Kas joodikutel on vahet ka mida joovad?
Ei ole! Kui on hammas, verel, läheb kõik. Nõukaajal joodi isegi odekolonni, kui muud võtta polnud.
Esileht › Ilu ja tervis › Alkoholiprobleem
Kas joodikutel on vahet ka mida joovad?
Ei ole! Kui on hammas, verel, läheb kõik. Nõukaajal joodi isegi odekolonni, kui muud võtta polnud.
Kas joodikutel on vahet ka mida joovad?
Ei ole! Kui on hammas, verel, läheb kõik. Nõukaajal joodi isegi odekolonni, kui muud võtta polnud.
Äkki see ongi teile, alkohüsteerikutele, hea indikaator, et kas veini armastav sõber/sõbranna on joodik või ei ole. Kui ta ikka (temale meeldiva) veini puudumisel mingi suvalise lake (või veelgi enam nt rummikoksi) järele ei haara, siis ehk siiski mitte.
Kas joodikutel on vahet ka mida joovad?
Muidugi on. Ma olin varem joodik, aga loomulikult oli jooke, mida ma alla ei saanud. Konjak, viin, õlu oli täiesti välistatud. Rummi, viskit ja džinni ainult sobivate lahjendajatega. Vein ainult valge, punast ei saa alla. Siis pead juba päris parm olema, kui täitsa ükskõik on, peaasi et promill sees.
Kas joodikutel on vahet ka mida joovad?
Muidugi on. Ma olin varem joodik, aga loomulikult oli jooke, mida ma alla ei saanud. Konjak, viin, õlu oli täiesti välistatud. Rummi, viskit ja džinni ainult sobivate lahjendajatega. Vein ainult valge, punast ei saa alla. Siis pead juba päris parm olema, kui täitsa ükskõik on, peaasi et promill sees.
Jah, tuleb eristada ikka parmu ja harilikku sõltlast. Mina samuti kindlalt ei joo näiteks viina, tekiilat, rummi, rääkimata mingitest magusatest kleepsudest. Punast veini samuti läheb ainult söögi kõrvale ja klaasi jagu maksimaalselt. Ja mingit hammas verel asja pole ka kogenud. Kui jook, mida soovin juua, saab otsa, siis enam ei joo ja kõik. Aga alkohoolik olen ikkagi, sest soov alkoholi tarbida on pidevalt olemas. SEE on see, mis alkohoolikut eristab.
Jah, tuleb eristada ikka parmu ja harilikku sõltlast. Mina samuti kindlalt ei joo näiteks viina, tekiilat, rummi, rääkimata mingitest magusatest kleepsudest. Punast veini samuti läheb ainult söögi kõrvale ja klaasi jagu maksimaalselt. Ja mingit hammas verel asja pole ka kogenud. Kui jook, mida soovin juua, saab otsa, siis enam ei joo ja kõik. Aga alkohoolik olen ikkagi, sest soov alkoholi tarbida on pidevalt olemas. SEE on see, mis alkohoolikut eristab.
Mul pole pidevat soovi alkoholi tarbida, aga kui joon, siis joon palju-poolteist-2 pdl mulli või veini näiteks. Hammas lähebki verele. Nii tahaks sellest lahti saada, et suudaks mitte nii üpallju juua. Jah, ma ei tee seda, kui pole järgmine päev vaba, st. kui peaks jooma, siis piirdun oudeliga, aga kui on, siis lasen mõnuga.
Mul pole pidevat soovi alkoholi tarbida, aga kui joon, siis joon palju-poolteist-2 pdl mulli või veini näiteks. Hammas lähebki verele. Nii tahaks sellest lahti saada, et suudaks mitte nii üpallju juua. Jah, ma ei tee seda, kui pole järgmine päev vaba, st. kui peaks jooma, siis piirdun oudeliga, aga kui on, siis lasen mõnuga.
Aga viina ju jooma ei hakka, kui mull otsa saab, ammugi odekolonni? Sellest ma rääkisingi, et pole olemas mingit sellist hammas verel värki, et jooks ükskõik mida. See staadium on juba parmu oma.
Aga viina ju jooma ei hakka, kui mull otsa saab, ammugi odekolonni? Sellest ma rääkisingi, et pole olemas mingit sellist hammas verel värki, et jooks ükskõik mida. See staadium on juba parmu oma.
No ja siis? Sellegipoolest ei tähenda see seda, et kõik korras oleks ja sõltuvust poleks. Kui inimesel on juba tunne, et näiteks tuleb reede, tahaks alkoholi võtta ja see nõuab pingutust, seda mitte teha, siis ongi juba sõltuvus olemas. Sul pole enam üksõik, kas juua või mitte juua. Sõltuvusel on küll erinevad astmed olemas, aga kui inimesel on olemas soov juua, ta joob tavaliselt rohkem, kui ta on plaaninud, teeb purjus peaga asju, mida ta pärast kahetseb, perekond tuleb ütlema, et võiksid vähem juua, siis on juba päris tugev sõltuvus olemas.
perekond tuleb ütlema, et võiksid vähem juua…
Sellistele “ütlejatele” on enamasti alati midagi öelda, mida nad ise paremini teha võiksid. Näiteks oma toidulaua üle vaadata ja trenni teha 😀
Sellistele “ütlejatele” on enamasti alati midagi öelda, mida nad ise paremini teha võiksid. Näiteks oma toidulaua üle vaadata ja trenni teha
Mis see siia puutub? Mul oli mees, kes hakkas alati reede õhtuti alkoholi tarbima, laupäeviti oli täis, pühapäeviti ja nädala sees kaine. Tema enda arust oli see okei, aga tegelikult loomulikult ei ole. Kui kellegi alkoholitarbimine häirib pereelu ja ta ise ei tee sellest väljagi, kui talle seda öelda, siis järelikult on tema vajadus alkoholi järele suurem kui hoolivus perest ja alkoholiprobleem on juba päris suur. Kui minu elukaaslane ütleks mulle, et talle meeldiks, et ma ei jooks, siis ma ei joogi, sest alkohol pole mulle elukaaslase soovist tähtsam.
No ja siis? Sellegipoolest ei tähenda see seda, et kõik korras oleks ja sõltuvust poleks.
Ja mida mina siis kirjutasin? Seda kirjutasingi, et alkoholism ei alga sellest kohast, kust valimatult kõike juuakse, vaid sellest kohast, kus alkoholi järele on tungiv tahtmine, vajadus. Ka viimasel juhul võib alkohol olla kindlalt piiritletud, ihaldatakse mulli või konjakit, aga mitte mingil juhul viina, näiteks.
Ja mida mina siis kirjutasin? Seda kirjutasingi, et alkoholism ei alga sellest kohast, kust valimatult kõike juuakse, vaid sellest kohast, kus alkoholi järele on tungiv tahtmine, vajadus. Ka viimasel juhul võib alkohol olla kindlalt piiritletud, ihaldatakse mulli või konjakit, aga mitte mingil juhul viina, näiteks.
Vabandust, ei saa eriti aru, kes mida kirjutas. Loomulikult on see õige, et alkoholism areneb tasapisi aastate jooksul ja enne parmustaadiumit on veel väga palju erinevaid astmeid sõltuvuse kujunemisel. Sõltuvuse algus on see, kui ei ole enam ükskõik, kas võtta alkoholi või mitte, vaid on alkoholisoov.
Sõltuvuse algus on see, kui ei ole enam ükskõik, kas võtta alkoholi või mitte, vaid on alkoholisoov.
Just. Ja tihti on vastuargumendiks, et “aga kui ma väga tahan kapsast, kas siis on mul kapsasõltuvus”. Ühekordne soov muidugi ei ole. Aga kui soov on nii tungiv, et igaõhtune kapsasöömine on kindel osa päevakavast ning kui see ära jääb, siis ollakse häiritud, siis jah, ka see on sõltuvus. Mõtleme nii – pood on kohe sulgumas, kell on 21.45. Oled plaaninud õhtul teha näiteks hakkliha kapsastega, kuid kodus avastad, et kapsast ei olegi, kuid muud süüa on – kas tormad siis poodi kapsa järele, et enne sulgemist ikka jõuda, või teed täna muud ning ostad homme selle kapsa? Pigem viimast, eks. Aga kui nüüd kapsas asendada alkoholiga, siis saabki siia tõmmata joone sõltuvuse ning lihtsalt ühekordse nautimise vahele. Kui lükkad nautimise kergusega homseks, siis sõltuvust pole. Kui ilmtingimata ikka on vaja alkoholi ja tormad kiirust ületades kauplusse, siis on sõltuvus.
Kui mõtled, et kas oled alkohoolik, siis sellele vastust leida on ju kerge – proovi üks nädal olla lihtsalt huvi pärast ilma alkota ja vaata, kas õnnestub, kui kergelt. Kui tulevad vabandused “ma ei pea ju tegelikult kellelegi seda tõestama” ja bla bla, siis ongi vastus positiivne. Alkohoolik, sest ei suuda omal algatusel alkoholist eemal olla ilma otsese sunnita.
Sellistele “ütlejatele” on enamasti alati midagi öelda, mida nad ise paremini teha võiksid. Näiteks oma toidulaua üle vaadata ja trenni teha
Mis see siia puutub? Mul oli mees, kes hakkas alati reede õhtuti alkoholi tarbima, laupäeviti oli täis, pühapäeviti ja nädala sees kaine. Tema enda arust oli see okei, aga tegelikult loomulikult ei ole. Kui kellegi alkoholitarbimine häirib pereelu ja ta ise ei tee sellest väljagi, kui talle seda öelda, siis järelikult on tema vajadus alkoholi järele suurem kui hoolivus perest ja alkoholiprobleem on juba päris suur. Kui minu elukaaslane ütleks mulle, et talle meeldiks, et ma ei jooks, siis ma ei joogi, sest alkohol pole mulle elukaaslase soovist tähtsam.
Su mehele ilmselt ei meeldi ka su tselluliit ja pekivoldid. Muudad enda elustiili, kui ütleb? Ei usu.
Su mehele ilmselt ei meeldi ka su tselluliit ja pekivoldid. Muudad enda elustiili, kui ütleb? Ei usu. Rate this item:Submit Rating00
Võib-olla muudaks, aga mul pole tselluliiti ja pekivolte. Ja kui oleks, need ei häiriks laste kasvatamist ega pereelu nii palju kui pidev lakkumine ja purjus olek. Üritad siin oma joomist normaliseerida oma aiaaugust toodud näidete toomisega.
Su mehele ilmselt ei meeldi ka su tselluliit ja pekivoldid. Muudad enda elustiili, kui ütleb? Ei usu. Rate this item:Submit Rating00
Võib-olla muudaks, aga mul pole tselluliiti ja pekivolte. Ja kui oleks, need ei häiriks laste kasvatamist ega pereelu nii palju kui pidev lakkumine ja purjus olek. Üritad siin oma joomist normaliseerida oma aiaaugust toodud näidete toomisega.
Sinu arvates ei häiriks, aga nii mõnegi mehe arvates häiriks ja häirib. Üritad siin väga laialt levinud lodevat elustiili normaliseerida.
Esileht › Ilu ja tervis › Alkoholiprobleem