Teema: Alimendid ja töötav laps

kuni 18aastaseks saamiseni peab maksma sültumata sellest, kas laps teenib ise või mitte.
kui laps saab 18 ja õpib, siis peab ta ise isalt elatist nõudma, aga siis ei ole enam miinimumsummat. vabalt võidakse mõista ka nt 100 eurot kuus ning eeldada, et mingi osa oma ülalpidamisrahast teenib laps ka ise (paljud gümnasistid käivad kooli kõrvalt tööl)

#3354121:

#3354041:

kuni 18aastaseks saamiseni peab maksma sültumata sellest, kas laps teenib ise või mitte.

kui laps saab 18 ja õpib, siis peab ta ise isalt elatist nõudma, aga siis ei ole enam miinimumsummat. vabalt võidakse mõista ka nt 100 eurot kuus ning eeldada, et mingi osa oma ülalpidamisrahast teenib laps ka ise (paljud gümnasistid käivad kooli kõrvalt tööl)

11. klassi noor käib koolis 8-16.00 (+kodutööd) ja eeldatakse, et ta töötab ning teenib palka, millest on võimalik ennast ära elatada?

eeldatakse, et täisealine teenib mingi osa oma ülalpidamiskuludest. miks see nii uskumatu tundub? minu laps ja enamik tema sõprugi läksid juba 17aastaselt endale taskuraha teenima mõned tunnid nädalas, kuigi otsest vajadust selleks neil polnud, lihtsalt taheti oma raha. sama jätkavad nad ka praegu ülikoolis käies, kuigi nüüd on see märksa raskem, sest kui koolitunnid lõpesid alati samal ajal, siis nüüd loengud on suvalistel aegadel ja töögraafikuid raskem klapitada.
vaata õhtusel ajal poes käies marketis ringi – väga palju on noori kaubapaigutajaid, kes peale kooli paariks tunniks taskuraha teenima on tulnud.
oma last ja tema sõpru vaadates tuli mõte, et huvitav, kõik nad on pärit mõlema vanemaga perest, ka ei tea neist kedagi, kellel oleks suur rahapuudus, kuid lapsed tahavad ise töötada ja omale ka ise raha teenida. miks eraldielava isaga laps eeldab, et keegi teine peab kõik tema kulud katma? ema suhtumine, et küll isa kõik kinni maksab, on lapsele samuti omaks saanud?
olen ka ise ühe sellise täisealiseks saanuga kokku puutunud, kes leidis, et tema ei kavatsegi tööle minna, isa peab talle elatist maksma ja küll ta peale gümnaasiumi kuhugi edasi õppima pääseb, et rahalaevad ja muretu elu ei lõpeks. paraku oli isal veel alaaealisi lapsi ning kohus määras elatise vaid kuni gümnaasiumi lõpuni ning ka selleks ajaks miinimumist märksa väiksema summa

#3354206:

#3354121:

#3354041:

kuni 18aastaseks saamiseni peab maksma sültumata sellest, kas laps teenib ise või mitte.

kui laps saab 18 ja õpib, siis peab ta ise isalt elatist nõudma, aga siis ei ole enam miinimumsummat. vabalt võidakse mõista ka nt 100 eurot kuus ning eeldada, et mingi osa oma ülalpidamisrahast teenib laps ka ise (paljud gümnasistid käivad kooli kõrvalt tööl)

11. klassi noor käib koolis 8-16.00 (+kodutööd) ja eeldatakse, et ta töötab ning teenib palka, millest on võimalik ennast ära elatada?

eeldatakse, et täisealine teenib mingi osa oma ülalpidamiskuludest. miks see nii uskumatu tundub? minu laps ja enamik tema sõprugi läksid juba 17aastaselt endale taskuraha teenima mõned tunnid nädalas, kuigi otsest vajadust selleks neil polnud, lihtsalt taheti oma raha. sama jätkavad nad ka praegu ülikoolis käies, kuigi nüüd on see märksa raskem, sest kui koolitunnid lõpesid alati samal ajal, siis nüüd loengud on suvalistel aegadel ja töögraafikuid raskem klapitada.

vaata õhtusel ajal poes käies marketis ringi – väga palju on noori kaubapaigutajaid, kes peale kooli paariks tunniks taskuraha teenima on tulnud.

oma last ja tema sõpru vaadates tuli mõte, et huvitav, kõik nad on pärit mõlema vanemaga perest, ka ei tea neist kedagi, kellel oleks suur rahapuudus, kuid lapsed tahavad ise töötada ja omale ka ise raha teenida. miks eraldielava isaga laps eeldab, et keegi teine peab kõik tema kulud katma? ema suhtumine, et küll isa kõik kinni maksab, on lapsele samuti omaks saanud?

olen ka ise ühe sellise täisealiseks saanuga kokku puutunud, kes leidis, et tema ei kavatsegi tööle minna, isa peab talle elatist maksma ja küll ta peale gümnaasiumi kuhugi edasi õppima pääseb, et rahalaevad ja muretu elu ei lõpeks. paraku oli isal veel alaaealisi lapsi ning kohus määras elatise vaid kuni gümnaasiumi lõpuni ning ka selleks ajaks miinimumist märksa väiksema summa

Praegune elatis on 292€. Eeldan, et sinu tuttava jutt oli varasemast ajast ehk siis väiksemast elatisest. RAHALAEVAD ja MURETU ELU? Sa teed ju ikka nalja??

#3353844:

Alimendid= elatis.

Alaealisel lapsel (st kuni 18a saamiseni) on õigus igal juhul igakuisele elatisele. St ka siis kui ise töötab. Midagi ei muutu.

Küll aga täisealise lapse puhul võidakse otsustada, et (kuigi õppival lapsel on õigus saada elatist kuni kooli lõpetamiseni või 21a saamiseni) lapse töötamise kuude eest ei pea vanem elatist maksma.

Ei pea maksma ka kuude eest kui õppetööd ei toimu- sel ajal on “lapsel” võimalik endale ise elatist teenida.

#3354206:

#3354121:

#3354041:

kuni 18aastaseks saamiseni peab maksma sültumata sellest, kas laps teenib ise või mitte.

kui laps saab 18 ja õpib, siis peab ta ise isalt elatist nõudma, aga siis ei ole enam miinimumsummat. vabalt võidakse mõista ka nt 100 eurot kuus ning eeldada, et mingi osa oma ülalpidamisrahast teenib laps ka ise (paljud gümnasistid käivad kooli kõrvalt tööl)

11. klassi noor käib koolis 8-16.00 (+kodutööd) ja eeldatakse, et ta töötab ning teenib palka, millest on võimalik ennast ära elatada?

eeldatakse, et täisealine teenib mingi osa oma ülalpidamiskuludest. miks see nii uskumatu tundub? minu laps ja enamik tema sõprugi läksid juba 17aastaselt endale taskuraha teenima mõned tunnid nädalas, kuigi otsest vajadust selleks neil polnud, lihtsalt taheti oma raha. sama jätkavad nad ka praegu ülikoolis käies, kuigi nüüd on see märksa raskem, sest kui koolitunnid lõpesid alati samal ajal, siis nüüd loengud on suvalistel aegadel ja töögraafikuid raskem klapitada.

vaata õhtusel ajal poes käies marketis ringi – väga palju on noori kaubapaigutajaid, kes peale kooli paariks tunniks taskuraha teenima on tulnud.

oma last ja tema sõpru vaadates tuli mõte, et huvitav, kõik nad on pärit mõlema vanemaga perest, ka ei tea neist kedagi, kellel oleks suur rahapuudus, kuid lapsed tahavad ise töötada ja omale ka ise raha teenida. miks eraldielava isaga laps eeldab, et keegi teine peab kõik tema kulud katma? ema suhtumine, et küll isa kõik kinni maksab, on lapsele samuti omaks saanud?

olen ka ise ühe sellise täisealiseks saanuga kokku puutunud, kes leidis, et tema ei kavatsegi tööle minna, isa peab talle elatist maksma ja küll ta peale gümnaasiumi kuhugi edasi õppima pääseb, et rahalaevad ja muretu elu ei lõpeks. paraku oli isal veel alaaealisi lapsi ning kohus määras elatise vaid kuni gümnaasiumi lõpuni ning ka selleks ajaks miinimumist märksa väiksema summa

Kaubapaigutaja saab 3.50-4 eurot tunnis miinus maksud. Su laps teeb seda tööd mõned tunnid nädalas ja nimetad enda elatamiseks? Naeruväärne.

Aga vaatame asja teistpidi: kas ema lõpetab lapse toetamise kohe, kui see tööle asub? Kui mitte, miks siis isa peaks lõpetama?

#3354894:

#3354886:

Aga vaatame asja teistpidi: kas ema lõpetab lapse toetamise kohe, kui see tööle asub? Kui mitte, miks siis isa peaks lõpetama?

ka osad emad lõpetavad või vähendavad toetust, kui laps saab täisealiseks. samuti osad lapsed lõpetavad vanematelt toetuse vastuvõtmise, kui saavad täisealiseks, sest leiavad, et on piisavalt vanad, et olla iseseisvad.

paljud 18aastased on selles vanuseses juba endale elukaaslase leidnud ja hakkavad ise oma pesa punuma, eriti kui kaaslane on veidi vanem. või otsitakse sõpradega koos üürikas, et olla iseseisvam või minnakse teise linna õppima vms.

mingi osa oma kuludest peaks iga täisealine siiski ise katma, mitte lapse kombel täismahus vanemate rahakotil elama. sellele peaksid juba vanemad teda vaikselt suunama, muidu nutavad 10 a hiljem, et 30aastane lapseke elab ikka kodus emme-issi rahakoti peal, sest tööle pole mõtet 1000 euro eest minna ja kui 3000 ei saa, siis kodust jalga välja ei tõsta

Kui laps käib koolis ja elab kodus (aga käib ka tööl), siis ema enam ei toeta? Nõuab üüri ja toiduraha? Uskumatu.
Minu lapsed on alustanud töölkämist 11-aastaselt aga ma pole kunagi selle peale tulnud, et ma neid enam üldse ei toetaks. Kui välja kolib ja päriselt oma elu elama hakkab, siis enam muidugi mitte. Kuigi paljud toetavad ka siis – aitavad näiteks korteri osta, annavad kaasa voodipesu, nõusid jms. Aga kui pere on lahutatud, siis tähendab see automaatselt seda, et isa enam oma lapse käekäik ei huvita? Miks ometi?

#3355228:

#3355127:

Minu lapsed on alustanud töölkämist 11-aastaselt aga ma pole kunagi selle peale tulnud, et ma neid enam üldse ei toetaks.

ma pole kordagi väitnud, et üldse ei peaks õppivat last toetama, aga täisealine peaks osa oma elamiskuludest siiski ise teenima, mitte 100% vanemate kulul elama.

samuti sõltub palju vanemate võimalustest ja teiste, nooremate laste olemasolust. kui vanematel palgad väiksed või peres lapsi palju, siis vanematel lastel tuleb ka ise oma kulusid katta ka siis, kui pere koos elab

Küsimus oli, kas isa peab lapsele ikka maksma?
Miks peaks laste toetamine kuidagi erinema koos või lahul elava isa puhul? Peres peetakse mõlema vanema toetust normaalseks, aga lahul elades enam mitte?

#3354534:

#3354251:

Selline isa on rott, kes sellisele mõttele üldse tuleb. Minu mees maksis lastele elatist (ja kuni ülikooli lõpetamiseni) olenemata sellest, kas lapsed käisid suvel tööl või mitte. Ta oleks minult üle turja saanud, kui oleks selliseid mõtteid hakanud avaldama, õnneks on normaalne mees ja ei tulnud isegi selle peale.

Ja need lapsed elasid kuni ülikooli lõpuni sinuga?

Ei, nad elasid koos oma emaga kuni ülikoolini. Tegu oli mehe esimesest abielust lastega.

#3356386:

Kus on olnud juttu 100%-lsest toetamisest? Küsimus oli, kas üleüldse peaks toetama!

Ei olnud. Küsimus oli, et kas peab toetama 17 aastast seaduse järgi või muutub sest midagi, kui viimane on suvel tööl käinud. Õige vastus on, et ei muutu. 17 aastane on alaealine ja tema teenitu on tema enda taskuraha. Mõlemad vanemad peavad teda täiel määral ülal pidama ega või kumbki tema teenitu arvel mahaarvamisi teha.

18 aastane seevastu on täisealine ning tema mitte ainult et ei või soovi korral suvel, kui õppetööd ei toimu, tööd teha, vaid peab tegema mõistlikuse piires kõik endast oleneva, et end ise ülal pidada. Tema ülalpidamine on tema vanemate teha selles ulatuses, milles ta ise sellega toime ei tule. Tema teenistus ei ole mitte tema isiklik lustimise taskuraha ja tema vanematel ei ole kohustust teda täiel määral ülal pidada ja peaks olema täielik õigus tema ülalpidamisest maha arvamisi teha määral, milles ta peaks olema võimeline endale ise ülalpidamist hankima. Näiteks suvekuude miinimumpalga ulatuses.

#3361549:

Mu laps saab 18-aastaseks 11. klassi alguses, sügisel. Isa elab eraldi ja maksab elatist. Kui isa lõpetaks pärast sünnipäeva elatise maksmise ja mina samamoodi loobun ülalpidamisest, mis siis lapsest, vabandust, täiskasvanust saab? Laps on laps ju ikka gümnaasiumi lõpuni ja gümnaasium ise on ju vaata et kõige raskem eluetapp, ainult õpi ja õpi, et saada head tulemused ja ülikooli saada. Küll ülikooli kõrvalt jõuaks vajadusel veidi tööd teha, aga normaalne oleks siis ka vanemate toetus. Teises linnas ühikatuba või korterit üürida, toit ka, kallis ju.

usu mind, gümnaasium on palju kergem ja kindlate tundide lõpuaegadega, selle kõrvalt on palju kergem tööl käia kui ülikooli kõrvalt. ülikoolis on märksa enam iseseisvat tööd ja õppimist, loengute algus- ja lõpuajad muutuvad pidevalt, vahel on loengud 8-20, mõni päev aga 12-14. ülikooli kõrvalt käiakse peamiselt öösiti tööl (pubid jms), sest ööd on koolivabad. gümnaasiumi kõrvalt saab käia ka õhtuti ning teha mingi graafik, sest aeg on planeeritav.
gümnasistil pole mingit probleemi paar tundi päevas või ühel nädalavahetuse päeval tööl käia nii, et selle all ei kannata õppimine, küll aga vähendaks see sõpradega hängimise või netis passimise aega