Teema: Algklassilaps ja kool kodust kaugel

Mis on kauge??

Mulle isegi meeldis, et mu kodu ei olnud sõpru pidevalt täis.

Kui laps läks külla teise linna otsa või meile tuldi külla, sis vanemad läksid õhtul lapsele järgi.

Kui autot ei oleks olnud, siis oleks laps pidanud sellega arvestama, et tuleb ka koju jõuda.

Mis on kauge??

Näiteks Tallinnas äärelinnast kesklinna kooli käimine.

Meie kodust lapse huvile vastavasse kooli on näiteks 7,5km ja minema peaks kahe erineva bussiga. Kodule lähim kool on 3,6km kaugusel ja võimalik minna ühe bussiga.

#4070384:

Mis on kauge??

Näiteks Tallinnas äärelinnast kesklinna kooli käimine.

Meie kodust lapse huvile vastavasse kooli on näiteks 7,5km ja minema peaks kahe erineva bussiga. Kodule lähim kool on 3,6km kaugusel ja võimalik minna ühe bussiga.

No mina käisin Mustamäelt GAG-i trolliga.
Minu sugulased käisid aastaid Piritalt Nõmmele kooli bussiga. Vahest harva viidi neid sinna autoga. Vat see teekond on ikka täielik tiksumine. Õhtul samamoodi tagasi.

#4070444:

Kas mu teemaalgatus on saanud seetõttu miinuseid, et kirjaviga tuli sisse? Sel juhul vabandust, sest parandada siin ju ei saa. Või on mingil muul põhjusel minu teemaalgatus vale?

Perekoolis ei tohi miinuseid hinge võtta.

#4070444:

Kas mu teemaalgatus on saanud seetõttu miinuseid, et kirjaviga tuli sisse? Sel juhul vabandust, sest parandada siin ju ei saa. Või on mingil muul põhjusel minu teemaalgatus vale?

Miks nii kaugel?

#4070357:

Kuidas näeb välja klassikaaslaste omavaheline suhtlus ja külas käimine või koos õues mängimine kui kõik elavad erinevates linnaosades või lihtsalt üksteisest kaugel?

seda pole kesklinnakoolides ka neil juhtudel, kui laps koolile lähedal elab.

meil kogemus ühe tallinna kesklinnas asuva eliitkooliga, tervest klassist vist 3-4 (meie sealhulgas) elasid koolist jalutuskäigu kaugusel. enamik elas kuskil kaugemal: nõmmel, viimsis, jüris, laagris, pinginaaber kakumäel.
tõeline õudukas oli algklassides nn rühmatööd, mis eeldasid koostööd (20a tagasi, siis veel veebiseansse ka korraldada ei saanud, positsioneeritavaid nutitelefone ka veel polnud), korra oli juhus, kui laps läks rühmatööd tegema klassikaaslase juurde laagrisse, telefonile ei vastanud, laps tunde kadunud.  tuli õpetajale helistada, et klassikaaslaste vanemate telefoninumbrid saada, et saaks teada, kuhu linna otsa lapsele järgi vaja sõita. hiljem oli lapsel range korraldus: selliseid rühmatöid võib tema teha AINULT koolimajas pärast tunde. pigem saagu tegemata töö eest 1, kui et uuesti sellist jama läbi elada.

Meil polegi kodulähedast kooli. Seoses sellega on klassikaaslasi lähedal, kellega üsna igapäevaselt koos õues. Samas need pole tingimata samad, kellega koolis kõige paremini läbi saab.

Küllalt palju viime-toome autoga, kui on sama tee, sest lapse ajast hakkab kahju. Käib ka vahel töö juurde pärast tunde, eriti kui on kooli ja trenni vahel auk.

Lärmakas raamatukogu on kooli oma, seal ka lauamängud jms ja üsna palju lapsi.

#4070634:

Miks nii kaugel?

Et arvestada lapse huviga teatud õppeainete vastu, mida lähemal asuvates koolides õppida ei saa. Kui läheb kodulähedasse kooli, siis pärast kooli vaja minna eraldi huvikooli. Ja lähim huvikool asub ka 5km kaugusel.

7 peatust + 1 km igal hommikul või paaril päeval peale kooli mujale huviringi minna….

Kolm last, kõik käivad või käisid äärelinnast kesklinna koolis. Lastel kujunesid välja koolisõbrad, kodusõbrad ja huviringide sõbrad. Kui tahavad, saavad üksteisel külas käidud küll. Mitte päris iga päev ja vaja on natuke aegu klapitada, sest kõigil on ju oma huviringid-värgid, aga täiesti teostatav. See, kuidas viia-tuua, oleneb lapsest. Minu omad on enamasti saanud külas käidud nii, et lähevad otse koolist sõbraga koos ja pärast saadetakse nad bussi peale. Mõne sõbra vanemad on oma lastele meie juurde ka autoga järele tulnud. Logistika üle lapsed kurtnud pole, sest meie kandis polegi paremat alternatiivi: ka meie piirkonnakoolidesse, kuhu haridusamet siitkandist lapsi määrab, tuleb sõita bussiga, aga nendesse kas ei lähegi otsebussi või läheb otsebuss kord tunnis (kesklinna läheb buss iga 10–15 min järel).

Kogu aeg käidud bussiga koolis ja käiakse ka edasi, pole aru mina saanud et lastega midagi juhtunud on. Seda eriti linnas. Palju inimesi elab Tallinna kesklinnas, aga suured koolid ülelinnaliste katsetega on just keslinnas.

maal on paratamatus, igas külas pole môeldav kooli ju avada.

seega täiesti normaalne nähtus.

#4072782:

kodulähedases koolis on suurem tõeäosus, et mõni sõber elab lähedal ja selles seisnes minu teemaalgatus.

Tsiteerin su teemaalgatust:

Tahaks väga lugeda päris kogemusi neilt, kelle laps on käinud algklassilaps kodust kaugemal koolis. Kas laps on olnud rahul logistikaga? 

Kas laps on olnud rahul logistikaga? 

Mõtlesingi üldiselt logistikaga. Mõni sõidab bussiga ja teist viiakse autoga kooli. Ja pikem teekond võtab kauem aega. Aga osad hakkasid keskenduma ainult bussisõidule ja peatuste arvule.

#4071315:

#4070365:

Mulle isegi meeldis, et mu kodu ei olnud sõpru pidevalt täis.

Alati imestan selliste lapsevanemate üle, kes veel mõnusalt kiitlevad, et lastele sõbrad külla ei saa tulla. Paneks äkki lapse üldse internaatkooli, siis saab maja ilusti tühjaks ja vaikseks, et ise netis mõnuleda.

Loe uuesti. Käidi ka külas aga see nõuab vanematelt järgi tulemist või laps peab bussiga liiklema.

Aga tõesti ei meeldi iga päev oma kodus kellegi sõpru näha.  Kui igal lapsel üks või rohkem sõpru külla tuleb, siis ei ole lõpuks kellegi mugav.

Minu laps käis äärelinnast kesklinna kooli rongiga alla 20min, rongipeatusesse oli 1km jalutada. Ilusa ilmaga jalutasime koos, vihmaga viisin autoga.

Samas elas mitu last tema klassist samas piirkonnas, pinginaaber lausa samal tänaval.

Minul elab laps maal, koolis käib linnas. Selleks, et ta sõpradega suhelda saaks, pean mina teda kannatlikult sõidutama. Ja seda kuni 18. eluaastani välja. Linnas vähemalt on ühistransport olemas ja vanemaks saades saab laps ise liigelda. Minu lastel on vaja kõndida 900m, seejärel buss, seejärel 1, 1 km. Saavad hakkama küll.