Teema: ämm koristab

Senised vestlused antud teemal pole vilja kandnud?

Võib-olla on see tema jaoks isegi nädala tipphetk, et ta saab pakkuda “teenust”, mida arvab teil vaja minevat. Vähemasti on ta selle enda peas nii tähtsaks mõelnud, isegi kui reaalsus on teine.

Ma ei söandaks seda täielikult ära keelata, sest sellega kaasneb mõttetu solvumine. Tee näiteks checklist-stiilis nimekiri asjadest/kohtadest, mida võib koristada ja mida mitte. Sellega saavutad mõlemale sobiva seisu: vana inimene saab tegevust ning sina rahulikumalt olla. Kui ta seda ei järgi, siis rääkige uuesti 🙂

#3739498:

Ämm kipub liigselt abistama. Igal nädalavahetusel tuleb isegi vahendid kaasas tal ja soovib meil korda luua. Olen nimme ise kõik korda teinud, aga teda nagu ei huvita ja ütleb, et tahab aidata. Häirib ju et sobrab nii ka meie isiklikes asjades. Rikub ju privaatsust. Lapsi ja koduloomi meil pole seega pole mingit erilist korralagedust kunagi olnudki. Ei arva, et peaks iga nädal pesukappe koristama, aga tema arvab. Samas on ta siiski juba eakas ja kõik võtab tal aega. Meie peame sel ajal justkui nööril käima. Ei saa oma kodus end vabalt tunda.

Kui enda ja oma pere eest seista ei oska, jääb ämm oma elu lõpuni teile elama ja koristama. Ilmselt leiab ta varsti ettekäände tullagi poja juurde elama, juba eakas inimene ju. Kuni sa ei suuda suud lahti teha ja enda privaatsuse eest seista, siis seni talu ja kannata. Selline see elu ongi, mitte keegi sinu privaatsuse eest ei seisa, kui sa seda ise ei tee. Hetkel võiks arvata, et selle on kirjutanud murdeealine nooruk, mitte täiskasvanud inimene.

Et nagu mida?

Aga kui suu lahti teha? Või mees teeks?

Ei kujuta ette, et keegi tuleks igal nädalavahetusel mu pesukappi koristama. Nii allaheitlik ei saa ju olla. See on liba, jah?

ei pruugi isegi liba olla. TLC peal on mingid realityd smothered ja mammapojukesest, kus täpselt sellised emad/ämmad toimetamas. üks emmeke valas isegi pisaraid, kui 30 a poja ilma tema juuresolekuta tüdruksõbrale abieluettepaneku tegi 😀 , sest poja on ju alati nende beebi ja nemad tahavad oma beebi elus osaleda.

karta on, et selliseid emmesid on ka eestis piisavalt

#3739498:

Meie peame sel ajal justkui nööril käima.

Sa unustasid pooled asjad taas ju rääkimata.

1. Esiteks, et su mees on lupard ja mingit “meiet” teil ei ole. On sina ja kui sa oma suukest lahti ei tee, siis ei juhtugi midagi.
Ja taaskord, perekoolikale meeldetuletus – see ämm ei pruugi perekooli lugeda ja aru saada, et see oli vihje talle. Seda peab talle ikka ise ja otse näkku ütlema.

2. Kellele kuulub see kinnisvara, kus te elate.
Selline ülbus, mida see inimene (ämm) üles näitab, peab kusagilt tulenema. Kui see oleks sinu pind juba enne seda lupardit olnud, siis ta vaevalt nii käituks.
(ma kujutan ette, et kui üks naine, kes pole veresugulane, ronib teise naise pesukappi, siis see esiene saab panniga piki pead ja rohkem suhtlust ei toimu)
Teil on see asi kuidagi teisiti, et “meiel” on mõlemal suud putru täis.

3. Midagi võib veel olla, aga seda ei võta isegi minu haige fantaasia. ;D
Et keegi peab kedagi üleval vms.

Saada too ämm minu juurde. Mul oleks väga vaja kedagi, kes koristab, aknaid võiks ka keegi pesta ja pesukappi luban ka vaadata. Üldse, tee ämmale firma ja hakka ta teenust välja pakkuma. Minusuguseid laiskvorste on kindlasti veel.

#3739882:

Oleme öelnud et pole vaja saame ise, aga ta ütleb et on ikka vaja ja tal see tükki küljest ei võta.

Te pole talle lihtsalt selgeks teinud, et te ei taha. “Pole vaja” ei ole mingi äraütlemine vaid puhas viisakusväljend. See ämm on mingi vanakooli inimene, kes poel oma lapsest veel suutnud lahti öelda ja aru saanud, et ta poeg on nüüd täiskasvanu ja ei vaja emme abi. Talle tuleb konkreetsemalt öelda. Selgelt.

Kui järgmine kord külla tuleb, siis võtke tal hellalt pesuvahendid käest ära ja suunake elutupp istuma, kooki sööma, kohvi jooma ja teiega juttu ajama. Ja istugegi rahulikult ja rääkige maast ja ilmast.  Kui ämm on rahutu inimene ja ei saa käed rüpes istuda, siis anna talle vardad kätte ja ütle, et sul on uut kampsunit vaja või minge hoopis koos õue jalutama või aeda toimetama. Ja nii järjest iga nädal. Endas tuleb kindel olla ja selgelt mõista anda, et kapid on sinu.

Ausalt öeldes ma ei kujuta absoluudselt ette, et keegi minu isiklikus riietekapis sorimas käib. Isegi oma mees ei ole nii ebaviisakas, et minu asjadesse roniks ja vastupidi.

Aga kui sa ei taha tema “piire” hakata paika seadma ja nihutama, siis anna vanainimesele pesukapi asemel mingi projekt, no just, majaümbrus, nokitseb aias, tood talle paar lille istutada, las peseb serviisi “üle” (minu ämma lemmiktegevus, õnneks siiski ta enda pool, et ta peseb üle serviise, mis kapis seisavad ja harva välja võetakse… kuigi need tuleb enne pidu ju nagunii üle pesta), võtab raamatutelt tolmu.

Ja tegelikult võiks ikkagi vihjata, et teil ei ole niipalju koristada ja sa just tegid. Mu ämm otse anub pojakest, et see talle pesemiseks triiksärke viiks, siis on pestes ja triikides “ka tema elul mingi mõte”.

Mina tahaks väga sellist tasuta koristajat. Ainuke asi, et peab siiski suunama, mida oleks parasjagu vaja teha. Saada mulle, mul tööd üle pea. Jätkub kappe koristada, aknaid pesta ja võib ka väljas nokitseda. Kui neid ei viitsi, võib koera pesta ja õue viia või siis süüa teha.

Aga las solvub, siis ei tulegi enam nii sageli, seda sa ju soovidki.
Võib veel nt teades, et ämm on uksest sisse astumas, elutoas seksi algatada. Pesukappi sado-maso komplekti poetada
Äkki ehmatab seepeale veidi harvemini käima.

P.s. mis summas majaostu toetamine on “sümboolne”, aga piisavalt oluline, et seda asjaolu välja tuua?

Aitab ainult see, kui sina ämmal külas olles tõmbad ette teatamata tema pesukapi ukse lahti ja hakkad kommenteerima ja sättima asju seal. Ole valmis, et ämm läheb närvi ja siis sa teed suured silmad ütled: “Aga ma arvasin, et nii on kombeks. Sa käid meie kapis koristamas, ma käin sinu kapis koristamas. Mis siin varjata on.” Kui ta ülbab, et “Ma oskan koristada ja mul on kõik korras.” Siis vasta: “Ma ainult vaatan, kas on kõik korras. Äkki õpin ka midagi, kuidas hästi korrastada kappi. Mis siis sellest on, sina käid ju ka teiste pesukapis. Aaa, kuhu nüüd need stringid käivad?”

Kes kannatab, see kaua kannatab.

Võid mehele ka rääkida, mis nalja sa plaanid, vaata, mis ta arvab sellest. Või kutsu oma ema kappe koristama. Las kaks ema vaidlevad omavahel, kuidas “õige” on tema lapse juures. Loodan, ainult, et nad koostööd ei hakka tegema. Nalja peab saama.

#3740086:

Teemaalgatajal sõnaõigust pole.

Teemaalgatajal loomulikult sõnaõigus on, sest tegu on ju tema pesuga.

Aga jätkuvalt, jätkuvalt ja jätkuvalt peab imestama selle üle, et inimene taas ei suuda oma suukest lahti teha ja teisele inimesele öelda, et “kuule kullakallis Milvi Kiisu, MULLE EI MEELDI, kui sa seda siin teed ja palun ära rohkem seda tee. Sest ma lihtsalt ei taha.”

AGA selle asemel kukutakse perekoolis teematama.

Kas vanaeit selle ütluse peale solvub, kukub kriiskama, minestab, kergitab kulmusid, situb end täis VÕI teeb perekooli teema – see kõik on vaid tema sügavalt isiklik probleem.

Tehku mida tahab.
Aga seal ärgu enam koristamise teemal jõlkugu. (pojakest ja miniakandidaati võib muidugi vahel külastada)
Sest see on sinu kodu ka.

Ja kui vanaeit ja see lupard, keda sa oma meheks nimetad, sellega rahul ei ole, siis on vist aeg sinul lahkuda?
Tulevad lapsed, kõik läheb sellistega vaid hullemaks.

#3740150:

Kinnisvara paarsada tuhat, ämmalt umbes 10tuh.

Selle väikese raha eest (10tuh) omale paarisajatuhandeses elamises siiski kolamis- ja nuhkimisõigust kahjuks ei saa.

Oleks 100% tema taskust finantseering, siis võiks ta veel midagi väita, et kuulge lapsekesed, mina maksin, teen, mis tahan ja tellin veel ise muusika ka.
Aga praegu mitte.

Mul oli ka ämm alguses selline. Käis ning koristas. Algul ajas närvi aga siis… Las käib. Magamistoa uksele panime luku ette ning kui ämm tuli, läks uks lukku. Ostsime ka uue lukustatava riidekapi. Ämm tuli-uks lukku. Algul oli natuke probleem talle selgitamisega aga lõpuks harjus ära. Et vanale inimesele rõõmu valmistada, jätan talle alati korralikult segamini köögi ning hunniku musti nõusi. Kui nendega valmis saab, on ta tavaliselt väsinud ning rahuneb maha. Ise me läheme tavaliselt selleks ajaks perega kuhugile välja. Kas siis jalutama või poodi. Kui tagasi koju jõuame teeme ämmaga koos süüa(tema küpsetab koogi), sööme kambakesi, lobiseme ning kõik on rahul.