Meie oleme see reeglitega pere. Ausalt öeldes ma ei saa reaktsioonidest aru. On ju see teemagi siin sellest, kuidas teised ei käitu beebiga, nagu vanemad ootaksid. Meie rääkisime mehega oma ootused läbi ning selgitasime ka lähedastele, kõik said aru ja teavad nüüd, mis meie ootused on.
Beebi musitamisega kaasneb reaalne oht tervisele ja seda me ei luba.
Ühtlasi ei soovi me õrnal ajal mingit õpetamist või “nõu andmist”, mis põhjustab lihtsalt stressi (juba raseduse ajal põhjustas). Igaühel on teistmoodi, siin nt võtab ämm ebasobivalt sõna — meie puhul “nõu andmine” tähendas väga ebaadekvaatsete “meditsiiniliste” teadmiste jagamist, tõesti ei soovi seda kuulata.
Kui keegi lähedastest oleks arvanud, et see on nõme ja nemad võivad beebiga käituda kuidas soovivad, hoolimata vanemate arvamusest, siis me ju ei soovikski neid külla? Õnneks seda ei juhtunud, vastupidi kõigile on väga meeldinud, et me selgelt ja sõbralikult oleme asjad suutnud läbi rääkida.
Peris hea nali. Räägi, milliseid sõbralikke silte teie kodus veel ripub?
Ise sööme, ise joome, ise nõudki ära toome?
Ainult eesel käib murul?
U nas porjadok kak i vsjudu:
pokushal – uberi posudu?
Aga plakatid? Kas teil plakateid ka on? Noh ikka suuhügieenist jms.
Sest sugulased-tuttavad on ju kõik idioodid, kes muidu käituda ei oska.