Teeks ta seda oma peas ja vaikselt aga tema ikka kõva häälega ja kõikide kuuldes kommenteerib.
Kui koledat värvi müts ja miks laps koguaeg sama jopega käib ja miks pluus pole ilusat värvi jne. Eile näiteks vaatas lapse jopet ( reima 3-in-1 ) ja tõdes, et oi kui ilusat värvi ja siis ütlesin, et jaa, et see nii hea jope, et saab sooja sisu seest ära võtta ja saab pikalt kasutada. Siis tema muidugi vaatas imestunult otsa ja ohkas, et ,, see on ju nii kurb, et ta peab koguaeg sama jopega käima, miks sa talle mitu jopet ei osta? ,,.
Ta on vahepeal kutsub lapse endale külla ja siis saadab temaga riideid. Laps muidugi võtab vastu aga ta ei kanna neid, sest ämmal on selline mustlase stiilis maitse. Kõik peab sillerdama ja särama ja mingid tutid ja kulinad rippuma igal pool jne. See on nii ebameeldiv kui ta kommenteerib kõike. Muidu ta südames on väga hea ja lahke inimene aga suu lahti teeb siis vahepeal ikka kuulad ja hoiad kätega peast kinni.
Teema: Ämm kommenteerib kõike mis mu lastel seljas on
Muidu ta südames on väga hea ja lahke inimene aga suu lahti teeb siis vahepeal ikka kuulad ja hoiad kätega peast kinni.
Peaasi, et poeg tal normaalne oleks, mis siin muud ikka…
… Ja oli mingi probleem/küsimus ka või tahtsid lihtsalt südamelt ära saada?
Sry, aga see ei tundu mingi eriline probleem olema. Ma laseks lapsel teinekord ämma juurde minnes midagi ämma kingitut selga panna, las rõõmustab. Kui te just sama katuse all ei ela, siis võtad seda lihtsalt kui veidrust. Sina oled oma kriitikaga ämma toodud riiete suhtes ju täpselt sama nõme kui sinu arvates ämm sinu ostetud riiete suhtes. Võimalik, et isegi hullem.
Eks see räägib enda madalast enesehinnangust. Teine avaldab arvamust, tal on selleks õigus, nagu on sinul õigus omale arvamusele. Ämm võib samamoodi olla häiritud igast sinu sõnast kuna ise ei saa hakkama oma seisunditega. Ja hetkel oled sina niivõrd süütutest märkustestes häiritud. Kui sind häirivad ämma kommentaarid, siis äkki lõpetaks ise kõigi kommenteerimise. Valusalt mõjub see tegevus teiste poolt, mida ise ka teeb. Iseennast ei näe, aga teiste oma siis mõjub. Oled sa mõelnud kuidas kogevad end sinu kommentaare saavad inimesed. Kui inimene teeb heast südamest parimaid kingitusi, mida suudab. Mis arvad, kuidas sa tunneks kui avastaks siit perekoolist, et ämm on teinud sinust teema ka veel perekooli. Et kommenteerib ka avalikult? Mis siis kui tunned end ära, et keegi räägib sinust avalikus foorumis? Kui ei meeldi, ära ise ka tee. Ja siis teiste tegevused ei tundu enam valusatena.
Tead, ma ei tea, kas see lohutab või siis tundub minu poolt kalgi ütlemisena, aga kõikide selliste probleemide ületähtsustamine on selline noore esimese lapse saanud ema (ja ka vanaema) probleem.
Ela veel natuke, saa veel paar last ja siis – otse öeldes – on nii sul endal juba suva, mis värvi su lapsel see jope seljas on kui ka su ämmal, kellel siis terve kari lapselapsi.
Siis oled õnnelik, kui üldse keegi seda karja on nõus vaatama ja külla ootama.
On ikka inimestel mure, on see Reima või hoopis Huppa või Pop või kasvõi kaltsuka jope. Peaasi, et lapsel midagi seljas, lapsel endal niigi savi, on see roosa, sinine või kakapruun. Peaasi, et saab väljas mütata. Sama on ka muude riideesemetega ja mänguasjadega ja kõige muuga. Hakkad laiemat pilti nägema, mitte ei keskendu tühistele detailidele. Sama ükskõik on siis ka ämmal.
Tead, ma ei tea, kas see lohutab või siis tundub minu poolt kalgi ütlemisena, aga kõikide selliste probleemide ületähtsustamine on selline noore esimese lapse saanud ema (ja ka vanaema) probleem.
Ela veel natuke, saa veel paar last ja siis – otse öeldes – on nii sul endal juba suva, mis värvi su lapsel see jope seljas on kui ka su ämmal, kellel siis terve kari lapselapsi.
Siis oled õnnelik, kui üldse keegi seda karja on nõus vaatama ja külla ootama.
On ikka inimestel mure, on see Reima või hoopis Huppa või Pop või kasvõi kaltsuka jope. Peaasi, et lapsel midagi seljas, lapsel endal niigi savi, on see roosa, sinine või kakapruun. Peaasi, et saab väljas mütata. Sama on ka muude riideesemetega ja mänguasjadega ja kõige muuga. Hakkad laiemat pilti nägema, mitte ei keskendu tühistele detailidele. Sama ükskõik on siis ka ämmal.
Ei tea..mul tulemas 3. laps ja ikka vaatan,et kõigi riided oleksid tänapäevased,korralikud ja kindlasti ka kvaliteetsed. Kusjuures,lasteaialapsed juba maast ja madalast vaatavad rühmakaaslasi selle pilguga,et mis neil on paremat või halvemat kui teistel(vähemalt paaris, vanema vanuserühma, rühmades nii see asi käib). Kahju küll,et juba lapseeas selliseid asju märgatakse
Jah, eks brändikultus hakkab lastele külge ikka kust? Või arvate, et lapsed päris iseoma peaga mõtlevad välja, et Huppa on out ja Reima on parem? Siingi ei tunnistata ju alla Reima ja arvata on, et kaltsukajopega laps saab kõõrdpilke nii teistelt vanematelt (siin ikka on aeg-ajalt teemasid, kuidas vahitakse silmad pulkas hommikuti, mis teistel seljas on. Oh, mitte ainult lastel, ka teistel lapsevanematel! 🙂 ) kui ka lastelt endilt.
Teemaalgataja, kas teil ämmaga muust rääkida ei ole? Võta mõni huvitav teema ülesse, et ei peaks kogu aeg riiete kallal närima.
Tead, ma ei tea, kas see lohutab või siis tundub minu poolt kalgi ütlemisena, aga kõikide selliste probleemide ületähtsustamine on selline noore esimese lapse saanud ema (ja ka vanaema) probleem.
Ela veel natuke, saa veel paar last ja siis – otse öeldes – on nii sul endal juba suva, mis värvi su lapsel see jope seljas on kui ka su ämmal, kellel siis terve kari lapselapsi.
Siis oled õnnelik, kui üldse keegi seda karja on nõus vaatama ja külla ootama.
On ikka inimestel mure, on see Reima või hoopis Huppa või Pop või kasvõi kaltsuka jope. Peaasi, et lapsel midagi seljas, lapsel endal niigi savi, on see roosa, sinine või kakapruun. Peaasi, et saab väljas mütata. Sama on ka muude riideesemetega ja mänguasjadega ja kõige muuga. Hakkad laiemat pilti nägema, mitte ei keskendu tühistele detailidele. Sama ükskõik on siis ka ämmal.
Ei tea..mul tulemas 3. laps ja ikka vaatan,et kõigi riided oleksid tänapäevased,korralikud ja kindlasti ka kvaliteetsed. Kusjuures,lasteaialapsed juba maast ja madalast vaatavad rühmakaaslasi selle pilguga,et mis neil on paremat või halvemat kui teistel(vähemalt paaris, vanema vanuserühma, rühmades nii see asi käib). Kahju küll,et juba lapseeas selliseid asju märgatakse
Ausalt, mina ei ole küll sellist asja märganud – okei, mul lapsed juba suured – 16, 13, 8, aga lasteaialaste puhul ei ole küll mingi brändindus oluline. Ma ei väljendanud ennast nii, et vahet pole, mis kaltsus laps käib, aga kindlasti ei ole lasteaiaealised veel selle mõtlemisega, et sõbral on Pop, miks mina pean siin Huppaga leppima vms?
See on vanemate enda luulu. Ja tõepoolest, elus on olulisemaidki asju, kui see, kas vaielda peres ämmaga sellel teemal, kas see 3in1 jope on ikka hea valik või mitte. Enne panustan selle raha perega reisimisse ja olen õnnelik, kui ämm üldse võtab last hoida.
aga tegelikult ongi ju igav kogu aeg ühesuguse jopega käia 😀
Oh, oleks mul sinu probleemid. Täitsa tõsiselt mõtlen.
see on ju nii kurb, et ta peab koguaeg sama jopega käima, miks sa talle mitu jopet ei osta?
Minu lapsed näiteks ei ole kunagi armastanud oma põhirõivaid uute või teistsuguste vastu vahetada. Eks igaühel on ikka varujope või püksid, aga kuna igapäevane on tuttav, oma ja turvaline, pealegi alati selgesti ära tuntav, siis aeg-ajalt lapsele asenduse “selga rääkimine” võib ahastusse viia.
Ja mis põhiline, kui on olnud asendusjope päev, siis on juhtunud, et laps tuleb koolist koju jopeta või on hoopis koolis pisarateni ehmunud kui nagist kohe “oma” ei leia (isegi kui veidi aja pärast meenub, et täna on teine jope kaasas).
Aga noh, meil ei ole õnneks ei sugulasi ega tuttavaid, keda väga huvitaks, mis MEIE lastel seljas on. See ikka rohkem vanemate ja laste vaheline asi. 🙂
Kommenteeri vastu. Et kui jubedat värvi kittel, sina küll ei julgeks sellisega käia.
Kas tõepoolest on see nii, et enamikku siinsetest kommenteerijatest üldse ei häiriks sellised kommentaarid ja iseäranis veel lapse vanaema suust. Või siiski ei suudeta ennast sellesse olukorda ette kujutada?
Mu meelest küll kummaline kui täiskasvanud inimene peab vajalikuks öelda, et tema leiab, et lapse riietusese on kole.
Huvitav oleks teada kui vana on see laps?
Ja siis imestatakse, kust tulevad sellised lapsed, kes oma kaaslaste riideid samuti kommenteerivad? Vaat kui teie laps tuleb koju ja kurdab, et Jüri või Mari tema riietust koledaks nimetas, siis enne kui tolle kommenteerija peale vihastate, võtke uuesti see teema lahti. Saate aru, et see Jüri või Mari on selliseks kujunenud muuhulgas tänu vanaemale, kes on normaliseerinud selle, et teise inimese riideid võib koledaks nimetada. Ja te ise peate seda ka ju normaalseks, nii et no problemo.
Kui teie laps on õnnetu, et tema riietust koledaks nimetatakse, vaadake iseendale otsa, miks siis olete kasvatanud kehva enesehinnanguga lapse, kel polegi suva kui talle kole öeldakse.
Tead, ma ei tea, kas see lohutab või siis tundub minu poolt kalgi ütlemisena, aga kõikide selliste probleemide ületähtsustamine on selline noore esimese lapse saanud ema (ja ka vanaema) probleem.
Ela veel natuke, saa veel paar last ja siis – otse öeldes – on nii sul endal juba suva, mis värvi su lapsel see jope seljas on kui ka su ämmal, kellel siis terve kari lapselapsi.
Siis oled õnnelik, kui üldse keegi seda karja on nõus vaatama ja külla ootama.
On ikka inimestel mure, on see Reima või hoopis Huppa või Pop või kasvõi kaltsuka jope. Peaasi, et lapsel midagi seljas, lapsel endal niigi savi, on see roosa, sinine või kakapruun. Peaasi, et saab väljas mütata. Sama on ka muude riideesemetega ja mänguasjadega ja kõige muuga. Hakkad laiemat pilti nägema, mitte ei keskendu tühistele detailidele. Sama ükskõik on siis ka ämmal.
Asi ongi selles, et mina ei osta lapsele brändi järgi riideid. 90% väliriietest neil ongi Reima, sest see on ennast meie peres õigustanud ja olemegi sellele pidama jäänud.
Ei ole ma ka äsja emaks saanud vms ???? lapsed juba täitsa suured- 12a. ja 6a. Aga mu lastel küll savi pole mis neil seljas on, kui ma midagi ikka tellin siis lapsed on ka kõrval ja saavad arvamust avaldada ????
Koolilapsed on hoopis teine teema – ja siis ei ole enam asi kvaliteedis või selles, mida sina lastele osta eelistad – vaid selles, mis hetkel popp on noorte seas. Siin ei dikteeri enam sina, vaid tegelikult hoopis nemad.
Minu pubekatest üks käib näiteks vanakooli tennistega (välja näevad nagu nõukaaegsed), ise on erakoolis käiv neiu, teisel (noormehel) on hoopis mingi jube pealuudega must t-särk – seal ei suru ma neid enam mingi valemiga konkreetset kaubamärki ostma. Mõni ostetav ese on kirvehinnaga, mõni jumala odav ja käib sama hästi.
Kuna mul on aga teine ja kolmas laps mõlemad tüdrukud, siis ma olen pigem läinud seda teed, et omal ajal jätsin kvaliteetsed ülerõivad lihtsalt järgmise lapse ootele ja nüüd järjest kasutamegi. Ei ole vaja enam igat asja osta, kapid ja kodu ei ole niigi kummist. Selleks ei saa sellest ületarbimisest aru, mis on tänaseid titemammasid haaranud. Lapsed kasvavad nii kiiresti ja no ausalt, tegelikult ei ole väikelastel sooja ega külma, mis neil seljas on. Lasteaias kohe kindlasti mitte.
Perekool on üks fenomenaalne koht. Kui see teema oleks tehtud ämma vaatevinklist ja kirjutatud, et minia riietab last kogu aeg jube imelikult, mina kingin ilusaid riideid, aga neid lastele selga ei panda, siis oleksid siinsed kommenteerijad raudkindlalt hakanud nõmedat pealetükkivat ämma maha tegema ja miniat kaitsma.
Siin on nii, et ükskõik mispidi teema teed, ikka oled ise süüdi ja loll 😀
Siin on nii, et ükskõik mispidi teema teed, ikka oled ise süüdi ja loll ????
See on siin vääramatu kuldreegel.
Kuna mul on aga teine ja kolmas laps mõlemad tüdrukud, siis ma olen pigem läinud seda teed, et omal ajal jätsin kvaliteetsed ülerõivad lihtsalt järgmise lapse ootele ja nüüd järjest kasutamegi. Ei ole vaja enam igat asja osta, kapid ja kodu ei ole niigi kummist. Selleks ei saa sellest ületarbimisest aru, mis on tänaseid titemammasid haaranud. Lapsed kasvavad nii kiiresti ja no ausalt, tegelikult ei ole väikelastel sooja ega külma, mis neil seljas on. Lasteaias kohe kindlasti mitte.
Mu poegadel ka ei olnud, aga tütar tahab ikka hirmsasti ise valida, mida selga või jalga panna. Nääh (vaatab korraks kõrvale), ongi hea näide – aastane valas hetk tagasi enda riided märjaks ja sai muude pükste puudumise tõttu sukkpüksid jalga, neljane tahtis seepeale ka kohe oma retuusid just sukkpükste vastu vahetada, ja ma vaatan, et ta on kapist valinud endale sünnipäevaks saadud eripidulikud sätendavate lipsudega asjandused, mida ta siiani on kandmast keeldunud. Lasteaias on ta muuhulgas (omal valikul jällegi) käinud flanellkleidiga, mille minu ema kunagi 40 aastat tagasi mulle õmbles.
Kuna mul on aga teine ja kolmas laps mõlemad tüdrukud, siis ma olen pigem läinud seda teed, et omal ajal jätsin kvaliteetsed ülerõivad lihtsalt järgmise lapse ootele ja nüüd järjest kasutamegi. Ei ole vaja enam igat asja osta, kapid ja kodu ei ole niigi kummist. Selleks ei saa sellest ületarbimisest aru, mis on tänaseid titemammasid haaranud. Lapsed kasvavad nii kiiresti ja no ausalt, tegelikult ei ole väikelastel sooja ega külma, mis neil seljas on. Lasteaias kohe kindlasti mitte.
Mu poegadel ka ei olnud, aga tütar tahab ikka hirmsasti ise valida, mida selga või jalga panna. Nääh (vaatab korraks kõrvale), ongi hea näide – aastane valas hetk tagasi enda riided märjaks ja sai muude pükste puudumise tõttu sukkpüksid jalga, neljane tahtis seepeale ka kohe oma retuusid just sukkpükste vastu vahetada, ja ma vaatan, et ta on kapist valinud endale sünnipäevaks saadud eripidulikud sätendavate lipsudega asjandused, mida ta siiani on kandmast keeldunud. Lasteaias on ta muuhulgas (omal valikul jällegi) käinud flanellkleidiga, mille minu ema kunagi 40 aastat tagasi mulle õmbles.
Laps võib valida, aga ta valib sel juhul just nende sädelevate lipsude või südamekeste ehk välise meeldivuse tõttu, nt printsessi pilt kleidil või roosat värvi satsiline seelik, mitte selle tõttu, et asi on kvaliteetne või sisse on pandud silt Chanel või Reima või HM. Seega see jutt, et laps teab juba lasteaias, et näe sõbral on kehva jope või mul on kvaliteetsemad saapad, on pullikaka. See konkreetsete firmamärkide ümmardamine on lihtsalt täiskasvanute kiiks, millest lapsed ei saa kindlasti aru.
Sry, aga see ei tundu mingi eriline probleem olema
Mu meelest on küll probleem, kui vanaema teeb lapse kuuldes üleriideid maha, nii et laps äkki ei tahagi enam seda vanaema meelest koledat mütsi või igavat jopet selga panna ja saab niimoodi külma ja õpib ka riietega pirtsutama. (Mingis vanuses õpib ta selle ära nagunii). Vanaema võiks oma kriitikat teha siis, kui laps ei kuule. Selles osas olen nõus, et kui vanaema mõne hilbu kingib, võib seda ka kanda, vähemalt vanaema külastades, kui see just nt ei ole kuidagi lapsele halb (kangas, mis on naha vastas ebamugav, jope, mis laseb vett läbi vms). Ei pea minema nugade peale, aga samas on tõesti nõme ka selline arvustamine, eriti lapse kuuldes (ükskõik, kas arvustab minia või ämm).
Sry, aga see ei tundu mingi eriline probleem olema. Ma laseks lapsel teinekord ämma juurde minnes midagi ämma kingitut selga panna, las rõõmustab. Kui te just sama katuse all ei ela, siis võtad seda lihtsalt kui veidrust. Sina oled oma kriitikaga ämma toodud riiete suhtes ju täpselt sama nõme kui sinu arvates ämm sinu ostetud riiete suhtes. Võimalik, et isegi hullem.
Teate, oma isikliku kogemuse pealt (selle lapse rollis olen olnud), siis ei piirdu see ainult riiete kommenteerimisega. Ilmselt räägib ta lapsele ka, et ema ei hooli ja kõik mis sada häda veel. Ausalt – see on puhas võimuvõitlus. Oma kogemuse pealt juba täiskasvanuna, kuulen siiani pidevalt, et vanaema on ainuke, kes mind tõeliselt armastanud, kes on mulle niiii palju asju ostnud ja alati aidanud. Aga mu ema, ta minia, see on alati vastik nõid olnud.
Mu mõte – teist inimest austav persoon ei kommenteeri kõva häälega ja kolmandatele pooltele oma poja naist ja lastelaste ema, isegi siis kui maitsed erinevad. Soovitan ennast kohe kehtestada, sest vastasel korral oled elu lõpuni madalam kui muru.
Ebaviisakas ämm.
aga tegelikult ongi ju igav kogu aeg ühesuguse jopega käia ????
Mul küll pole.
Väikest last, eriti muidugi tüdrukut on suhteliselt lihtne ära osta nende kulinate ja sätendavate asjadega. Kui lapse maitset ise ei kujunda siis tekib see sõprade ja kaaslaste järgi hiljem ja ei pruugi kõige paremas suunas minna.
Miks peaks lapse riietumise maitset üldse kuhugi suunas mõjutama? Kui kardad, et kannab midagi koledat, siis oled ju alateadlikult samasugune nagu teemaalgataja ämm. Mis ühele kole, teisele ilus. Riided ei ole kindlasti teema, mille pärast hakata pabistama. Milline on see parem ja halvem suund riietumises, millele siin vihjad?
Tead, hiljem on sul sada muud asja muretseda – et peres oleks tervis korras kõigil, et laps(ed) koolis saaksid hakkama edukalt, et neil oleksid sõbrad ja hobid jne, kaltsud seljas on küll väikseim mure – et kas see vastab sinu arusaamale ilust ja moekusest.
Väikest last, eriti muidugi tüdrukut on suhteliselt lihtne ära osta nende kulinate ja sätendavate asjadega. Kui lapse maitset ise ei kujunda siis tekib see sõprade ja kaaslaste järgi hiljem ja ei pruugi kõige paremas suunas minna.
Mina saan küll teemaalgatajast aru. Asi polegi ju üldse mingis Reimas või värvitoonis vaid lihtsalt selles, et see pole viisakas. Selliseid asju kommenteeritakse siis, kui küsitakse et kas meeldib vms. Ise ma ei kommenteeri teiste valikuid kunagi mis minusse ei puutu sest see on ebaviisakas.
Tead, hiljem on sul sada muud asja muretseda – et peres oleks tervis korras kõigil, et laps(ed) koolis saaksid hakkama edukalt, et neil oleksid sõbrad ja hobid jne, kaltsud seljas on küll väikseim mure – et kas see vastab sinu arusaamale ilust ja moekusest.
Aitäh teavitamast, aga mina olen oma lapsed juba enamvähem edukalt suurekskasvatanud ja kõigi sinumainitud teemadega kokkupuutunud. Samamoodi olen võimalike probleemide lahendamisega vahel paremini ja vahel mitte nii hästi hakkamasaanud.
Väga tore. Ja siiamaani ajab sind närvi kellegi kommentaar, et miks selline riideese või et see või too asi on kole? No siis oled sa küll nõrga närvikavaga, sest minul on oma 30ndate eluaastate keskpaigaks küll jumala savi juba, mida keegi ütleb või kommenteerib. Jah, 20ndates oleks veel ehk ka olnud sama ebakindel kui teemaalgataja, kuid täna ei pane ma enamikku sellistest pisiprobleemidest enam tähelegi, tuimalt blokin ära – igaüks arvaku mida tahab, kuid see pole vaidlemist väärt.
Tead, hiljem on sul sada muud asja muretseda – et peres oleks tervis korras kõigil, et laps(ed) koolis saaksid hakkama edukalt, et neil oleksid sõbrad ja hobid jne, kaltsud seljas on küll väikseim mure – et kas see vastab sinu arusaamale ilust ja moekusest.
Aitäh teavitamast, aga mina olen oma lapsed juba enamvähem edukalt suurekskasvatanud ja kõigi sinumainitud teemadega kokkupuutunud. Samamoodi olen võimalike probleemide lahendamisega vahel paremini ja vahel mitte nii hästi hakkamasaanud.
Teate, oma isikliku kogemuse pealt (selle lapse rollis olen olnud), siis ei piirdu see ainult riiete kommenteerimisega. Ilmselt räägib ta lapsele ka, et ema ei hooli ja kõik mis sada häda veel. Ausalt – see on puhas võimuvõitlus.
Ei pruugi. Minu vanaema oli samasugune liiga lahtise suuga ja partsas asju välja, mida lapsele ei peaks ütlema. Ema oskas jällegi mulle ilusti lahti seletada, et ta on vana inimene ja tema seisukohad on sellised, sina võid vabalt oma seisukohad ise kujundada. Rõivastumisel arvas mu vanaema, tüdruk peaks oma võlud ikka osavalt välja mängima, ema jällegi leidis, et mugavus on olulisem, kuniks dressidega teatrisse ei minda.
Lapsena olin mõnel korral vanaema peale solvunud küll, nüüd tagantjärele ajab naerma.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
