Esileht Koroonaviirus COVID-19 Äkki nüüd aitab laste vaktsineerimisest?

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 151 )

Teema: Äkki nüüd aitab laste vaktsineerimisest?

Postitas:
Kägu

Huvitav, kuidas 19.sajandil inimesed ei osanud mõelda, et nad osalevad inimkatsetustes, kui neid vaktsineeriti katku, koolera, leetrite jt haiguste vastu? Ometi tol ajal oli tõepoolest tegemist väga algusjärgus vaktsiinidega. Ilmselt 19.saj inimesed ei osanud üldse oma peaga mõelda, olid ajupestud lambakari, vaktsineerimisfanaatikud. Tol ajal suri ka inimesi igasugustesse haigustesse palju rohkem, kui tänapäeval. Ilmselt oli seal paljuski ka vaktsineerimise kõrvalnähtudega tegemist, aga ega seda ju keegi ei uurinud.

(iroonia)

Oh andke abi, see vaktsiinifanattide must-valge maailmapilt… Reaalselt panete samale pulgale katku, leetrid ja koroona, mille puhul näiteks minu vanusegrupil on nakatumise korral haiglasse sattumise tõenäosus alla 5% ja surma oma veel kordades väiksem, ning hurjutate, et ma sel puhul vaktsiine katsetama ei torma. Tõesti, nagu eelkirjutaja ütles, elu on liiga hea, ja siis haaratakse õhinal kinni igast lapsikust võimalusest tänapäeva kangelast mängida.

Anna ise abi! Sina ei satu ehk tõesti aga naabrist taadu (kellegi vanaisa) sureb sinu edasikantud haigusesse maha. Antud juhul on meie kõigi tervis meie kõigi vastutus, mitte muudkui minaminaminamina. Minu peres on riskigrupis minu vanemad, minu kaasuvate haigustega õde ja mehe isa. Vaktsineerin mitte enda haigestumise hirmus vaid nende kaitsmiseks (nemad on ka muidugi vaktsineeritud) – kõigi võimalike riskide maandamiseks.

Kas sa saad ikka aru, et riskigrupi inimestel on palju ohutum, kui mittevaktsineeritud haigusnähtudega inimene hoidub nendega kontaktidest selle asemel, kui vaktsineeritud ja seetõttu sümptomiteta nakatunu neile rõõmsalt külla läheb? Vaevalt et sa iga kord kiirtesti teed, enne kui nendega kokku puutuda. Ja pole mõtet seletada, et vaktsineeritud nakatunuid on kaduvväike protsent, juba ametliku statistika järgi on neid nakatunutest veerand, ja võib vaid oletada, et kui kõik asümptomaatilised sinna juurde panna, siis ei olegi erilist vahet. Ainult et kuna vaktsineeritud ei pruugi millegi järgi aru saanud, et nad nakatunud on, siis just nemad ongi need, kes neile naabri taadudele nakkuse suurema tõenäosusega koju tassivad.

[/quote]

lahendus in siis see, et me ei kohtu enam iial oma sugulastega?

+6
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina paari sugulast vist tõesti enam elavast peast ei näe. Nende valik. Nad ei soovi vaktsineerida, ja nad ei soovi ka seetõttu inimesi näha.

Ripuvad küll telefoni otsas.

+7
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Keegi eelnevalt mainis et toetuma peaks statistikale sest ei ole olemas ainult ohutu/ohtlik- statistikale toetudes pole laste vaktsineerimisel mõtet, sest see haigus ON nende jaoks suhteliselt ohutu.

Keegi mainis leetreid, katku jms- just täpselt, tänasel päeval peame olema valmis järjest suuremaks vaktsiinikoormuse kasvuks. Homme võib meid tabada pandeemia, mis niidab võibolla justnimelt lapsi, 5 aasta pärast võibolla juba järgmine. Selles osas elame ajal, millesarnast pole varem olnud ja normaalne on laste osas ette mõelda.

Ma ei pea oma lapse tervist ja tulevikku ohtu seadma, et täna “päästa naabrinaise elu” süstides lapsele vaktsiini mis teda kuidagi ei aita, ei takista viirust edasi levitamist ning mille pikemaajalised tagajärjed alles selguvad. Pigem hoiabki eemal nõrgematest vanainimestest, vähihaigetega kokku ei puutu jne.

Ja veel, päris suur vahe on vahel kas tagajärg ilmneb 20, 50 või 80 aastaselt.

On su laps vaktsineeritud või mitte, hetkel veel mitte keegi ei oma antud olukorras pädevust teist poolt tema otsuse pärast maha materdada.

+4
-14
Please wait...

Postitas:
Kägu

Huvitav, kuidas 19.sajandil inimesed ei osanud mõelda, et nad osalevad inimkatsetustes, kui neid vaktsineeriti katku, koolera, leetrite jt haiguste vastu? Ometi tol ajal oli tõepoolest tegemist väga algusjärgus vaktsiinidega. Ilmselt 19.saj inimesed ei osanud üldse oma peaga mõelda, olid ajupestud lambakari, vaktsineerimisfanaatikud. Tol ajal suri ka inimesi igasugustesse haigustesse palju rohkem, kui tänapäeval. Ilmselt oli seal paljuski ka vaktsineerimise kõrvalnähtudega tegemist, aga ega seda ju keegi ei uurinud.

(iroonia)

Oh andke abi, see vaktsiinifanattide must-valge maailmapilt… Reaalselt panete samale pulgale katku, leetrid ja koroona, mille puhul näiteks minu vanusegrupil on nakatumise korral haiglasse sattumise tõenäosus alla 5% ja surma oma veel kordades väiksem, ning hurjutate, et ma sel puhul vaktsiine katsetama ei torma. Tõesti, nagu eelkirjutaja ütles, elu on liiga hea, ja siis haaratakse õhinal kinni igast lapsikust võimalusest tänapäeva kangelast mängida.

Anna ise abi! Sina ei satu ehk tõesti aga naabrist taadu (kellegi vanaisa) sureb sinu edasikantud haigusesse maha. Antud juhul on meie kõigi tervis meie kõigi vastutus, mitte muudkui minaminaminamina. Minu peres on riskigrupis minu vanemad, minu kaasuvate haigustega õde ja mehe isa. Vaktsineerin mitte enda haigestumise hirmus vaid nende kaitsmiseks (nemad on ka muidugi vaktsineeritud) – kõigi võimalike riskide maandamiseks.

Kas sa saad ikka aru, et riskigrupi inimestel on palju ohutum, kui mittevaktsineeritud haigusnähtudega inimene hoidub nendega kontaktidest selle asemel, kui vaktsineeritud ja seetõttu sümptomiteta nakatunu neile rõõmsalt külla läheb? Vaevalt et sa iga kord kiirtesti teed, enne kui nendega kokku puutuda. Ja pole mõtet seletada, et vaktsineeritud nakatunuid on kaduvväike protsent, juba ametliku statistika järgi on neid nakatunutest veerand, ja võib vaid oletada, et kui kõik asümptomaatilised sinna juurde panna, siis ei olegi erilist vahet. Ainult et kuna vaktsineeritud ei pruugi millegi järgi aru saanud, et nad nakatunud on, siis just nemad ongi need, kes neile naabri taadudele nakkuse suurema tõenäosusega koju tassivad.

lahendus in siis see, et me ei kohtu enam iial oma sugulastega?

[/quote]
Eks igaüks leiab endale sobiva lahenduse ise, mina pole mingi ütleja, kes oma sugulastega tohib ja kes ei tohi kohtuda. Aga tobe on pea liiva alla pista ja raiuda ikka edasi, et vaktsiinipass on mingi nakatumis-/nakatamisohutuse garantii.

+5
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Reaalselt panete samale pulgale katku, leetrid ja koroona, mille puhul näiteks minu vanusegrupil on nakatumise korral haiglasse sattumise tõenäosus alla 5% ja surma oma veel kordades väiksem, ning hurjutate, et ma sel puhul vaktsiine katsetama ei torma.

Uuri ka välja kui suur on vaktsiinide kõrvalmõjude tõenäosus. Ja siis võrdle, kas on tõenäolisem sattuda haiglasse vaktsiini või koroona tõttu.

Kas sa saad ikka aru, et riskigrupi inimestel on palju ohutum, kui mittevaktsineeritud haigusnähtudega inimene hoidub nendega kontaktidest selle asemel, kui vaktsineeritud ja seetõttu sümptomiteta nakatunu neile rõõmsalt külla läheb?

Kas sa ikka tead, et ka mittevaktsineeritud võivad põdeda ilma haigusnähtudeta. Ning haigust levitatakse juba paar päeva ENNE haigusnähtude ilmnemist. Sellepärast need kolded tekivadki. Väga lihtne oleks sümptomitega inimesed isoleerida.

 

 

+10
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Reaalselt panete samale pulgale katku, leetrid ja koroona, mille puhul näiteks minu vanusegrupil on nakatumise korral haiglasse sattumise tõenäosus alla 5% ja surma oma veel kordades väiksem, ning hurjutate, et ma sel puhul vaktsiine katsetama ei torma.

Uuri ka välja kui suur on vaktsiinide kõrvalmõjude tõenäosus. Ja siis võrdle, kas on tõenäolisem sattuda haiglasse vaktsiini või koroona tõttu.

Kas sa saad ikka aru, et riskigrupi inimestel on palju ohutum, kui mittevaktsineeritud haigusnähtudega inimene hoidub nendega kontaktidest selle asemel, kui vaktsineeritud ja seetõttu sümptomiteta nakatunu neile rõõmsalt külla läheb?

Kas sa ikka tead, et ka mittevaktsineeritud võivad põdeda ilma haigusnähtudeta. Ning haigust levitatakse juba paar päeva ENNE haigusnähtude ilmnemist. Sellepärast need kolded tekivadki. Väga lihtne oleks sümptomitega inimesed isoleerida.

Mittevaktsineeritute hulgas on see protsent, kui paljudel kulgeb koroona ilma nähtudeta, üsna marginaalne.

Aga noh, mis siit järeldub siis – ikkagi et neid vanainimesi võib nakatada ükskõik kes. Lihtsalt kui nakataja on vaktsineerimata, on hea näpuga näidata ja kisada. Aga kui vaktsineeritu, siis kehitatakse vaid õlgu, kuna partei ju ütles, et vaktsiinipass garanteerib ohutuse. Komejant!

+6
-16
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ainult et kuna vaktsineeritud ei pruugi millegi järgi aru saanud, et nad nakatunud on, siis just nemad ongi need, kes neile naabri taadudele nakkuse suurema tõenäosusega koju tassivad.

Reaalne elu ei kinnita seda loogikat. Hooldekodud on ju head vaatluskohad selles mõttes. Ei ole teada, et mõni asümptomaatiline viirusekandja oleks puhangu tekitanud, ikka on epitsentris mõni vaktsineerimata töötaja või sugulane. Vaktsineeritu võib ise olla nakkusekandja, aga kui sul sümptomeid ei ole, siis sa ju ka ei levita oluliselt, välja arvatud suured erandjuhud ehk superlevitajad.

+15
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei pea oma lapse tervist ja tulevikku ohtu seadma, et täna “päästa naabrinaise elu” süstides lapsele vaktsiini mis teda kuidagi ei aita, ei takista viirust edasi levitamist ning mille pikemaajalised tagajärjed alles selguvad. Pigem hoiabki eemal nõrgematest vanainimestest, vähihaigetega kokku ei puutu jne.

Kahjuks sulle “suvakas naabrinaine” on vb minu ema, selles on point.

Ja see on ju fakt, et vaktsineeritud kannavad viirust vähem edasi, ning põevad kergemalt. Aaaa, need artiklid ju teadlaste ja arstide kirjutatud ja avaldatud “peavoolumeedias”, mida vaktsineerimisvastastel ei kõlba lugeda…

+17
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mittevaktsineeritute hulgas on see protsent, kui paljudel kulgeb koroona ilma nähtudeta, üsna marginaalne.

See % ei olegi oluline. Oluline on see, et inimene nakatab teisi enne seda kui tal sümptomid ilmnevad.  Vaevalt et keegi end igal hommikul testib.

+5
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mittevaktsineeritute hulgas on see protsent, kui paljudel kulgeb koroona ilma nähtudeta, üsna marginaalne.

See % ei olegi oluline. Oluline on see, et inimene nakatab teisi enne seda kui tal sümptomid ilmnevad. Vaevalt et keegi end igal hommikul testib.

Ja kuidas selles osas vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimesed erinevad?

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja kuidas selles osas vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimesed erinevad?

Näiteks nii, et vaktsineeritud inimestest ei haigestu kõik, vaid väike osa, seega on ka neid, kes nakkust jagada võiks, vähem. Lisaks veel see nüanss, et vaktsineeritutes on viirust kordades vähem kui vaktsineerimata nakatunutes, järelikult on nad ka väiksemad levitajad, kui üldse levitavad – see pole veel päris selge.

+9
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja kuidas selles osas vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimesed erinevad?

Näiteks nii, et vaktsineeritud inimestest ei haigestu kõik, vaid väike osa, seega on ka neid, kes nakkust jagada võiks, vähem. Lisaks veel see nüanss, et vaktsineeritutes on viirust kordades vähem kui vaktsineerimata nakatunutes, järelikult on nad ka väiksemad levitajad, kui üldse levitavad – see pole veel päris selge.

Kas sa oled seesama kägu, kelle postitusele mina vastasin? Kui jah, siis kas sa ikka said täpselt aru, millisele väitele sa ise vastasid?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas sa oled seesama kägu, kelle postitusele mina vastasin?

Ei ole ma seesama. Tõesti, siin on peale muutust väga keeruline aru saada, kes millele vastab või midagi oma väitega tõestab. Nõuab suuremat tähelepanu kui mul hetkel pakkuda oli.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Küll siin ikka teadlased koos! Ikka teate, et kahe aasta pärast alles tehakse kokkuvõtted, et kas see siis toimib ja kas on ikka ohutu?!

Aga jõudu! Just lugesin, et saate varsti kolme doosiga ka oma 5 aastaseid süstida! LegoDuplo annab tasuta isegi klotsid teile selle eest 🙂 Aga pirukat pakutakse ka endiselt 🙂

+7
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Küll siin ikka teadlased koos! Ikka teate, et kahe aasta pärast alles tehakse kokkuvõtted, et kas see siis toimib ja kas on ikka ohutu?!

Udujutugeneraator töötab sul hästi. Loomulikult tehakse 2 aasta pärast ka kokkuvõtteid. Ja aasta pärast. Ja ilmselt iga 3 kuu tagant ka. Aga see, et toimib, on näha praegu, selleks pole vaja kahte aastat oodata. Ohutuse osas tõesti saame 50 aasta pärast teada, kas ikka oli ohutu, ära kujuta ette, et 2 aasta pärast. Aga alternatiiv oleks, et 50+ inimkond veedaks oma ülejäänud elupäevad isolatsioonis … ei kõla kui eriti loogiline või võimalik variant. Või sa oled selle poolt, et las nõrgad surevad ära? Või kas on üldse miski, mille poolt sa oled – või oled ainult vastu?

+6
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Keegi eelnevalt mainis et toetuma peaks statistikale sest ei ole olemas ainult ohutu/ohtlik- statistikale toetudes pole laste vaktsineerimisel mõtet, sest see haigus ON nende jaoks suhteliselt ohutu.

Point on ju selles, et kui sa juba haigust lastele ohutuks pead, kuigi haiglas on reaalselt raskes seisus lapsi, siis vaktsineerimisel on ju tõenäosus kahjustusi saada veel kordades väiksem. Aga asi ei olegi selles, kas laps konkreetselt koroonat raskelt põeb. Asi on selles, et kui terves ühiskonnas haigestumisele pidurit peale ei saa, siis mõjutab koroona pikas perspektiivis nii meditsiiniteenuse kättesaadavuse, majandussurutise, teenuste ja toodete kättesaamise ja kvaliteeätse hariduse kättesaamise kaudu ju lapsi ikka. Haiguse mõju lapsele ei ole ju ainult otsene. Lisaks, mida vähem on ühiskonnas vaktsineerituid, seda suurema tõenäosusega tekib uus ja lastele ohtlikum tüvi. Ega siis peamine oht lapsele ei seisnegi otseselt ise selle haiguse raskes läbipõdemises. Kõik kaudsed mõjud on lapsele tunduvalt suuremad. Inimene elab grupina, grupis on teised reeglid, kui siis kui elad üksikul saarel.

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oigama võtab see komejant, mis Eestis toimub! Elan Soomes, bussides, poodides kindlasti üle 95% inimestest maskides. Need, kes ei ole, neid vaadatakse üsna kui päris napakaid, tavaliselt sellised alkohooliku välimusega tegelased. 12-15 aastased lapsed on vaktsineeritud 80% ulatuses! Inimesed elavad rahulikult oma elu edasi, üsna kogu aeg on elanud. Ei hüsteeritseta, ei lärmata.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma tahaks kõik keeldujad kutsuda oma 13-aastase koroonahaige voodiäärele istuma. Viiendat päeva on palavik 39-40, köha ei käi hooti, vaid on pidev, kinnine raske köha. Söök sees ei seisa, oksendab kõik välja,kõht on lahti. Pole see midagi lastel mingi suvaline nohu. Vaktsineerimata laps, sest jäin ootama kuniks vaktsineerimibuss siia jõuab…

Mõtle võib-olla selle peale, millega sa oma last toitnud oled need 13 aastat. Kuidas tal spordiga suhe on (peale telefonis vahtimise)? jne

0
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu 13aastane on samuti vaktsineeritud ja mingeid kõrvaltoimeid ei esinenud. Motiiviks oli esiteks, et välistada üldse võimaluse poegki tema raskeks haigestumiseks (nagu ülal üks ema kirjeldab 13aastase kannatusi),

5 päeva 39 palavikku ja köha ei ole “raske haigestumine”, hüsteerik.

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Need kes seda vaktsineeritute IQ-d pidevalt esile toovad kõlavad ise tõsiste lammastena.

Mitte igal pool maailmas pole sama praktika laste vaktsineerimise osas kui siin. UK ei vaktsineeri 12-15 aastaseid sest kasu ja riski vahe on ebaselge ning kasu laste endi jaoks väga väike.

Kas UK riiklikul tasemel nõuandjate IQ on madalam kui Eesti omade?

See siin on ju perekool, kus küsitakse küsimusi stiilis “millega põrandat puhastada, kui tolmuimeja läks katki ja poodi saan alles 3 päeva pärast?” 😀

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei ole kõik koroonapassitud sugugi vaktsiinivastased, juhmid, lollid, harimatud jne.

Küll aga on neid rohkelt vaktsineeritute hulgas

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu 12-a laps, kes nüüd sügisel vaktsineeriti, ei saanud vaktsiini kõrvalmõjude tõttu nädal aega kooli minna – iga päev põhiliselt ainult magas või oksendas. Palavik oli kuni 37,9.

Samas talvel põdes ta koroona läbi, ja väga kergelt, ilma mingi palaviku või halva enesetundeta.

Aga see on, nagu olen aru saanud, selline jutt mida ei tohi rääkida 🙁

Ja miks sa arvad, et see oli vaktsiini kõrvalmõju? Kõik tavalised nn külmetushaigused on ikka veel olemas.

Jah? Ja miks sa arvad, et ei olnud? Millal muidu tohib arvata, et miski on vaktsiini kõrvalmõju? Kas selle peaks mingi vaktsiinihüsteerikute komitee eelnevalt heaks kiitma ja siis võib arvama hakata? Okse tuleb juba neid “a miks sa arvad” lollakaid fanatte kuulates. Minge kolmandale süstile parem selle asemel, et seda illi ajada.

+3
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

5 päeva 39 palavikku ja köha ei ole “raske haigestumine”, hüsteerik.

5 päeva 39 palavikku on loomulikult raske haigestumine.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

5 päeva 39 palavikku ja köha ei ole “raske haigestumine”, hüsteerik.

5 päeva 39 palavikku on loomulikult raske haigestumine.

Sa oled üks neist emmedest, kes tite iga nohuga EMO-sse jooksis?

0
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja pole mõtet seletada, et vaktsineeritud nakatunuid on kaduvväike protsent, juba ametliku statistika järgi on neid nakatunutest veerand

See “nakatunutest veerand” tuleneb väga suurel määral sellest, et vaktsineeritutest testitakse süstemaatiliselt hooldekodude eakaid, haiglate patsiente jms, kes ongi nõrgemad ja nakatumisele vastuvõtlikumad isegi vaktsineeritult. See ei ole juhuvaliku testimise tulemus.

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jah? Ja miks sa arvad, et ei olnud? Millal muidu tohib arvata, et miski on vaktsiini kõrvalmõju? Kas selle peaks mingi vaktsiinihüsteerikute komitee eelnevalt heaks kiitma ja siis võib arvama hakata? Okse tuleb juba neid “a miks sa arvad” lollakaid fanatte kuulates. Minge kolmandale süstile parem selle asemel, et seda illi ajada.

Kui Eesti elanikest on 50% vaktsineeritud, siis kas need 50% peaksid olema igasugustest haigustest vabad pärast vaktsineerimist? Mis aja jooksul nad peaksid haigustest vabad olema, et neil igat esinevat haigust kohe “vaktsiinikahjustuseks” ei klassifitseeritaks?

Midagi võib vaktsiinikahjustuseks lugeda vaid siis, kui on konkreetsed tõendid, et tõepoolest vaktsiin oli süüdi. Lihtlabane ajaline järgnevus ei ole selline tõend.

+5
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu 12-a laps, kes nüüd sügisel vaktsineeriti, ei saanud vaktsiini kõrvalmõjude tõttu nädal aega kooli minna – iga päev põhiliselt ainult magas või oksendas. Palavik oli kuni 37,9.

Samas talvel põdes ta koroona läbi, ja väga kergelt, ilma mingi palaviku või halva enesetundeta.

Aga see on, nagu olen aru saanud, selline jutt mida ei tohi rääkida 🙁

Ja miks sa arvad, et see oli vaktsiini kõrvalmõju? Kõik tavalised nn külmetushaigused on ikka veel olemas.

Jah? Ja miks sa arvad, et ei olnud? Millal muidu tohib arvata, et miski on vaktsiini kõrvalmõju? Kas selle peaks mingi vaktsiinihüsteerikute komitee eelnevalt heaks kiitma ja siis võib arvama hakata? Okse tuleb juba neid “a miks sa arvad” lollakaid fanatte kuulates. Minge kolmandale süstile parem selle asemel, et seda illi ajada.

esimese sammuna tulnuks ravimiametis täita vaktsiini kõrvaltoime teatis. see oleks andnud aluse konkreetset juhtumit uurida.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja pole mõtet seletada, et vaktsineeritud nakatunuid on kaduvväike protsent, juba ametliku statistika järgi on neid nakatunutest veerand

See “nakatunutest veerand” tuleneb väga suurel määral sellest, et vaktsineeritutest testitakse süstemaatiliselt hooldekodude eakaid, haiglate patsiente jms, kes ongi nõrgemad ja nakatumisele vastuvõtlikumad isegi vaktsineeritult. See ei ole juhuvaliku testimise tulemus.

Ja mittevaktsineeritutest testitakse pidevalt kõiki, hoolimata sellest, kas neil haigustunnuseid on. Kui ka vaktsineeritutest pidevalt kõiki testitaks, oleks nende nakatumise % ju veelgi kõrgem.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja mittevaktsineeritutest testitakse pidevalt kõiki, hoolimata sellest, kas neil haigustunnuseid on.

Millest sa küll sellise järelduse suutsid teha?

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

5 päeva 39 palavikku ja köha ei ole “raske haigestumine”, hüsteerik.

5 päeva 39 palavikku on loomulikult raske haigestumine.

Sa oled üks neist emmedest, kes tite iga nohuga EMO-sse jooksis?

Siin sõltub sellest, millise mätta otsast vaadata. Lapsele ja tema perele on 5 päeva palavikku raske haigestumine. Mis aga haigestumise ja põdemise  statistikat puutub, siis raskelt haigestunuks loetakse need, kes vajavad haiglaravi. Definitsiooni järgi on raskelt haigestunu haiguskulg selline, et vajab meditsiinilist sekkumist.

Kui räägitakse, et enamus lapsi ei põe raskelt, siis statistikas on ka see mainitud 13-aastane  (ja kõik teised 5 päeva kõrget palavikku + 2 kuud köha) selles “ei põe raskelt” grupis seni, kuni pole tekkinud vajadust haiglaraviks.

+3
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 151 )


Esileht Koroonaviirus COVID-19 Äkki nüüd aitab laste vaktsineerimisest?