Tulemus 0,02 see ju täitsa olematu????. On kellelgi olnud ka nii madal? Arstil pole veel käinud aeg kuu lõpus, digiloost vaatasin vastust. Seda AMH tulemust ju pole kuidagi võimalik ülespoole saada? Ravi puudub? Kas ka IVF teha sellise tulemusega pole võimalik?
Doonormunarakuga saab ikka IVF-i teha. Eks sa pead arsti käest täpsemalt uurima.
Ma isegi ei leia otsides et kellegil oleks nii madal tase, nii lootsin et IVF on minu lahendus. Kahjuks doonor munarakku ei soovi. Olen alles 34a, ei tea miks minuga nii juhtus????
Mina Sinuga sama vana ning oleme proovinud aastaid rasestuda, kuid tulutult. Minul analüüside andmine on alles ees. Saan Sinust aru, kui doonormunarakku ei soovi. Hoian Sind palves – internetis on palju infot, kuidas on võimalik mõjutada munarakkude arengut näiteks toitumisharjumuste muutmisega (sellest arstid ei räägi). Palveta, sest munarakkude arengut reguleerib ajus asetsev nääre – hüpofüüs! http://www.elitekliinik.ee/elite/viljastamine/ Vaata sealt peatükk “Munarakkude areng”. Kuna selle kohta teadus meile midagi ei räägi, mis reguleerib hüpofüüsi tööd, siis ajutegevuse stimuleerimiseks tasub palvetada, et keha hakkaks ajule reageerima ja funktsioneerima nii, nagu ette nähtud.
Kas sa ovuleerid veel?
Kuni enamus kuudel ovulatsioon toimub on veel lootust
Aga ivf ei anna sinu puhul suuremat võiduvõimalust kui ravimitega toetatud tsükkel sest üle ühe raku sult tõenäoselt ei saada ka ivfi abil.
Kuidas muud hormoonid on? Kui testosterooni tase on madalamapoolne võid proovida võtta toidulisandit Dhea 3-4 kuud ja vaadata kas sellest amh veidi suureneb. Rakke see sulle juurde ei anna ikkagi
Kas sa ovuleerid veel?
Kuni enamus kuudel ovulatsioon toimub on veel lootust
Aga ivf ei anna sinu puhul suuremat võiduvõimalust kui ravimitega toetatud tsükkel sest üle ühe raku sult tõenäoselt ei saada ka ivfi abil.
Annab kindlasti IVF suurema võiduvõimaluse, sest viljastumine näeb ette kahe inimese rakkude ühinemist ning mehe spermast “pestakse” IVF puhul ainult parim materjal välja.
Aga naise raku kvaliteet kannatab tänu stimuleerimisele. Kui mehe poolt probleeme pole siis..
Aga naise raku kvaliteet kannatab tänu stimuleerimisele. Kui mehe poolt probleeme pole siis
See on küll õige, et naise keha saab tõenäoliselt koormatud küll päris tugevalt läbi suurte koguste hormoonide, mida tuleb endale IVF käigus süstida ja ka punktsioon nõrgestab organismi üleüldiselt.
USA foorumitest olen lugenud et sellises olukorras juhul kui ovulatsioon veel toimub tehakse nii et loomulikus tsüklis munaraku kasvu toetatakse minimaalselt, see ainus rakk punkteeritakse ja viljastatakse. Ja nii on saadud tulemusi.
Mitte nagu traditsioonilises ivfis kui antakse hobuse annus hormoone et rakke maksimaalselt palju saaks
Julgen kahelda et eestis seda kuluefektiivseks peetakse
USA foorumitest olen lugenud et sellises olukorras juhul kui ovulatsioon veel toimub tehakse nii et loomulikus tsüklis munaraku kasvu toetatakse minimaalselt, see ainus rakk punkteeritakse ja viljastatakse. Ja nii on saadud tulemusi.
Mitte nagu traditsioonilises ivfis kui antakse hobuse annus hormoone et rakke maksimaalselt palju saaks
Julgen kahelda et eestis seda kuluefektiivseks peetakse
Ma olen kogu aeg mõelnud, et miks ei tehta IVF puhul nii, et punkteeritakse ja viljastatakse see üks munarakk, mis loomulikus tsüklis tuleb (mõistlikus koguses tableti kujul hormoonidega toetades). Miks on vaja, et naine süstib endale meeletus koguses hormoone, mida ta keha ei ole kunagi korraga selliselt loodud tootma, ja sealjuures peab taluma nende rohtude kõrvalnähtusid ning koormama oma keha. Samuti lihtsalt paljud viljastatud munarakud surevad ära kogu selle protsessi käigus – (külmutamine, ülessulatamine jne) ja tegemist on juba inimolenditega, kes elavad siis mingid päevad ja siis surevad, õudne.
Aga ivf ei anna sinu puhul suuremat võiduvõimalust kui ravimitega toetatud tsükkel sest üle ühe raku sult tõenäoselt ei saada ka ivfi abil.
See on küll õige, et naise keha saab tõenäoliselt koormatud küll päris tugevalt läbi suurte koguste hormoonide
Kas IVF puhul, madala AMH korral, pole mitte ravimite kogused väiksemad, sest nagunii pole suurt lootust, et palju rakke saadakse? Kui naine pole teatud perioodi jooksul rasestunud ja rakke on vähe, siis miks ta ei peaks proovima IVF-i? Kui loomulikul teel edasi üritada ja rakud otsa saavad, siis jäävad üle ainult doonorrakud. Kas hüperstimulatsiooni oht pole mitte suurem siis, kui AMH on kõrge ja keha toodab ravimite abil liiga palju munarakke?
USA foorumitest olen lugenud et sellises olukorras juhul kui ovulatsioon veel toimub tehakse nii et loomulikus tsüklis munaraku kasvu toetatakse minimaalselt, see ainus rakk punkteeritakse ja viljastatakse. Ja nii on saadud tulemusi.
Mitte nagu traditsioonilises ivfis kui antakse hobuse annus hormoone et rakke maksimaalselt palju saaks
Julgen kahelda et eestis seda kuluefektiivseks peetakse
Ma olen kogu aeg mõelnud, et miks ei tehta IVF puhul nii, et punkteeritakse ja viljastatakse see üks munarakk, mis loomulikus tsüklis tuleb (mõistlikus koguses tableti kujul hormoonidega toetades). Miks on vaja, et naine süstib endale meeletus koguses hormoone, mida ta keha ei ole kunagi korraga selliselt loodud tootma, ja sealjuures peab taluma nende rohtude kõrvalnähtusid ning koormama oma keha. Samuti lihtsalt paljud viljastatud munarakud surevad ära kogu selle protsessi käigus – (külmutamine, ülessulatamine jne) ja tegemist on juba inimolenditega, kes elavad siis mingid päevad ja siis surevad, õudne.
Sest kõik munarakud ei viljastu ja nii peaksid sa iga kuu sööma neid hormoone väiksemas koguses, mis kokku teeb täpselt sama välja kui manustada neid ühekordselt suuremas koguses.
Mitte kõik Eesti arstid ei lase enne punktsiooni tohututes kogustes ravimeid kasutada. Minu meelest on see “kõigile ühe puuga ja hästi palju”-süsteem kasutusel üldse vaid ITKs, muudes kliinikutes eelistatakse ikka mõõdukamat kogust rakke tekitada.
Mis te arvate on mul mõtet arstiga jutuks võtta IVF proovimine või ongi minu aeg otsas ja tuleb leppida. Ta vaatab mind kui lolli äkki et mis juttu ma sellise tulemuse juures räägin.
Arstiga tasub igal juhul kõik variandid läbi rääkida.
Arst teab kindlasti rohkem kui siinsed käod. Ja kui arst arvab et on mõtet mõnda meetodit proovida siis ta usub et on võimalus.
Dhead saab kohast nagu iherb. Kui arsti aeg on lähiajal tulemas siis räägi temaga ka selle tarvitamisest.
Mina olen amh 0.5 ja oma arstiga ühe ringi proovisime. Oli rohkem rakke (tavaliselt 3, nüüd 6) aga embrüoid saadi ikka sama vähe. Ja mul langesid juuksed välja pärast seda.
Kas arst sind vastuvõtule ei kutsunud tulemuste järgselt? Kui mitte, siis avalda palun ise selleks soovi, siit sa ei saa ammendavaid vastuseid, inimesed räägivad kas enda kogemustest (mida sa ei saa endale üle kanda) või oletavad, see tekitab ainult rohkem segadust ja muret.
Oh jah, siis natuke saad ikka praadida ja oodata… Aga hoian sulle pöialt ja loodan, et leidub mingi vastuvõetav variant.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
