Teema: Alkoholist loobumine

#4003400:

#4003398:

#4003138:

#4003121:

#4003116:

Aga tulebki seda ju teha! Lähedki kasvõi nuttes jalutama ja peagi märkad, et hakkab palju parem.

Mina teemaalgatajana ütlen, et ei hakka parem. Käingi igal pool, reisin, käin tööl, ei vingu, ei istu kodus, ei nuta. Mul on sinu üle väga hea meel, et sa isegi ei taju, mida mina tunnen. Elangi tavapärast elu, täna õhtulgi on pidu, lähen sinna ja teesklen rõõmsat tuju, aga ma ei ole rõõmus. Kui sinu arvates on nii, et muudkui lähed ja hakkad rõõmsaks, siis see võib sulle tulla üllatusena, siis kõigi puhul see nii ei ole. Nad võivad teeselda rõõmsat meelt ja teha kõike seda, mida kõik teisedki teevad, aga rõõmsamaks see neid ei tee.

Aga mis sind õnnelikuks teeks? Oled sellele mõelnud? Või mis on puudu õnnetundest?

Siiralt huvitab.

Minul nt. pole lapsi. See on olnud teadlik valik selline. Ja ma pole üldse õnnetu selle üle. See-eest olen ma tädi juba viiele väiksele põnnile ja nendest mulle piisab 😀 Naerma ajas see, et olen neid kordamööda hoidnud ja ühe päevaga juba olnud kutupiilu. Eelistan pigem rahulikku keskkonda.

Õnneks on ka mu praegusel elukaaslasel varasemast lapsed olemas. Väga toredad tüdrukud. Nende ema samuti mõistlik. Pole isal lastega suhtlemisel vähimatki probleemi. Emal on samuti uus suhe.

Väga rõõmsaks teeb mind nt. reisimine. Eriti koos kallimaga. Vot jah, armastus (armastatud olla ja ise armastada)…see ilmselt ongi kõige suurema õnnetunde tekitaja. Üksi reisida poleks pooltki nii tore. Vähemalt minu jaoks mitte. Pigem emotsioone vahetult jagades. Käsikäes jalutades.

Oma kassi armastan ma samuti. Vahepealsed kolm aastat oligi tema mu ainsaks tee- ja elukaaslaseks. Just koroona- ajal. Saime ilusti hakkama. Nii hea meel on tema olemasulust.

Tjah, inimesed on tõesti erinevad…

Minul tekitaks enamik sinu loetelust tõsise õnnetu olemise tunde, nagu ikka väljakannatamatu ja täiesti sobimatu kujutluspilt.

Õnneks on mu elu teistsugune.

Nojah, remark, et tädi viiele ja koguni väiksele põnnile pluss siis mehe lapsed, aga ise lapsi ei soovi. Nüüd on kass tagaplaanil ja mees koos lastega esiplaanil.

Oi! Kass on vägagi esiplaanil. Veel eespool kui mees.. või trobikond lapsi. Tema heaoluga arvestan ma esmajoones. Inimesed saavad oma asjadega üldjoontes ise hakkama, kodustatud loomad vajavad aga neid oma hoole alla võtnute tuge elupäevade lõpuni. Mu Triibik on 14. Pole võrreldav meeste ja suguseltsi lastega. Kes, nagu näha, võivad vahelduda.. Kass on aga pereliige.

Tulin üle pika aja vaatama, millises suunas teema on arenenud… Igav lugemine oli.

#4007220:

Et pole huvi teistes riikides valitseva eluolu, kultuuri; looduse vastu!?

Ma tean väga palju inimesi, kellel puudub igasugune huvi reisimise vastu. Mõni siiski ennast kuskile veab, sest perekond ja ühiskond survestavad, aga isegi seal ei tee ta mitte midagi, vedeleb lihtsalt kuskil hotellis aja maha ja mitte mingisugust huvi teise riigi eluolu, kultuuri ja looduse vastu ei ole.

#4007269:

#4007220:

Et pole huvi teistes riikides valitseva eluolu, kultuuri; looduse vastu!?

Ma tean väga palju inimesi, kellel puudub igasugune huvi reisimise vastu. Mõni siiski ennast kuskile veab, sest perekond ja ühiskond survestavad, aga isegi seal ei tee ta mitte midagi, vedeleb lihtsalt kuskil hotellis aja maha ja mitte mingisugust huvi teise riigi eluolu, kultuuri ja looduse vastu ei ole.

Aga kuidas sinu endaga on lood? Uue ja huvitava avastamisel.. Kui oled seda nn. piiratud huvi kõrvalt näinud ja vbl ka natuke imestanud? selle üle…

Kodused igapäevased tööd on neile huvitavamad kui korraks keskkonnast mujale põigata?

#4007325:

Ühte saad ise enese kokkuvõtmisega mõjutada, teist mitte! Juba see peaks mõtlema panema…

Oeh. Seda ma siin üritangi ju seletada, ma ei tea, mitmendat korda: seda saab enese kokkuvõtmisega mõjutada täpselt sama vähe kui pime saab enese kokkuvõtmisega nägijaks saada. Saab õppida elama ilma rõõmuta ja ilma nägemiseta, mõnel juhul võib ka ajas veidi paremaks minna, aga paljudel juhtudel mitte.

#4007345:

#4007325:

Ühte saad ise enese kokkuvõtmisega mõjutada, teist mitte! Juba see peaks mõtlema panema…

Oeh. Seda ma siin üritangi ju seletada, ma ei tea, mitmendat korda: seda saab enese kokkuvõtmisega mõjutada täpselt sama vähe kui pime saab enese kokkuvõtmisega nägijaks saada. Saab õppida elama ilma rõõmuta ja ilma nägemiseta, mõnel juhul võib ka ajas veidi paremaks minna, aga paljudel juhtudel mitte.

Aitäh vastamast!

Vaata, kuna ma ise olen omadega samuti olnud sügavas augus, millest polnudki justkui väljapääsu… siis sealt ka see “kius”, nui neljaks, et on küll!

Teate, ma sain hiljuti vanematekodust portsu oma pabereid ja muud kaasavara teismelise elust. Sh. kalendermärkmikud ja päevik… kui olin 20-22. Enne abielu. Eks seetõttu need sinna vanemate koju tallele jäidki… (privaatsus)

Lahistasin korralikult nutta seda päevikut lugedes. Nii kahju hakkas toonasest minast. Ja kui rumal ma ikka olin!!?? Ilus inimene ja mingit lollust taga ajades… Sain teadlikumaks ja mõistmise, miks psühholooge külastades minnakse välja lapsepõlve… Ma liikusin sinna kogemata ja…oli abiks igati. Emotsionaalses mõttes.

Oih, mis see teema siin oligi…

#4007376:

#4007269:

Ma tean väga palju inimesi, kellel puudub igasugune huvi reisimise vastu. Mõni siiski ennast kuskile veab, sest perekond ja ühiskond survestavad, aga isegi seal ei tee ta mitte midagi, vedeleb lihtsalt kuskil hotellis aja maha ja mitte mingisugust huvi teise riigi eluolu, kultuuri ja looduse vastu ei ole.

Inimesena, kes tõesti enam ei tunne mingit huvi reisimise vastu, võin selgitada, millest see tuleb – reisimine on alati ebamugav. Kõigepealt lennusõit (ebamugav, tüütu, igav, pikk, natuke ka hirmus), seejärel satud teadmata oludesse elama, mõnikord konditsioneer ei tööta, mõnikord on köök väga nõrk, mida iganes. Pidev planeerimine ja segadused, alati pead mõtlema plaan B peale. Mul on mõnus ja mugav kodu ning ma olen ilmas elanud juba 50+ aastat, noorena väga palju reisinud ja seda nautinud – no miks ma peaksin tahtma minna kodust ära mingisse ebamäärasusse? Vaatan videoid ja näen rohkem kui kohapeal näeksin.

Ei ole ebamugav. Põnev on 🙂 Kuidas kellelegi., eks ole.

Kodus olla on ka muidugi tore ja seda igal ajal, kuid ega tuulutuski paha tee..

Kui kõik on juba paigas, pole siin enam midagi planeerida! Rahu! Ja naudi!

#4007438:

Miks sa bronnid mingeid jubedaid elamisi, kui on võimalik võtta korralik hotell või villa? Olen sinuvanune ning mugavuse ning luksusega harjunud, ei lepi reisilgi palju vähemaga.

Kui sul on keegi, kes mõnda kohta soovitab, siis tõesti. Aga niisama ilma nägemata bronnides pole mingit garantiid, et ka see “korralik hotell või villa” pole tegelikult mingi fassaad. Jah, ilmselt ülikalleid kohti võttes küll oleks garantii, aga paraku pole ma nii rikas, et tervet peret ülikallites kohtades majutada ja äriklassis reisida.

#4007351:

Need inimesed võtavad end iga päev kokku, et end tööle vedada, kõik ära teha, rõõmsat nägu kõigile demonstreerida, laste eest hoolitseda jne, jne, aga nende meeleolu sellest ei parane.

Miks need inimesed probleemi algpõhhjusega ei tegele? Ega probleem niisama ei kao.

Teemast välja ehk reisimisest – mulle ka eriti ei meeldi, sest minu jaoks on kõik uus äärmiselt väsitav. Jah, saan hakkama ja käidud, aga pärast oleks mul vaja nädal puhkust üksinda ja vaikuses, et taastuda. Aga minu töökorralduse juures on mul võimalik võtta vaid üsna lühikesi puhkusejuppe. Ja mida minusugune veidrik siis vabal ajal teeb – ma nt liigun looduses ringi, aga üsna samal trajektooril. Eesti neli aastaaega pakuvad piisavalt vaheldust. Ja siis küsitakse, et kus sa käisid, sest raske on vahel uskuda, et ma teen kenasid pilte siinsamas Tallinnas pea kesklinnas ja üsna ühe koha peal. Ja on ka mõnel raske uskuda, et ma käin ringi üksinda. Ja et see veel lausa meeldib mulle. Kaugetest kohtadest vaatan meelsasti filme ja loen raamatuid.

Teemasse – ise olen karsklane, aga mul on nii lähisugulasi kui kaugemaid tuttavaid, kes alkost loobunud, ja meeleoluga on neil tugevad probleemid. Ei aita ravimid ega miski.

#4010564:

#4010411:

Sama seis. Muudkui lubasin, et loobun, aga kuidagi tihti oli lõõgastuseks ( no see oli lihtsalt ettekääne) vaja kasvõi natukene võtta. Ei oska ega soovigi end teiste kogustega võrrelda, midagi tegemata pole jäänud, aga tean et alkohol kehale head ei tee. Eriti ajab veel oksele kellegi kehast tulevad tugevad alkojäägid.

Jaanipäeval tegin viimase veini.

Eks näis, hetkel hea olla. Olen varemgi pikema pausiga hakkama saanud, katsumus see aga on.

Võitlen tuimusega kõige suhtes!

Naljanumber. 3 päeva oled ilma alkota olnud ja juba kirjutad?

Loe nüüd uuesti mu varasem tekst läbi, sinusugustele nähvikutele saigi lisaks mainitud varasem kogemus/oskus pausi pidada.