Sooviksin teada, kas siin kellegi mees/naine on olnud alkohoolik ja saanud selle vastu ravi ? Millist ravi sai ? Kas toimis ? Kuidas te ise vastu pidasite ja jõudsite vaimselt toetada paranevat alkohoolikut ?
Küsimus siis selle pärast,et minu mees läheb ka ravile ja tahaks teada,kas teistel on sarnaseid kogemusi.
Kahjuks on alkoholism selline haigus, mida nö \”tabletiga v süstiga\” ravida ei saa. Ainus ravi, mis on, on inimese enda TAHE. TAHE kombineerituna nt psühholoogide juures käimisega. Väga hea on AA. Tunnen paari AA-last. Kift seltskond neil seal ja ega nad soiu seal pidevalt alkoholist, käivad koos ja neil on teadmine lihtsalt, et neid ühendab üks ja sama asi – soov säilitada kainust.
Seega, ampullidest jms ei tasu abi loota. Loeb ainult inimese TAHE olla edaspidi kaine. Inimene peab endale ka teadvustama, et ta on terve elu alkohoolik, st ka kainena, kaine alkohoolik siis nö.
Alkoholismile pole olemas ravi. Ainus võimalus normaalselt elada on mitte võtta esimest pitsi, mitte kunagi juua.
Viimasega nõus, aitab AA ja psühholoog, lisaks tõsine tahe ise see jama lõpetada.
Ampull, hüpnoos, posija vms säärane jamps ei aita.
Minul oli üks pereliige alkohoolik. Jõi õlut ainult.Hullematel päevadel 11 õlut, lõpupoole aitas mitte rohkem kui kahest, et täis jäi.Oli palju haiglas ravil(nn.hullaris), tegi läbi antidepressantide kuure, ikka ei aitand. Läks kirikusse, ei aidanud, tegi nn.torpeedo süsti,sellega oli4 kuud kaine.Hakkas jälle pihta. Siis paigaldati ampull, sellega oli 8 kuud kaine.Jõi edasi, tekkis maksatsirroos, ikka jõi ja väitis lõpuni, et tal pole alkoholiga probleemi. Suri väga noorelt.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
