Esileht › Ilu ja tervis › Alkoholist loobumine
Kodumajutustel pole mingeid tärne. Mulle ei meeldi hiigelhotellid.
Mingisse kodumajutusse ei lähe iial! Pariisis võtsime maja, omaniku asjad igal pool, väkk.
Miks sa hiigelhotelli võtma peaksid? Palju ilusaid boutique hotelle on valikus. Barcelonas näiteks olime südalinnas sellises, isegi hommikusöök oli a la carte. Sama ka Pärnu Frostis-imearmas väike hotell.
Olen samuti alkoholiga hädas.
AGA
Kui linas ringi liikuda, rannas päev veeta vms, siis tahaks/peaks ju vahepeal nn maha istuma ja midagi jooma.
Kohvi ei taha päev läbi kaanida, karastusjooke ei armasta/ei taha neis sisalduvaid suhkruid, sama mahlaga, lihtsalt vett tellida ka ei taha – mulle tavaline vesti hakkab vastu, pool klaasi korraga ehk jooks vajadusel. Seega – mida siis baaris-kohvikus juua, kui alkoholist loobuda?
Senini olen ôlut vôtnud vôi mône vârskendava kokteili (gin, valge rumm), ja sellega saab ilust pool tundi vôi kauembi hakkama.
Senini olen ôlut vôtnud vôi mône vârskendava kokteili (gin, valge rumm), ja sellega saab ilust pool tundi vôi kauembi hakkama.
On ka alkovaba õlu ja väga maitsvaid kokteile ju võimalik tellida.
Olen samuti alkoholiga hädas.
AGA
Kui linas ringi liikuda, rannas päev veeta vms, siis tahaks/peaks ju vahepeal nn maha istuma ja midagi jooma.
Kohvi ei taha päev läbi kaanida, karastusjooke ei armasta/ei taha neis sisalduvaid suhkruid, sama mahlaga, lihtsalt vett tellida ka ei taha – mulle tavaline vesti hakkab vastu, pool klaasi korraga ehk jooks vajadusel. Seega – mida siis baaris-kohvikus juua, kui alkoholist loobuda?
Senini olen ôlut vôtnud vôi mône vârskendava kokteili (gin, valge rumm), ja sellega saab ilust pool tundi vôi kauembi hakkama.
Sa jood alkoholi selle sama suhkru pärast, sest alkohol ongi puhas suhkur. Võid julgelt asendada alkoholi limonaadiga, sest alkoholis on ikka rohkem kaloreid. Suure tõenäosusega sa hakkad jooma kuna ajus tekib mingil kell väsimus ja siis see sama alkoholi suhkrulaks annab energiat ja siis saab õhtut veeta. See on juba 50 aastat teada tehnika, tahad joomist jätta, siis joo paar kuud asenduseks limpsi.
karastusjooke ei armasta/ei taha neis sisalduvaid suhkruid, sama mahlaga, lihtsalt vett tellida ka ei taha
Päris naljakas, et karastusjoogis ja mahlas olevat suhkrut kardad, aga alkoholi mitte 🙂 . Alkohol annab ju rohkem kaloreid ja on kahjulikum.
Just, ma ka mõtlesin, et sul on tegelikult kõht lihtsalt tühi. Võta seal linna peal hoopis kerge tervislik eine (vesi sinna kõrvale ok) ja jaksad taas. Pea selge ja võid rahus ka autorooli istuda.
Päris naljakas, et karastusjoogis ja mahlas olevat suhkrut kardad, aga alkoholi mitte ???? . Alkohol annab ju rohkem kaloreid ja on kahjulikum.
Ei anna ta midagi rohkem ning kasu on ka suurem.
Ei anna ta midagi rohkem ning kasu on ka suurem.
Joodik mõtleb endale jah jumal teab mida välja, tegelikult oled eksiteel.
Joodik mõtleb endale jah jumal teab mida välja, tegelikult oled eksiteel.
Coca 42 kcal v valge vein 60 kcal on hull vahe? Cocat jood liitri januga sisse, veini klaasi-kaks.
Coca 42 kcal v valge vein 60 kcal on hull vahe? Cocat jood liitri januga sisse, veini klaasi-kaks.
Mina isiklikult ei joo cocat liitrite viisi januga sisse ja mõni joob vabalt pudeli veini ära. Aga selles ei olnud ju siin küsimus. Küsimus oli selles, et inimene ütles, et ei oska midagi peale alkoholi baarides tellida, sest karastusjoogis ja mahlas on liiga palju suhkrut sees. Ja ütles, et tellib siis kokteile džinni või muuga. Ma pole märganud, et baarides suhkruvabasid toonikuid näiteks pakutaks, seega on see džinnikokteil ju lisaks karastusjoogile veel ka alkoholiga, mis muudab selle jutu veel eriti naeruväärseks. Loomulikult on tervisele kasulikum tellida pigem karastusjook või alkoholivaba kokteil, mis sellest, et seal on suhkur, alkoholiga joogid on igal juhul kaloririkkamad ja kahjulikumad tervisele. Kõige parem oleks muidugi juua vett, mille see inimene välistas. Lihtsalt see jutt on nii naljakas, mida alkoholilembeline inimene endale välja mõtleb. Et probleem, miks ei saa joomisest loobuda, on see, et pole midagi kohvikutes ega baarides tellida. Kui ma ise veel jõin, siis samal ajal vältisin samuti suhkrut, rummikokteil pidi alati suhkruvaba colaga olema, džinnikokteil suhkruvaba toonikuga. Nüüd muidugi vaatan, et see on ju täielik enesepettus. Alkohol on kindlasti kahjulikum kui see suhkur.
Keegi vist enam ei mäleta, millest teema algas, aga teemaalgatajana kirjutan nii informeerimise mõttes, et hetkel olen 4 kuud alkoholita olnud ja on täitsa hea olla. 12 kg olen maha võtnud, tööl aktiivsem, kodus ka mõned asjad ära lahendanud, rohkem üritustel käinud ja natuke rõõmsam tuju on ka. Sõbranna, keda pole ammu näinud, ütles, et näen nii värske välja (tema ei teadnud minu alkoholipruukimisest ega maha jätmisest midagi). Seega vist ikka on mingid muutused. Vahepeal olen ikka halvas tujus ka, aga alkoholisoovi ega šokolaadi õgimise soovi, mis alguses oli, seda pole. Ei tea, kas asi on selles, et suvi on, aga hetkel on täitsa tore. Samas need muudatused on ikka väga aeglased, igapäevase joomise jätsin maha umbes 6 kuud tagasi, vahepeal korra jõin alkoholi ja nüüd siis 4 kuud pole tilkagi võtnud.
Coca 42 kcal v valge vein 60 kcal on hull vahe? Cocat jood liitri januga sisse, veini klaasi-kaks.
Kui mul on janu, siis ma võtan vett (ja joon seda liitri sisse). Kui ma otsin drinki, millega aega veeta, siis ma võtan klaasi cocat (või mõne alkovaba kokteili) ja veedan aega. Sinu jutt, et pole midagi tellida, seepärast jood veini, see on selge vabanduste otsimine. Olen ise ka alkohoolik, küll ma juba tean. Alkohooliku suurim võitlus ongi nende varrukast voolavate vabandustega. Muu on lihtne.
Kui mul on janu, siis ma võtan vett (ja joon seda liitri sisse). Kui ma otsin drinki, millega aega veeta, siis ma võtan klaasi cocat (või mõne alkovaba kokteili) ja veedan aega. Sinu jutt, et pole midagi tellida, seepärast jood veini, see on selge vabanduste otsimine. Olen ise ka alkohoolik, küll ma juba tean. Alkohooliku suurim võitlus ongi nende varrukast voolavate vabandustega. Muu on lihtne.
Mina ei olnud kommenteerija, kes muud ei telli. Kui ma veini ei joo, siis joon vett liitrites päeva jooksul. Karastusjooke võib-olla paari kuu tagant klaasi.
Keegi vist enam ei mäleta, millest teema algas, aga teemaalgatajana kirjutan nii informeerimise mõttes, et hetkel olen 4 kuud alkoholita olnud ja on täitsa hea olla. 12 kg olen maha võtnud, tööl aktiivsem, kodus ka mõned asjad ära lahendanud, rohkem üritustel käinud ja natuke rõõmsam tuju on ka.
Wow, 12 kg? Mis su algkaal oli ning kui ruttu kilod kukkuma hakkasid? Mul oleks ka kiiresti vaja kaalu kaotada. Selle nimel nõustuks isegi alkost mingiks ajaks loobuma, ma usun. Sõbranna tegi mul 2 kuud alkoholita ning oli mega õnnetu, et kaal ei kukkunud kuhugi.
Wow, 12 kg? Mis su algkaal oli ning kui ruttu kilod kukkuma hakkasid? Mul oleks ka kiiresti vaja kaalu kaotada. Selle nimel nõustuks isegi alkost mingiks ajaks loobuma, ma usun. Sõbranna tegi mul 2 kuud alkoholita ning oli mega õnnetu, et kaal ei kukkunud kuhugi.
Alguses tõusis, sest hakkasin rohkem shokolaadi sööma, aga siis kuskil kaks kuud pärast alkoholi tarvitamise lõpetamist hakkas langema. Siis vahepeal söögiisu ei olnud üldse ja läks päris palju maha. Alguses olin seal normaalkaalu ülemises otsas.
Alguses olin seal normaalkaalu ülemises otsas.
Normaalkaalu ülemisest otsast võtsid 12 kg alla ja arvad, et see on alkoholist??????? Ise ju ometi ka ütled, et vahepeal ei olnud söögiisu. Selles on su allvõtmise võti, mitte alkoholis. Kindel, et sul terviseriket ei ole?
Normaalkaalu ülemisest otsast võtsid 12 kg alla ja arvad, et see on alkoholist??????? Ise ju ometi ka ütled, et vahepeal ei olnud söögiisu. Selles on su allvõtmise võti, mitte alkoholis. Kindel, et sul terviseriket ei ole?
Muidugi pole alkoholis asi, vaid söögiisu langes kõvasti, kui alkoholi enam ei joonud. Enne proovisin ka sada toitumiskava, aga ei suutnud neist kinni pidada, pärast ei jõudnud neid toitumiskava toitegi ära süüa. Aga see ei toimunud kohe, vaid alguses pärast alkoholist loobumist kaal tõusis paar kilo, oli väsimus ja üsna halb enesetunne, paremaks hakkas minema alles mitu kuud pärast alkoholist loobumist.
Lisan veel, et eks on ka natuke aktiivsuse muutumises asi, enne istusin õhtuti diivani peal ja jõin veini, siis läks kõht tühjaks ja sõin palju. Nüüd mul pole diivani peal enam midagi huvitavat teha, teen mingeid aiatöid, käin jalutamas või midagi sellist.
Lisan veel, et eks on ka natuke aktiivsuse muutumises asi, enne istusin õhtuti diivani peal ja jõin veini, siis läks kõht tühjaks ja sõin palju. Nüüd mul pole diivani peal enam midagi huvitavat teha, teen mingeid aiatöid, käin jalutamas või midagi sellist.
Nii tubli oled! Andsid mulle motti kõvasti. Edu!
Nii tubli oled! Andsid mulle motti kõvasti. Edu!
Mina võin nüüd tõesti öelda, et tasub see alkoholist loobumine ennast ära küll, aga kahjuks läheb selleks väga palju aega ja esialgu tõesti tundub, et jumala mõttetu punnitamine. Enne poolt aastat ei tasu kohe üldse eriti midagi väga lootma hakata ja alguses läheb tunduvalt hullemaks nii tuju, enesetunne kui kehakaal. Minu kogemus on vähemalt selline olnud.
Olen samuti alkoholiga hädas. AGA Kui linas ringi liikuda, rannas päev veeta vms, siis tahaks/peaks ju vahepeal nn maha istuma ja midagi jooma. Kohvi ei taha päev läbi kaanida, karastusjooke ei armasta/ei taha neis sisalduvaid suhkruid, sama mahlaga, lihtsalt vett tellida ka ei taha – mulle tavaline vesti hakkab vastu, pool klaasi korraga ehk jooks vajadusel. Seega – mida siis baaris-kohvikus juua, kui alkoholist loobuda?
Esiteks, ei pea ju üldse baaris-kohvikus maha istuma, et päeva jooksul midagi juua, sul võiks jook endal kaasas olla. Hea küll, kuuma ilmaga läheb soojaks, nii et kohviku variant kulub ka ära. Aga teiseks, see loetelu – kohv, karastusjoogid, mahl, vesi, alkohoolsed joogid – ei ole ju üldsegi ammendav. On olemas tee (ka kofeiinita variandid, juua võib ka külmalt ja jääga), maitsestatud suhkruta veed, mineraalvesi, juba nimetatud alkoholivaba õlu, isegi suhkruvabad mahlad nagu aloe vera, kindlasti veel midagi.
Olen samuti alkoholiga hädas.
AGA
Kui linas ringi liikuda, rannas päev veeta vms, siis tahaks/peaks ju vahepeal nn maha istuma ja midagi jooma.
Kohvi ei taha päev läbi kaanida, karastusjooke ei armasta/ei taha neis sisalduvaid suhkruid, sama mahlaga, lihtsalt vett tellida ka ei taha – mulle tavaline vesti hakkab vastu, pool klaasi korraga ehk jooks vajadusel. Seega – mida siis baaris-kohvikus juua, kui alkoholist loobuda?
Senini olen ôlut vôtnud vôi mône vârskendava kokteili (gin, valge rumm), ja sellega saab ilust pool tundi vôi kauembi hakkama.
alkos pidavat olema rohkem suhkruid kui limpsis.
Senini olen ôlut vôtnud vôi mône vârskendava kokteili (gin, valge rumm), ja sellega saab ilust pool tundi vôi kauembi hakkama.
Sellises värskendavas kokteilis on nii suhkur kui alkohol.
Mina matsin laupäeval oma 52-aastase ema, kes ennast surnuks jõi.
Andsime vennaga aastaid endast kõik, üritasime igatpidi tema jaoks olemas ja toeks olla, kuid ikkagi oli see viinasoov üle kõige.
Lõpuks siis leidsimegi ta surnukeha tema korterist, kui ta juba nädala või rohkemgi surnud oli olnud. Oli lihtsalt juba niivõrd tavaline, et ta nädalaid n-ö outis oli ning me teda kätte ei saanud.
Nii et palun mõelge oma lähedastele…ilmselgelt on teil probleem kui igapäevaselt alkoholi joote ja ilmselgelt hakkab see varem või hiljem tervisele, sellest ei pruugi ju arugi saada, aga maks, neerud, süda võivad iga hetk üles öelda.
Palun tehke midagi, enne kui pole hilja. See valu ja enesesüüdistamine, mida vennaga läbi elame, mida teie lähedased peaksid läbi elama… see jook pole seda väärt….
Palun tehke midagi, enne kui pole hilja. See valu ja enesesüüdistamine, mida vennaga läbi elame, mida teie lähedased peaksid läbi elama… see jook pole seda väärt….
No tegelikult on igaüks oma elu peremees, eks ole. Ja siit omakorda järeldub, et teie pole oma ema elu peremehed. Järelikult pole teil mingit põhjust ennast süüdistada. Kinnitan sulle, et mitte keegi kõrvalt ei saa kedagi panna joomisest loobuma. Mitte keegi ega mitte kuidagi, kõnni kõrvadel või neela naelu. See soov peab tekkima inimeses endas ja kui ei teki või on soov liiga nõrk, siis nii ongi ja lepi sellega. Kui su ema 52-selt vähki sureb, siis sa ju ei süüdista ennast, eks? Samavõrd pole põhjust ka alkoholismisurmas end süüdistada.
Aga kõik inimesed ei tahagi kaua elada. Milleks elada kainelt 75 aastaseks kui saaks surnuks juua 52 aastaselt, üks on mingi kolgata tee, aga teine on nauding oma loomuliku lõpuga. Kas inimesed saavad ise valida oma saatust, äkki ei saagi?
Aga kõik inimesed ei tahagi kaua elada. Milleks elada kainelt 75 aastaseks kui saaks surnuks juua 52 aastaselt, üks on mingi kolgata tee, aga teine on nauding oma loomuliku lõpuga. Kas inimesed saavad ise valida oma saatust, äkki ei saagi?
Oh ole nüüd, pole sellel surnuksjooval inimesel naudingut viimased õige mitu aastat, pidev masendus ja süümepiinad ja kiusatus ja alistumine.
Mina olen 53 ja ma ei joo, aga elu on olenemata sellest üsna mõttetu ja saan hästi aru neist, kes seda joomisega leevendada püüavad. Kuidagi valus on see üleminek orav-rattas-päevadest mitte kellelegi vajalikuks. Jah, lapsed on, külas käivad, aga neil oma elu, omad mured ja omad otsused. Vaatadki nende elu kõrvalt nagu filmi, kus kaasa elad, aga sekkuda ei saa. Käid tööl, kus noored kolleegid aina pööritavad silmi, et jeerum, sa oled siin juba terve igaviku olnud, ja tööandja küsib igal arenguvestlusel nagu papagoi, millised plaanid sul tuleviku suhtes on. Millised need saaks siis olla? Tahan saada kuulsaks lauljaks või õppida kirurgiks? Pole enam ammu mingeid elumuutvaid plaane, soove ju olekski, aga vanus seab oma piirid. Sisustan erinevalt vaba aega, ent saan hästi aru, et midagi ei juhtuks, kui ma neid asju ei teeks, mis ongi mõeldud selleks, et päevad nii tühjad poleks. Mõni teine selle asemel joob. Ja kui ma sureks, ei leitaks ka mind päevi või nädalaid, sest igapäevaselt ei uuri keegi, kus ma olen või mis ma teen. Inimesele on vist ikka oluline vajalik olla, kui ühelt maalt pole vahet “kas oled sa või pole sind”, on kerge alla anda.
Mina olen 53 ja ma ei joo, aga elu on olenemata sellest üsna mõttetu ja saan hästi aru neist, kes seda joomisega leevendada püüavad. Kuidagi valus on see üleminek orav-rattas-päevadest mitte kellelegi vajalikuks. Jah, lapsed on, külas käivad, aga neil oma elu, omad mured ja omad otsused. Vaatadki nende elu kõrvalt nagu filmi, kus kaasa elad, aga sekkuda ei saa. Käid tööl, kus noored kolleegid aina pööritavad silmi, et jeerum, sa oled siin juba terve igaviku olnud, ja tööandja küsib igal arenguvestlusel nagu papagoi, millised plaanid sul tuleviku suhtes on. Millised need saaks siis olla? Tahan saada kuulsaks lauljaks või õppida kirurgiks? Pole enam ammu mingeid elumuutvaid plaane, soove ju olekski, aga vanus seab oma piirid. Sisustan erinevalt vaba aega, ent saan hästi aru, et midagi ei juhtuks, kui ma neid asju ei teeks, mis ongi mõeldud selleks, et päevad nii tühjad poleks. Mõni teine selle asemel joob. Ja kui ma sureks, ei leitaks ka mind päevi või nädalaid, sest igapäevaselt ei uuri keegi, kus ma olen või mis ma teen. Inimesele on vist ikka oluline vajalik olla, kui ühelt maalt pole vahet “kas oled sa või pole sind”, on kerge alla anda.
Aga katsu mõelda nii, et see ongi normaalne elukaar, meil kõigil. Mina olen N55 ja arvan, et mõistan sind, mul ka lapsed suured ja elavad omi elusid, kui suren, siis vbl samamoodi ei otsi mind keegi umbes nädal aega ja sellega seoses võib ka mu kass janusse ja nälga ära surra. Mul on aga see asi, et mu töö on väga spetsiifiline ja silmipööritavad noored otseselt kuklasse ei hinga. Ja veel see, et mul on suhe. See on visiitsuhe, kuid kui oleme koos, siis on meil hea. Kas sul on suhe, mees, kes sind armastab ja sina teda? Siis ongi elul mõte olemas ju. Ja lisaks on elu mõte 50+ aastasena ehk see, et päike paistab, linnud laulavad ja lilled lõhnavad. Kõlab läägelt, aga mulle on see oluline ja meeldib. Surnud olla jõuad miljard igavikku, miks siis mitte 80 aastat lilli nuusutada ja sügisel seenemetsas jalutada, oma kodulooma hellitada, maitsvat toitu süüa, muusikat kuulata jne? Ma pööraselt armastan oma kassi ja ka temaga suhtlemine tekitab minus õnnehormoone, kohe tunnen seda.
Muidugi kui sul on kliiniline depressioon, siis mu jutt ei aita. Kui aga lihtsalt oled nukker ja elu tundub mõttetu ja perspektiivitu, siis vast tasuks pisiasjadest rõõmu leida ja lihtsalt elada ja olemas olla.
Mina olen 53 ja ma ei joo, aga elu on olenemata sellest üsna mõttetu ja saan hästi aru neist, kes seda joomisega leevendada püüavad. Kuidagi valus on see üleminek orav-rattas-päevadest mitte kellelegi vajalikuks. Jah, lapsed on, külas käivad, aga neil oma elu, omad mured ja omad otsused. Vaatadki nende elu kõrvalt nagu filmi, kus kaasa elad, aga sekkuda ei saa. Käid tööl, kus noored kolleegid aina pööritavad silmi, et jeerum, sa oled siin juba terve igaviku olnud, ja tööandja küsib igal arenguvestlusel nagu papagoi, millised plaanid sul tuleviku suhtes on. Millised need saaks siis olla? Tahan saada kuulsaks lauljaks või õppida kirurgiks? Pole enam ammu mingeid elumuutvaid plaane, soove ju olekski, aga vanus seab oma piirid. Sisustan erinevalt vaba aega, ent saan hästi aru, et midagi ei juhtuks, kui ma neid asju ei teeks, mis ongi mõeldud selleks, et päevad nii tühjad poleks. Mõni teine selle asemel joob. Ja kui ma sureks, ei leitaks ka mind päevi või nädalaid, sest igapäevaselt ei uuri keegi, kus ma olen või mis ma teen. Inimesele on vist ikka oluline vajalik olla, kui ühelt maalt pole vahet “kas oled sa või pole sind”, on kerge alla anda.
Olles sinust üle 10 aasta vanem, võin “lohutada”, et see, mida praegu läbi elad, on tõenäoliselt ka lihtsalt üks ajutine etapp. Hiljemalt 10 aasta pärast oled jälle eluliselt oluline – vanavanemana. Ja siis veel 10-15 aastat hiljem on kõik lapselapsed kah suured ja sina jälle – ja sedagi üksnes heal juhul, kui peaosatäitjad lasevad – “filmivaataja” rollis. Nii on lihtsalt. Kõik läheb mööda, head ja kurvad asjad mõlemad.
Esileht › Ilu ja tervis › Alkoholist loobumine
