ämm ei suuda aru saada, miks ma lapsele vett ei anna juua. Olen talle seletanud nii, nagu ise tean ja kuulnud olen. Olen selgitanud, et meditsiin on arenenud ja nüüd teatakse asju, mida sel ajal ei teatud, kui tema lapsed beebid olid.
Asi polegi ainult vees, on teisigi asju, mida ma tema arust kogu aeg valesti teen, kuigi mul juba teismeline laps ka(ja näe- ellu on jäänud ja terve laps ka veel).Olen ka veidi karmimalt vahel öelnud ja hetkeks on ta nagu aru saanud ja tagasi tõmbunud.
Kui nüüd keegi teab targasti, et ämm tahab ka lapse kasvatamisest osa võtta, siis olen ka ise sellele mõelnud. Aga ta alati rõhutab, et ta ei taha nii pisikesega tegeleda, et las kasvab veel.Aga õpetada tahab hirmsasti 🙂
Olen hakanud lihtsalt tuima naeratuse taha oma ärritust peitma, sest ta on tore inimene ja meil muidu hea läbisaamine. No kuidas ma peaksin talle selgitama kõike teda solvamata? Või kas ongi nii, et vanemad inimesed lihtsalt ei lepigi uute tuultega?