läbi rääkida, et leida parimaid lahendusi. See ei ole ju ometi kummagi poole huvides, et nähakse teises pooles vaenlast ja elatakse pidevas hirmu- ja kahtlustamise seisundis: üürileandja kardab, et üürnik lagastab korteri ära, tekitab võlgasid jm; üürnik kardab, et üürileandja leiutab mingi põhjuse, et üürnik tänavale tõsta jne. Nii ei peaks see ju olema.

Minu üürnikud võtsid kassi. Meil ei olnud punkti lepingus, et ei tohi. Käin seal korra aastas, lepingut pikendamas. Polnud mingit lõhna.
Korter on korralik, aga mitte euroremonditud ja mööbel nende oma. Ma ei näe küll põhjust “igaks juhuks” keelata loomi.

Kägu kirjutas:

Aa, see oleks siis hea nõks potentsiaalseid toimetulekusaajaid üürileandjal peletada.

Aa sina siis oled see, kes eelistab pigem üürilist, kes jätaks üüri üldse maksmata, mitte seda, kes saaks seda toetust ja üür oleks makstud. Eks igalühel omad prioriteedid.