Esileht Ilu ja tervis Alkoholismi etapid

Näitan 22 postitust - vahemik 1 kuni 22 (kokku 22 )

Teema: Alkoholismi etapid

Postitas:
Kägu

Tere, kirjutan oma mure terviserubriiki, kuigi eks võiks ka pereelu alla paigutada…
Kui siin leidub inimesi, kelle kaaslane on olnud lõpuks täielik alkohoolik (selle all pean silmas inimest, kes alkoholismi tõttu on kaotanud töökoha ja kelle peresuhted on lõplikult rikutud)-kui kaua võiks kesta enam-vähem talutav periood ? Minu elukaaslane on nö. tipsutaja tüüpi, st. joob stabiilselt, nädalas on maksimum kaks alkoholivaba päeva. Ülejäänud õhtutel on kas kolm liitrit õlu või kaks liitrit veini. Varem jõi rohkem õlut, nüüd pigem veini, nädalavahetusel sõpradega vahel ka kangemat. Tööl käib, finantskohustusi täidab. Hommikul peaparandust ei vaja ja autosse istub kainena.
Purjus olles muutub lärmakaks, enda arust vaimukaks ja naljakaks aga minu silmis lihtsalt labaseks-telekal hääl põhjas ja tal endal kah…Kuna töö tal eriti väsitav ei ole -istub kontoritoolis ja liigutab paari asja arvutis, siis peab ka suhteliselt kaua vastu ja jaurab ikka keskkööni välja. Loomulikult häirib see mind, sest ma ise tahaks normaalsel ajal magama minna , mitte purjus inimese jorinat kuulata, rääkimata lastest.
Nii on pikka aega kestnud, kuid nüüd hakkavad tal teatavad “lisandväärtused” tekkima. Neil ainsatel kainetel päevadel on ta täielik närvipundar – isegi normaalselt diivanil istutud ei saa-põntsutab lakkamatult jalga vastu maad või patsutab diivani seljatuge-selline pidev motoorne rahutus. Teeb igast väikesest asjast suure tüli, õiendab lastega, teeb skandaale…Paha öelda- aga parem kui ta joob, siis on vähemalt ise rahul…Joomine jätab muidki jälgi tervisele-mehe kehakaal on järsult tõusnud, mistõttu ei talu ta enam eriti mingit füüsilist koormust, voodis temast asja pole…Kõige hullem , et tal on tekkinud mäluhäired-väga sageli ajab nimesid , kohti jne. sassi. Kj. ta ise ei saa sellest aru. Kui ma sellele vihjan, siis ärritub väga. Mul on tunne, et viimasel ajal ma ainult hiilin kikivarvul, et elukaaslast mitte ärritada.
Vaikselt tunnen , kuidas mõõt hakkab täis saama…Kas nii võib minna veel aastaid ja aastaid? Saan üha paremini aru ütlusest : “Parem õudne lõpp, kui lõputu õudus…”.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tere, kirjutan oma mure terviserubriiki, kuigi eks võiks ka pereelu alla paigutada…
Kui siin leidub inimesi, kelle kaaslane on olnud lõpuks täielik alkohoolik (selle all pean silmas inimest, kes alkoholismi tõttu on kaotanud töökoha ja kelle peresuhted on lõplikult rikutud)-kui kaua võiks kesta enam-vähem talutav periood ? Minu elukaaslane on nö. tipsutaja tüüpi, st. joob stabiilselt, nädalas on maksimum kaks alkoholivaba päeva. Ülejäänud õhtutel on kas kolm liitrit õlu või kaks liitrit veini. Varem jõi rohkem õlut, nüüd pigem veini, nädalavahetusel sõpradega vahel ka kangemat. Tööl käib, finantskohustusi täidab. Hommikul peaparandust ei vaja ja autosse istub kainena.
Purjus olles muutub lärmakaks, enda arust vaimukaks ja naljakaks aga minu silmis lihtsalt labaseks-telekal hääl põhjas ja tal endal kah…Kuna töö tal eriti väsitav ei ole -istub kontoritoolis ja liigutab paari asja arvutis, siis peab ka suhteliselt kaua vastu ja jaurab ikka keskkööni välja. Loomulikult häirib see mind, sest ma ise tahaks normaalsel ajal magama minna , mitte purjus inimese jorinat kuulata, rääkimata lastest.
Nii on pikka aega kestnud, kuid nüüd hakkavad tal teatavad “lisandväärtused” tekkima. Neil ainsatel kainetel päevadel on ta täielik närvipundar – isegi normaalselt diivanil istutud ei saa-põntsutab lakkamatult jalga vastu maad või patsutab diivani seljatuge-selline pidev motoorne rahutus. Teeb igast väikesest asjast suure tüli, õiendab lastega, teeb skandaale…Paha öelda- aga parem kui ta joob, siis on vähemalt ise rahul…Joomine jätab muidki jälgi tervisele-mehe kehakaal on järsult tõusnud, mistõttu ei talu ta enam eriti mingit füüsilist koormust, voodis temast asja pole…Kõige hullem , et tal on tekkinud mäluhäired-väga sageli ajab nimesid , kohti jne. sassi. Kj. ta ise ei saa sellest aru. Kui ma sellele vihjan, siis ärritub väga. Mul on tunne, et viimasel ajal ma ainult hiilin kikivarvul, et elukaaslast mitte ärritada.
Vaikselt tunnen , kuidas mõõt hakkab täis saama…Kas nii võib minna veel aastaid ja aastaid? Saan üha paremini aru ütlusest : “Parem õudne lõpp, kui lõputu õudus…”.

Siis ta ju ongi täisalkohoolik juba. 2 liitrit veini õhtu jooksul. ma oleks tilgutite all. Kas sa ise saaksid majanduslikult hakkama? Kui jah, siis esita ultimaatum – kas jätad joomise maha või lahutus! Siis ehk hakkab mõtlema, kuigi jah joodikut parandab teatavasti vaid haud. Kui ise majanduslikult hakkama ei saa, siis hakkaksin väikselt plaani pidama, kuidas saaksin ehk saab midagi ikka ära veel teha, et lastega sealt ära kolida. See ei mõju kellegile hästi, eriti mitte lastele.

0
0
Please wait...

Postitas:
Krisbiin

Hakka vaikselt asju pakkima. Mida varem sealt tulema saad, seda parem. Ära mängi oma laste närvidega. Tean mida räägin, ootasin ise 12 aastat, et asi muutuks. Muutuski, aga ainult hullemaks. Nüüd olen lõpuks õnnelik ja kahetsen ainult seda, et seda otsust varem ei teinud.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

liitrite viisi alkot ja ainult kaks alkovaba päeva nädalas, naljatilk, see on ju pesueht alkohoolik.
olukord enne ei muutu, kui pere on ta kõrvalt läinud. ähvardamised ja noomimised ennetavalt ei aita.
kui joodik jääb üksi, siis otsustab, kas täies hiilguses põhja või rabeleb šitast välja.
joodikmehel on rohkem tahet taas joonele saada, naisjoodikust elulooma ei saa.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Suuna ta sporti tegema. Selline tipsutaja võib vabalt kasutada alkoholi vaid seetõttu, et midagi paremat pole teha, rutiin, mugav äraolemine. Füüsiline aktiivsus ja värske õhk vähendavad oluliselt isu alkoholi järele.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu mees oli ka suur õlletipsutaja. Iga õhtu 6 purki õlut. Iga jumala õhtu. Nädalavahetustel aga liiter rummi colaga. Õlu teda purju nagu ei tenudki, aga see hais käis närvidele ja samuti suur kehakaal. Ähib ja puhib nagu vanainimene. Kui suutsin mõni päev teda õllest eemal hoida, siis samuti tuias mööda tuba või vedeles voodis ja mitte midagi ei teinud. Täiesti mõtetu mees. Aitas see, et hakkasin pinnima iga jumala päev, et ta natukenegi kaalust alla hakkaks võtma. Aga selleks tuli ära jätta alkoholi joomine. Ise ta sellega hakkama ei saanud vaid sai abi raviarstilt. Nüüd alkovaba pool aastat ja kehakaalu kaotanud 10 kilo, asi seegi. Ma olen rahul. Kuigi pingutada tuleb tal kõvasti ja pidevalt teda toetada.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

vt http://www.alkoinfo.ee/

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tere,tegin mehe eest alkoinfo kodulehel audit- testi.Tulemuseks 20 punkti-selle tulemusega skoorib ta tõesti alkohoolikuna…Varsti saab tal valmis kange õunavein,ilmselt joob ta need 20 liitrit sisse ka…

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vastan sulle oma isiklikust kogemusest. Olen ca 11 aastat joonud ja ei ole põhjust lõpetada. Reguleerin igaõhtuste koguste ja magamaminekuajaga nii, et hommikul poleks väsinud ja jaksaksin tööd teha. Eelmisel nädalal polnud ühtki “vaba” õhtut, ka laupäev, mis algselt oli plaanitud alkovabaks, kujunes veinitamiseks, sest polnud lasteüritus.
Üldiselt proovin paar veinivaba õhtut ikka teha või siis kogust vähendada (tavapärane on pudel veini), aga vahel see ei õnnestu. Samas on olnud perioode, kus veini asemel on sama kogus valget kangemat igal õhtul läinud. Kui teised räägivad, et nad joovad paaril õhtul, nädalavahetusel, siis mina ei joo paaril õhtul ja vahest nädalavahetusel…
Käitumises ja jõudluses väliselt märgatavat muutust ei ole- tööl ega tuttavate seas ei tea keegi, et alkoholi kuritarvitan, pigem peetakse sellega pirtsutajaks (“sina vist väga ei joo?”), küll aga tunnen end ise vahel väsinu, haige ja koledana ja tegelikult peaksin sammhaaval ikka lõpetama selle teemaga.
Et siis kokkuvõtteks- su mees joob igavesti, kui ta kas a) krooniliselt haigeks (maks, magu) ei jää või b) leiab mingil x põhjusel tugeva motivatsiooni koheselt lõpetada. Trenn on hea aseaine, peale seda on serotoniinitase kõrge ja muud heaolutunnet pole lisada vaja.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul kasuisa on joodik. Käis küll tööl kuni aasta tagasi koondati. Pidevalt oli õllevine all aga see õli ei teinud teda purju, see oli nagu limonaadi joomine talle. Nüüd mingi aeg sai teada ka, et tal eesnäärmega probleemid ja vähimarkerid veres olid kõrged aga saatis arsti pimedasse kohta ja nüüd kodus istudes joob veel rohkem kui enne ja enne ta jõi kohutavalt palju juba. Nüüd ta ongi pidevalt täis. Hästi peenikene on ta ka, suhteliselt alakaaluline. Vahel on jalad kanged ja püsti ei saa ja üks pea pool on ka tuim. Aastaid tagasi sai puugi käest entsefaliidi, võibolla sellest. Üle-eelmine august ema sünnipäeval kukkus kokku kui peale tsüklit tekkis kohutav pohmakas, krambitas. Vererõhk laes, suitsetab ka paki päevas. Nüüd selle aasta augustis oli sama asi, meeletu pohmakas tekkis, jube kehva oli tal olla ja käed värisesid. Hakkas naabrimehe poole minema ja elutoa akende all kukkus kokku, näoga vastu kruusateed. Jälle olid krambid ka. Mõlemal korral on olnud umbes 10-15min täielik segadusehood, ei saa rääkida ja ei mäleta midagi. Nädal hiljem oli jälle viinapudel nina ees.
Kõige hullem on see, et mul emal on ka eluaeg olnud alkoholiga probleeme, selle koha pealt on ta väga nõrga iseloomuga. Kasuisa ka ikka muudkui ulatab talle pitsi, et näe võta ka ja ema võtabki. Samas ema käib tööl ja neil suur maja ja aed ja rahaga pole mingeid probleeme, söök on ka alati laual ja kodu korras ja puhas.
Kahjuks mul isa ka eluaeg joonud, peale elukaaslase surma muutus temagi joodikuks. Pidevalt istub naabrite juures ja ainult joob ja suitsetab. Endal tal ka jube ülekaal ja süda haige, mitu korda haiglas ka olnud aga ei õpi nad midagi sellest. Kurb aga ilmselt viinakurat on see mis neid siit ilmast kord viib 🙁
Ja teemaalgataja, sinu mees on ka kahjuks joodik. See pole normaalne kui inimene joob nii tihti ja nii suurtes kogustes. Ja muidugi ta on närviline kui alkot peale ei saa. Mul kasuisa ka hakkab nähvama ja närvitsema kui juua ei saa.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

No etapid, minu kogemused. Vend mul alustas joomist kuskil 20+,ütleme nii et alguses oma aastakest viis jõi aga veel suuremat mõju meie perele veel polnud. Elas meie pool, kuid siis algasid vargused kodust et joomiseks raha saada, sest need töö otsad ms ta varem tegi,enam teda ei tahtnud, kuna pidevalt ei ilmunud kohale jne. Niisiis, kodus panid vanemad kõigile tubadele lukud, mis siis lukku pandi kui me kodust ära olime.
Pidev lukustamine käis, kuid kui unustasid, siis kohe oli läinud. Külmkapp tehti pidevalt tühjaks, ilmus päevasel ajal semudega jooma ja sõid kapid tühjaks.
Varsti muutus asi rõvedaks, hakkas ikka nii jooma et mälukad ja kui kuskil magama jäi siis varastati paljaks või hakkas tüli norima siis sai peksa. No ja lõpuks siis kukkus kokku ja viidi haiglasse. Seal vaakus koomas elu ja surma vahel.
Nüüd siis enam oma 10a ei joo aga mitte joomisest on närvisüsteem läbi, on paranoiline, närviline,karjub, norib tüli, mäluhäired. Siis tekkisid veel jalgades mingid närvide haigused, millepärast ühte jalga veab järgi. Alakaaluline on, söök ei lähe alla kuna siseorganid kahjustatud ja sõimab kõiki paksmagudeks. Suitsetab oma 2 pakki päevas vähemalt. Siiamaani elab ja ütlen kohe et kui mõtlen kui mitu head inimest vahepeal manala teed läinud ja selline s.tapea aga elutseb siis teeb viha küll.
Ühesõnaga etapid
1. Algab pidev joomine
2. Organism harjub alkoga, nii et kogused aina kasvavad.
3. Töökoha säilitamisega on raskused, järgneb vallandamine.
4. Raha jääb väheseks, algavad vargused ja laenud et alkot osta.
5. Tervis ütleb mingi hetk üles.
6. Kaks võimalust, jätkab joomist või jätab maha.
7.Esimene variant, sureb lõpuks maha ja teine võib muutuda selliseks nagu mu vend.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Inimene, kes rohkem päevi on purjus kui kaine ja kelle alkoholikoguseid saab mõõta liitrites, ei ole mingi “tipsutaja”, vaid täiemõõduline alkohoolik.
Minu sugulane oli ka joodik- kuni infarkti saanuna arst keelas joomise ära. Surmahirm tegi oma töö ja tast sai veel vanuigi karskuspropagandist “ma ei salli selle mehe venda ka, kes joob!”

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina olen ka alkohoolik, juba aastaid on harva alkoholivaba päeva. Kuid need kogused, mida sina nimetasid on ikka mastaapsed võrreldes minu omadega. Kaks liitrit veini??? Kolm liitrit õlut???? See on ju totaalne alkoholism. Mina küll nii kaugele oma kümne aastaga pole jõudnud “areneda”.
Alkohooliku aitamiseks tuleb ta maha jätta. Headusega teda ei aita. Ainult konkreetsete karmide valikutega.
Pohmelli polegi, kui oled II astme alkohoolik. Kannad ka palju. Millal III etapp algab, ei tea. Kas mehel kõhulahtisus juba on? Mina on nõrk ja loll, kuid ainus, mille peale kohe mõneks ajaks korralikuks hakkan, on hommikune kõhulahtisus peale alkoholi tarbimist. Kui olen mitu päeva alkoholi tarbinud, ei suuda seedeelundkond enam alkoholiga toime tulla.
Olen praegugi joonud tublisti konjakit. Nagu aru saad, jutt mul sellest segaseks muutunud ei ole. Alkohoolik kannab palju.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Nüüd siis enam oma 10a ei joo aga mitte joomisest on närvisüsteem läbi, on paranoiline, närviline,karjub, norib tüli,

Üks vahemärkus, närvid pole läbi mitte “mitte joomisest” vaid vastupidi, joomisest. Joomine kahjustab närvisüsteemi, ükski joodik ise seda ei usu muidugi. Aga joodik muutub ajapikku teistsuguseks inimeseks (mõni varem, mõni hiljem, sõltub inimesest) ja pärast karsklaseks saades ei saa enam kunagi tagasi endiseks, kahjustatud närvirakud ei taastu. Lisaks närvilisusele on sundliigutused ja tikid ka üsna tavalised (vt. nt. Mihkel Raud).

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen praegugi joonud tublisti konjakit. Nagu aru saad, jutt mul sellest segaseks muutunud ei ole. Alkohoolik kannab palju.

Just, teises staadiumus kuni 5x rohkem kui tavainimene. Nõukogude ajal oli see uhkustamise asi, ja teatud kaadri jaoks on seda tänapäevalgi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen praegugi joonud tublisti konjakit. Nagu aru saad, jutt mul sellest segaseks muutunud ei ole. Alkohoolik kannab palju.

Just, teises staadiumus kuni 5x rohkem kui tavainimene. Nõukogude ajal oli see uhkustamise asi, ja teatud kaadri jaoks on seda tänapäevalgi.

seda nimetatakse tolerantsiks http://alkoinfo.ee/et/moodukus/ule-piiride/kuritarvitamine-ja-soltuvus/tolerants/

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Jah, etapid on umbes sellised
– mitmel õhtul väike õlu, kõik teevad
– rohkematel õhtutel väike õlu, sest “ei saa magama jääda” vm põhjus
– igal õhtul väike õlu vm “ma saan ilma küll kui tahan”
– ei jõua tööle ja lastakse lahti
– seesesüsteem ütleb üles, hakkab püksi kakama
– jätab joomise maha (naine ähvardab lahutusega või lahkub või tervis sunnib) või sureb kuskil rentslis, nt. külmub surnuks

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Üks vahemärkus, närvid pole läbi mitte “mitte joomisest” vaid vastupidi, joomisest.

Aga miks siis ikkagi juuakse? Tavapäraselt on ju siiski põhjendus kurnavale tööle, närvilisele kooselule, ebaõnnestunud kooselule jne, jne. Ja seda me ei saa ju eitada. Tugevam teeb oma elu madalseisu ühtemoodi, nõrgem teisiti läbi.
Seega – rõõmust ju ei jooda.
Alkohol ja narkootikumid vabastavad inimese kasvõi tunniks-paariks…ja nii see läheb.
PS! Mõelge pisut, kes need kõige suuremad teoreetikud on – nt jah M.Raud. Aga unustatakse, millise see taustaga ta on? Pere, kes ikka hoolis ja aitas. Jõukamad ja võimalusterohkemad, et sest olukorrast välja tulla.
Ma ei õigusta alkoholismi, palun mitte valesti aru saada.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lugesin teemaalgataja kirjeldust ja ega midagi rõõmsat ees ei oota. Minu isa oli selline, praegu on ta 60 ja jõudnud sellesse staadiumi, kus piisab paarist pudelist kangest õllest, et ta juba ropendaks, kõiki p… saadaks (kaasa arvatud omaenda väikeseid lapselapsi, seetõttu me neid enam vanaisa-vanaema juurde kaasa ei võta). Kui temaga joomisest rääkida, siis eitab kõike, väidetavalt ta ju ei joo või võtab ainult paar lonksu õlut. Nendel (järjest lühematel) perioodidel, kui suudab kaine olla, siis on pereliikmete peale vihane, tänitab ja karjub ja saadab, kuhu iganes saata annab – kõik on ju süüdi, et temal juua ei lasta. See on see, kuhu ta on jõudnud. 30 a tagasi oli temas veel kübeke inimlikkust, aga praegu ma isegi ei saa aru, miks me teda talume, ilmselt seetõttu, et kui ta meie emaga enam koos ei elaks, muutuks ta väga kiiresti räpaseks (ka praegu peab talle elementaarset hügieeni meelde tuletama) joodikuks, kes kiiresti mingi alkoholist põhjustatud terviserikkesse sureks. Praegu on kas ema või keegi lastest alati ta haiglasse viinud, kui asi kriitiliseks kipub minema, putitatakse üles ja natukeseks ajaks surmahirm hoiab hullemast joomisest eemal, aga siis on kõik jälle endine. Aga kõik need aastad, mis ema ja mina ja mu õde ja vend oleme pidanud elama koos alkohoolikuga, on jätnud meile kõigile jälje, sellist elu ei soovita ka surmavaenlasele. Kui kodu ei ole koht, kus on rahulik ja hea olla, vaid kui kodu on koht, kus elu dikteerib päevast päeva pudelisse vaatav mees. Ärge elage selliste elu ega pange enda lapsi olukorda, kus nad peavad midagi sellist taluma.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kõige kurvem on see, kui alkoholi küüsi langeb lähedane, kes iseenesest on hästi hea iseloomuga, leebe, abivalmis, seltskondlik, tore inimene. Mul on üks selline lähisugulane, ja ausalt, isegi veidi “õlisena” on ta suht tore mees; kes igapäevaselt tema joomist ei pea taluma, ei saa ehk arugi, kui suur probleem on. Aga niikui teatud piir on ületatud, läheb selliseks mõttetuks jauramiseks ja on aru saada, et mõistus enam kaasa ei räägi. Alkohoolikutel muutub isiksus – ikka halvema poole. Ja no tervisest ei maksa rääkidagi. Pidevad ninaverejooksud, kõhulahtisus, südameprobleemud… Ime, et ta maks siiani vastu on pidanud. On ka kuhugi hange jäänud ja end täis teinud, on talt raha ja auto varastatud… Midagi ei mõika. Sellise pehme loomuga inimene ilmselt endas jõudu ei leia lõpetamiseks. Ja seda on ääretult raske kõrvalt vaadata.
Kuna mul suguvõsas neid joodikuid ka mitu olnud, siis soovitan ka soojalt: lõpeta see suhe. Lapsed ei tohiks kasvada peres, kus üks (mõlemad) vanem(ad) joob/joovad! Ja selline asi nagu sa kirjeldad, ongi juba alkoholism. Kui ilma ei saa, on probleem. Sa ei taha ometi terve ülejäänud elu sellega progresseeruvalt maadelda?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kirjutan, et anda lootust.
Olen naine, joodikustaaži on olnud ca 10 aastat. Algas nv-del joomistega, siis edenes edasi siider-veinike-õlleke iga päev, lõpus paar viimast aastat 0.5-0.8 kanget. Unehäired, seedehäired, närviprobleemid, kainena meeletu tigedus, kõik see on mulle tuttav… Mingi ime läbi tervis polnudki kahjustunud, olen arstil käinud ja kõik analüüsid tipstops.. Olen noor ka muidugi veel, alla 30.
Kaineks sain päevapealt, ilma igasuguse arstiabita, ostsin juurde ainult magneesiumitablette(sest see aitab alkoholiisu vastu võidelda) looduslikud rahustid(palderjan jmt sest olin ülinärviline alguses) looduslikud unerohud(hetkel melatoniini peal sest peale magamise normaliseerimist kadus äkitselt 10 kuud hiljem uni ära ja tekkis uuesti alkoholiisu).
Kaine olen olnud nüüdseks 11 kuud ja 18 päeva. Ma ei tea kas ma jään alatiseks kaineks, aga minul aitas kainena näidatud pildid-videod mis purjus peaga korraldasin. Häbi sundis kaineks, ehk aitaks temalgi? Tehke videosid, pilte, lindistage..las lapsed räägivad..
Keegi ülal kirjutas, et naised ei saa kaineks, ma ei tea kus selline arvamus tulnud on. Ma ei luba, et ma igavesti kaine olen, aga vähemalt annan endast kõik ja vajadusel pöördun arstile, kui hulluhoog jälle peale tuleb. Elu on ilusam kainena. Ahjaa, 2 hobi võtsin ka endale kui kaineks sain, olen nendega tegelenud intensiivselt ja häid tulemusi saavutanud.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga miks siis ikkagi juuakse? Tavapäraselt on ju siiski põhjendus kurnavale tööle, närvilisele kooselule, ebaõnnestunud kooselule jne, jne. Ja seda me ei saa ju eitada. Tugevam teeb oma elu madalseisu ühtemoodi, nõrgem teisiti läbi.
Seega – rõõmust ju ei jooda.

Igavusest juuakse täiesti vabalt. Kui kõik on korras, muresid pole, kõik laabub, kuid tahaks mingeid teravaid elamusi. Alkoholi abil juuakse maailm värvilisemaks, tekib tunne, et “aga ma nüüd teen”, “homme lähen” jne. Seda valusam on hommikul kukkumine ning suurem kiusatus jälle juua. Ja nii käib see ratas seni, kuni oled saavutanud sõltuvuse ning hakkad hoopis muudel põhjustel jooma.
Huvialad, hobid, trenn, sport, tihe päevakava aitavad selliseid joodikuid kindlasti.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Näitan 22 postitust - vahemik 1 kuni 22 (kokku 22 )


Esileht Ilu ja tervis Alkoholismi etapid

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.