Teemalgataja olen. Tegelikult on see raske teema minu jaoks. Saan ühest küljest aru neist, kes soovitavad lihtsalt öeldagi, et ma ei lase ennast solvata ja minema marssida. Tahaks küll vahel nii teha, kui see mõnitamine väga suued tuurid üles võtab – just see printsessi teema ja et ma söön ainult “presidendi vastuvõtu toitu” ja söön ainult siis kui toit on gurmeerestost jne. See on lihtsalt solvav, sest see on vale. Tulen ise pigem vaesemast perest ja teen ka kodus tavalisi toite. Vahel muidugi tähtpäevadeks midagi erilisemat ka.
Igatahes nendel hetkedel mingi süütunne mehe ja kogu pere ees ei luba seda teha. Ma rikuksin sellega ju kõigi õhtu. Seepärast ma lihtsalt ütlen viisakalt vastu, et ei saa/suuda/taha rohkem süüa. Tänan tegijat ja lihtsalt loobun.
Nüüd oli hiljuti veel ka ämma uue mehe sünnipäev, kus siis samuti ämma sõbrannad kohal olid. Need pilgud, mis mind lauas jälgisid…Tõesti väga põlglikud. Ma sain kohe aru, et ämm on minust midagi rääkinud. Ja siis oligi nii, et kui toit lauda toodi – mulgipuder (mis oli super hea, jah, rasvane, aga see kuidagi hajus sinna kartuli sisse ära ja oli maitsev) ja mulgipudru kõrvale oli siis selline suur kauss rasva, kus sees ujusid pekikõrned. See rasv siis oli nö kaste. Ja ma tõstsin endale seda mulgiputru ja sealt seest siis püüdsin kurnata ilma rasvata mõne kõrned pudru peale. Kohe kui ämm märkas, et ma seda tema nn kastet ei võta vaid ainult mõne suitsuliha kõrne, siis läks norimine lahti. Kuna ta liikus ringi, tõi marineeritud seeni jne, siis kõigepealt tuli mu kõrvale, selja tagant ja ütles, et oota, ma tõstan sulle suurema lusikaga, sa ei saa ju kastet kätte. Ütlesin et ma ei tahagi. Ta muidugi ju teadis seda juba. Üritas ikka mulle seda tõsta ja ajas oma juttu edasi, et näe, see on maitseks vajalik, nagu peekonimaitse, soolakas ja hea. Ma siis ikka suutsin ta sealt seljatagant eemale peletada. Siis hakkas sõbranna tal oma jutuga. Et tead, kallikene, on selliseid, on selliseid. Midagi pole teha kallikene. Mina kohe tõstan endale su head toitu. Ja siis hakkas rääkima mingist oma naabrist, kes on kohutav pirts. Rääkis sellest naabrist, aga aru oli saada, et see jutt oli mulle ja minust ja kui nõme ma olen. Lõpuks mees ütles, et rahunege palun maha, et igaüks sööb mida tahab. Sõbranna jäi selle peale vaid, aga ämma see kahjuks ei peatunud, ka ülejäänud õhtu jätkusid kommentaarid selliste väikeste intervallidega.
Ühesõnaga selline ebameeldiv tunne jääb ja pole siiani head taktikat leidnud, kuidas ennast selle pika laua tähelepanu keskpunktist ära saada ????
Nii õudne, eriti see ämma sõbrana jutt, kes üldse ju on kõrvaline inimene-mida tema veel seal targutab? aga ei soovita ka rohkem seda viisakat juttu ajada. Pole mingit kasu öelda, et küll sa oled tubli söögitegija ja mulle ei mahu. Tuleb öelda välja, mis ei meeldi ja rasv ei ole kaste vaid on praerasv ja teiste taldrikutesse ei minda ise midagi lisaks tõstma. Uskumatu, et ämm seda tegi. Kui soovid seda nn kastet, võtad ise ja ei pea ämmaga arutama, mida sööd ja miks millestki keeldud. See pole asi, mida arutada.
