Teema: alkohol igapäevaselt

Mina ühinen Sinu arvamusega. Meil samamoodi. Mul vahest pokaalike veini, siider. Mees joob õlut. Aru ma ka ei saa,mis selles nii jubedat on? Nädalavahetusel me ka ei kaani ennast täis. Kuigi jh, nagu mainisid, on see mõnele normaalne,kellele ei meeldi see jälle, et iga päev natuke tarbida…
Aga mulle ja ilmselt ka Sulle meeldib nii!Ja tore on!

http://www.alkoinfo.ee/ allpool otsas on test, tee see ära ja saad teada, kas oled joodik.

ei. snobism ja alkoholism on erinevad asjad.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]jajah. proovige, kas saate kuu aega ilma olla ja siis tulge uuesti arutlema. ei, mitte niisama siia foorumisse visata \”muidugi saan, ma pole ju mingi alkohoolik\”, vaid tõsiselt proovigegi. üldse kohe ei isuta? ei tunne, et midagi oleks puudu? käsi ei koba klaasikese järgi? aga homme? aga nädala pärast?

kui nüüd tuleb vastuseks \”aga miks ma peaks?\”, siis ma ütlen vastu, et kui ei saa ilma oldud, siis oledki sõltlane. alkohoolik. ega’s alkass ainult see ole, kes poe nurga taga end veretuks joob. tänapäevased alkassid on enamuses oma eluga kenasti toime tulevad korralikud kodanikud, kes ilma õhtuse klaasikeseta kuidagi olla ei oska, rääkimata loobumisest.[/tsitaat]

Aga kas on probleem kui saad eluga ilusti toime? Kas on vahet, kas söön ¨okolaadikooki või joon veini? Kas on vahet, kas mees käib naistes, ¨oppamas, kasiinos või joob õlut? Pahesid on maailmas tuhandeid ja tagajärgi ka väga valusaid. Ei pea üle mõtlema, leian ma.
Meie oma peres, võib öelda ka suguvõsas, tarbime ka iganädalaselt alkoholi. Veini ja õlut. Tööpuuduse, halva tervise, vähese sissetuleku ja muu üle ei kaeba. Ei suguvõsa kuuekümnesed ega kahekümnesed. Seega ei oska näha ka seost alkohol=patt vahel.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small][/small]
Olen ka õhtuse klaasi veini tarbija ja võin sinu küsimusele vastata: saab olla ilma kuu ja kauemgi, kui on põhjus. Detsembrist aprilli keskpaigani võtsin üht rohtu, alkohol oli keelatud, ei tarbinud tilkagi. [/tsitaat]
põhjus … proovi ilma põhjuseta, lihtsalt niisama. miks peaks? siis saadki teada, kas oled sõltuvuses või mitte.

kuna ülekaalu saab üsna kiiresti kaotada, maksakahjustustest paranemiseks läheb tunduvalt rohkem aega, kui üldse terveks saad. risk muutuda ühiskonnale/lähedastele koormaks on oluliselt suurem kui shokolaadisõltuvuse puhul, kusjuures shokohooliku ülekaalu tekkimine sõltub tugevasti ülejäänud energiatarbimisest, tipsutaja kannatab alkoholikahjustuste all igal juhul ja olenemata muudest näitajatest.

minu ainus point oli, et sõltuvus on sõltuvus hoolimata sellest, kui kena nimetusega seda peita ja alkohol kahjustab organismi ka pidevalt väikeste kogustena tarbides. kogu teemaalgatus on eitus algusest lõpuni, nii tervistkahjustava kui sõltuvusaspekti koha pealt. see häiriski mind piisavalt, et kommenteerima hakkasin. rahvatervisele on üsna ohtlik propageerida seisukohta, et pudel õlut või paar klaasi veini on jumala OK ja ohutu meelelahutus. ega ikka ei ole küll. kui sina seda teha soovid, jumala eest, lase käia, aga ära tule väitma, et su harjumus ei ole sõltuvusliku alatooniga, on tervisele ohutu või soovitamist väärt.

Mina ei ole maksateadlane, ja ma ei tea, kui palju alkoholi on see, millega maks toime tuleb ja kustmaalt see maks siis juba kahjustatud saab, armistuma hakkab ja lõpuks kasutuks muutub. Kui ikka pol liitrit viina iga päev hinge alla panan, siis ilmselt peab elu lõpus kollaste silmade ja mürke täis kehaga arvestama, aga klaas veini- no vot, ei tea. Ainult seda saan veel öelda, et maks on ses mõttes tubli, et kaua aega ei ole inimesel midagi viga, samas kui maksal on juba väga palju viga. Nii et kui ükskord inimene tunneb, et kehv on olla, siis polegi enam võib-olla suurt midagi maksa päästmiseks teha. \”noh ja kui ühel päeval selgub, et upsi, hakkab tervisele, eks siis ongi aeg reageerida\”- nii et see soovitus hästi alkohoolikute (mida ma ei väida, et kõik siin on) puhul küll ei toimi.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]eks see kõik ikka algab eitamisest…[/tsitaat]
… lisaks niipalju, et kuniks põhjas ära käies tutvutakse vikatimehega ning siis on juba arusaam alko kahjulikkusest niigi selge. Aga siis on juba hilja tervist päästa …

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ega see muust ei räägigi kui rikkusest. Kui ikka inimesed peavad sente lugema, siis alkohol on rikkuse tunnus. Need on vahendid, mis juuakse ära oma pere arvelt. Oma laste arvelt. Isegi siis kui sissetulekud on suured, need vahendid, mis kõrist alla läheb, on pöördumatult kadunud. [/tsitaat]
Jah, ja kui sina oled peres see ülekaaluline, siis kõik toit, mis ületab su päevase normaalse kaloraazi, sööd sa oma pere arvelt ja pere jaoks on need vahendid pöördumatult kadunud.

Eks see teatud mõttes riskikäitumine ole, eriti naistel, kellel ka suhteliselt väikese koguse igapäevane tarbimine tõstab oluliselt mitmete vähkide riski.
Aga kui teemaalgatajat huvitab minu suhtumine, siis see on selline, et igaühel oma elu ja omad valikud, mina küll hukka ei mõista ja näpuga ei näita, pole minu asi. Mingeid suhteprobleeme ka selle tagant ei otsi, pean lihtsalt üheks järjekordseks tervistkahjustavaks harjumuseks, mida on enamikul inimestel.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]mina ka peaaegu iga õhtu joon paar klaasi fizzi või õlut. ja ma ei näe probleemi. terve päev tegelen lapsega, õhtuks olen jumala läbi omadega ja kui panen last magama,siis algab minu aeg. hea istuda teleka ees,oma lemmik saadet vaadates ja lõdvestuda! mees ka võib juua pudel õlut, ka raske tööpäev taga. ega me täis end ei joo! [/tsitaat]

Lõõge või laiaks. Mina ei pea normaalseks, et lapsega kodus olev ema joob pea igapäevaselt õhtul ja LÕDVESTUSEKS. See lõdvestuse jutt on nii imal juba. Kas alko on ainus lõdvestuse võimalus. Mis põhjendused! Raskele tööpäevale lõpetuseks alko! Ausalt, lööge maha, ei mõista seda seltskonda.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]to Kägu 11.22- jummel,kui rumal sa ikka oled!=)) muidugi,emad pole ju enam inimesed, nad peavad aint vaaritama ja wc potti küürima! ja klaas ,kaks siidrit õhtul,kui töö on tehtud ja laps magab,see on ju nii suur patt ja häbi=) naeruväärne![/tsitaat]

Rumal, sest ei pea normaalseks väikelapse ema pea igaõhtust siidrijoomist? Aaa…. Mis ja kus ma puudutasin wc potti ja vaaritamist? Aga üldiselt- vaidlusel pole mõtet. Kes peavad alko igaõhtust tarbimist lõdvestavaks ja vahvaks tegevuseks, palun, laske edasi. Kuna teema on püstitatud juba stiilis, et igaõhtune libistamine on ok, siis ilmselgelt saavad teisitimõtlejad üle kaela.

minu jaoks ei ole normaalne võtta kasvõi lahjat alkoholi. mul hakkab alkohol nii kergelt pähe. teeb uniseks ja pea hakkab peagi valutama. mina nii ei suudaks.
meeski tahaks vahel õhtul minuga juua klaasikese veini. no ma ei saa. ma muutun nii uimaseks, apaatseks, pärast pea valutab ja ka järgmine päev on peavalu pärast tuksis. igatahes peas siis ibukat võtma enne magamist.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]jajah. proovige, kas saate kuu aega ilma olla ja siis tulge uuesti arutlema. ei, mitte niisama siia foorumisse visata \”muidugi saan, ma pole ju mingi alkohoolik\”, vaid tõsiselt proovigegi. üldse kohe ei isuta? ei tunne, et midagi oleks puudu? käsi ei koba klaasikese järgi? aga homme? aga nädala pärast?
[/tsitaat]

kui ma olin rase+imetamine, siis ca 1a 8k ei tarbinud üldse alkoholi. ses mõttes olen ma nulltolerantsiga raseduse ja imetamise ajal alkoholi tarbimise vastu. isu polnud, kiusatust polnud. isegi mingit a la ühte klaasi veini sellel ajal ei tarbinud.

sama ka nt antibiootikumikuuri ajal – üle on elatud ka nt suured pühad nagu jõulud ja aastavahetus ilma tilgakesegi alkoholita.

samas olen ma isu korral võimaline igapäevaselt tarbima nt 1 klaas õlut. mäluauku vmt pole ma end kunagi joonud. samuti pole alkot tarbinud nt töö ajal (ka sünnipäevadel mitte), sest see on vastuolus minu põhimõtetega.

ütleme nii, et kui isu on, siis luban endale seda (v.a sobimatutel juhtudel a la kui on vaja autoga sõita, tööl, rasedana jm). parem see, kui kannatada nädalavahetuseni ja siis ohjeldamatult pidutseda. nii arvan ma.

See võib olla ka veidi libe tee. Mulle meeldis ka klaasike veini hea söögi kõrvale. Ma ei olnud elus purjus olnud, ei suitseta jne. Vein+hea seltskond+hea toit meeldis mulle väga. Siis märkasin, et kallasin endale meeleldi ka teise klaasi ja veel mõni aeg hiljem ka kolmandagi. Ühel hekel varusin endale nn salaveini, mida limpsisin üksi, sest muidu oli ju imelik – sain aru, et tegu oli liialdusega, mida varjasin abikaasa eest. Tühjad pudelid peitsin riidekappi (ja neid polnud kokkuvõttes just vähe).
Sõltuvus? Vist küll. Purju ma end ei joonud, kui uimaseks muutusin, jätsin kohe pooleli. Teisalt kui kodus veini polnud, muutusin närviliseks ja poest ilma veinita oli lahkuda raske.
Lõpuks otsustasin eluviisi muuta. Algul nulltolerants. Rääkisin mehele probleemist ja jätsin veinitamise 100 %. Esimene nädal oli raske ja poeskäigud keerukad ning raske oli vaadata, kui ilusad inimesed filmis kenasti veinipokaale käes hoidsid. Järgnevate nädalatega tekkis õnneks siiski täielik huvipuudus ja tore oli ka niisama olla ja vett juua. Nii paar kuud. Siis tulid ühed külalised hea veiniga ja proovisin seda. Ja nüüd olengi süsteemil, et kui on hea seltskond, luban endale klaasikese, kuid mitte rohkem kui korra nädalas, pigem harvem (kord-paar kuus). Seega tagantjärele saan aru, et olin sõltuvuse piiril, aga mõtlesin asjad enese jaoks selgeks ja tegin elus pöörde ja jätsin igapäevase tipsutamise, mis kippus süvenema.