Teema: Alzheimer tõbi

On jah ravim olemas, maksab roppu raha, aga mingit märgatavat kasu kohe kindlasti ei ole. Nime kahjuks ei mäleta.

Soovitada konkreetseid ravimeid siin vist väga pole mõtet, sest neid ravimeid kirjutab niikuinii ainult arst (tavaliselt isegi mitte perearst, vaid psühhiaater), need on retseptiravimid. Kasutatakse üht ravimit või kaht koos, ka annused võivad varieeruda, olenevalt patsiendi vajadusest ja sellest, kas tekivad ebameeldivad kõrvalmõjud või mitte. Mõnel patsiendil aitab ravi päris hästi, st lükkab dementsuse süvenemist mitu aastat edasi ja üsna pikka perioodi võib patsient olla kerge dementsuse staadiumis (rahvakeeli: “no mamma on vanadusest natuke peast imelik, räägib kummalisi jutte, aga saab enam-vähem ise kodus hakkama”), mõnel kahjuks ei ole haiguse progresseerumisele olulist mõju. Ravimitel saab üldjuhul olla ainult haiguse arengut pärssiv efekt, st patsiendi viimine tagasi endisele vaimse tevise tasemele ei ole võimalik. Raskematel juhtudel seega ka eetiline probleem: kui mälu ja ümbritseva mõistmine ja seega ka inimese elukvaliteet on juba diagnoosimise ajaks oluliselt halvenenud, kas tema sellel tasemel “kinni hoidmine” ravimite abiga on üldse mõistlik või oleks õigem lasta asjadel kulgeda oma teed?

Kui lisaks mäluprobleemidele lisanduvad ka psühhootilised episoodid, siis nende raviks kasutatakse antipsühhootikume ja need on enamasti päris efektiivsed, kuid võivad, eriti juhtudel, kui on vaja üsna suuri annuseid, omakorda kiirendada haiguse üldist kulgu ja lühendada eluiga. Mõnel haigel, kellel on n.-ö. öö ja päev sassis ja esinevad öised segasusseisundid, võib olla, eriti haiguse alguses, olulist kasu unerohust.

Probleemiks võib kujuneda ravisoostumus — inimene ise sageli ei arva, et ta üldse on haige ja vajab ravi. Tunneb, et ” need tabletid teevad mu olemise halvaks” ja ei ole nõus rohtusid võtma, seda eriti haiguse süvenedes, mil adekvaatne pilt endast ja ümbritsevast üha hägustub.

#4024417:

On jah ravim olemas, maksab roppu raha, aga mingit märgatavat kasu kohe kindlasti ei ole. Nime kahjuks ei mäleta.

Roppu raha? Sa ajad küll millegagi segamini.

Minu emale kirjutati minu algatusel need välja, et ehk on abiks. Kõrvaltoimete nimekiri on nii nagu ikka pikk ja hirmutav. Näiteks võib ravim algul pigem süvendada luululisi häireid jms Esialgu ema isegi oli nõus tablette võtma, aga peagi hakkas rääkima, et need ei ole tema ravimid, et neid võõraid ravimeid ta küll tarvitada ei taha, nii et üsna kiiresti loobusime. Minu kogemus ütleb, et ravimitest võib abi olla väga algusjärgus dementsuse puhul, kui inimesel on veel säilinud haigusteadlikkus. Aga haiguse selles faasis, kus inimene on juba kahtlustav kõige uue suhtes, on see üsna võimatu ettevõtmine. Samas, kõik oleneb dementsest, näiteks ma usun, et minu teisele lähisugulasele oleksid ravimid isegi ehk abiks olnud, sest tema oli pigem usaldava loomuga, st oli leplikult nõus kõigi ravimite võtmisega, mis talle välja kirjutati, aga tema hooldajale tundusid jällegi võimalikud kõrvaltoimed nii hirmutavad, et ta ise ei julgenud neid anda.

#4031170:

#4024323:

Kas oskate soovitada tablette, mis protsessi aeglustaks?

Mu emal arenes/diagnoositi dementsus peale covidi vaktsiinide teostamist. Mäluhäired olid juba varem, kuid progresseerumine toimus mõned kuud peale süste. Esialgne ravim, mille neuroloog välja kirjutas, ei sobinud üldse, kuna ema hakkas oksendama. Nüüd lasin välja kirjutada teise ravimi, mille tarvitamise järgselt võin öelda, et see pidurdab küll alzeimerit ja ema on selgem….ilma rohtudeta läks asi nii kiiresti hulluks, et ta ütles mulle mitmeid kordi, et ma olen tema tütre moodi ja tema kodus on võõrad naised….Seega soovitan kindlasti kiiresti ravimid peale panna

Dementsust võivad põhjustada ka muud asjad, ja sel juhul ei ole mõtet tuua analoogiaid, kui jutuks on dementsus Alzheimerist.

Jutt ei käi ennetamisest, vaid ka kõhu mikrofloora parandamisest Alzheimeri ajal.

Näiteks:

Central to this role is a dynamic interaction between the gut microbiota and the brain, termed the microbiota–gut–brain axis (Figure 1),11,12 which may contribute to both the ageing process and the trajectory of neurodegenerative disorders.10 This discovery led to research into the potential role of the microbiota–gut–brain axis in the pathogenesis and progression of AD, as well as the development of new therapeutic agents to target this mechanism and potentially slow the progression of the disease. There is now a growing body of evidence indicating a dysbiosis of gut microflora in patients with AD.12,13 Not only have studies shown that the gut microbiota is altered in patients with AD, but also that these differences may play a role in AD pathogenesis.14,15 Differences in gut genera have also been shown to be highly predictive of mild cognitive impairment, suggesting involvement at the very early stages of AD.16