Oleneb missugune on inimese keha, oma suguvõsas oli mees, kes noorena tegeles spordiga päris palju ja oli kasvatanud vastupidava treenitud keha, maamees, head geenid, alkoholiga hakkas kokku puutuma alles 23 aastaselt, enne seda karsklane, 40 eluastaks olid alkohooliku tunnused näos, kui vanu pilte vaatan, aga ta ikkagi käis tööl, oli hea spetsialist, toitu suuremalt jaols kasvatas endale ise, elas endiselt maal, ema juures, naist lapsi polnud, peale ema surma oli ta 48 aastane, siis kiirenes vaimne ja füüsiline allakaäik, aga endiselt luges ta raamatuid, hoolitses oma loomade ja aiamaa eest, kui korteris oleks elanud, oleks see allakäik kiiremini toimunud, pidas vastu 65 eluaastani. Elu lõpuni toimetas ise, hooldust ei vajanud, lihtsalt üks joomine jäi pooleli, kui suri, oli olnud veel üks terve ja üks poolik viinapudel laual, võimalik, et tervis oli muutunud nii viletsaks, et teadlikult tahtiski surra. Üksiku inimesena andis endale aru, et keegi teda ei hooldaks, ja kusagile hooldekodusse surema minna ka ei tahtnud.
Suguvõsa pilte vaadates mõtlen nii mõnigi kord, milline raisatud elu, tark ja hea väljanägemisega mees oli nooruses, pere noorim laps, tal oli lahtine pea, erinevalt teistest lastest, sai tema hea hariduse ( perepea oli poliitilistel põhjustel vangis ja sellise pere lastel polnud võimalik edasi õppida, alles peale Stalini surma sai isa välja ja noorim laps sai ülikooli, aga see joodiku geen oli vist ka kusagilt sees, et sõltuvus tuli nii ruttu samas oma tervise maha joomine võttis tema puhul kõvasti aega, ta ei suitsetanud, sõitis jalgrattaga ja suusatas ka vanemas eas, suri südamelihase puudulikkuse tõttu. Tema kogused olla sellised olnud et 6-8 pudelit valget viina nädalas. samas proovis korduvalt ka maha jätta ja suutis teha kaineid nädalaid
Minu jaoks oli ta lapsepõlves väga olulisel kohal, õpetas loodust tundma, jalgrattaga sõitma, raamatuid valima ja mul oli väga valus seda allakäiku näha aga ega sinna midagi ka parata saanud, kuulda oli, et tema nooruses oli õnnetu armastus, rase pruut sai liiklusõnnetuses surma. Ise ta sellest kunagi ei rääkinud. Ma ise olen selle tõttu täielik karsklane, jah, kusagil pulmas võin esimese pokaali juua aga rohkem küll mitte. Ma olen näinud mida alkohol teeb ja oma lastele ma seda teha ei või.
Tänapäeval on vist laiemad valikud alkoholismi raviks ja kui inimene tahab, saab seda mingil määral kaasa aidata ravimite ja psühholoogilise nõustamisega aga ta peab seda esmalt tahtma.
Väga väga raske teema on see alkoholism,