Esileht Jutud ämmaemandaga Ämmaemand vastab Perekool.ee portaalis 1.-7. augustini

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 31 )

Teema: Ämmaemand vastab Perekool.ee portaalis 1.-7. augustini

Postitas:
Perekooli moderaator

Perekool.ee uus kampaania august 2020

Iga aasta augustikuu esimese seitsme päeva jooksul toimuva ülemaailmse imetamisnädala eesmärk on rõhutada rinnapiimast ja rinnaga toitmisest saadavaid kasutegureid beebide tervisele, arengule kui ka heaolule hilisemas elus. Vähem tähtsad ei ole ka emade füüsilise ja vaimse tervise ja heaolu ning toimetulekuga seotud tegurid.

Käesolev aasta on nimetatud ka rahvusvaheliseks ämmaemandate ja õdede aastaks. Ämmaemand on tervishoiutöötaja, kes on oma töös pühendunud toetama naisi, lapseootel ja lastega peresid kogu elukaare vältel, olles sageli esimene spetsialist, kellelt saab imetamisnõustamist ning soovitusi.

Mõeldes kõikidele naistele, lastele ja peredele korraldame veebikogukonnas perekool.ee kampaania „Ämmaemand vastab“.

Kampaania jooksul vastab ämmaemand kasutajate poolt esitatud küsimustele, mis on seotud raseduseelse aja, raseduse, sünnituse ning sünnitusjärgse perioodiga. sh vastsündinu hoolduse ja imetamisega.

Kampaania kestab 1.-7.augustini. Ämmaemand vastab küsimustele ajavahemikul kl. 9-18.

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

Tere!
Mida soovitaksite paarile, kes püüab rasestuda, aga pole veel õnnestunud? Oleme proovinud 4 kuud ning tean, et muretsemiseks veel otsest põhjust pole ja arsti juurde uurima minna enne aastat proovimist ei ole vajalik. Aga siiski, kas on midagi, millega turgutada või mõjutada ?
Olen kuulnud kortsleheteest, kas ja kuidas toimib?
Mina võtan vitamiine ja foolhapet, aga kas mees peaks ka midagi võtma?

Ettetänades
K.

0
-2
Please wait...


Postitas:
Kägu

Tere,
Olen paar päeva tagasi läbi elanud medikamentoosse raseduse katkestamise ja nüüd tahaks emakal lasta puhata paar kuud, et keha taastuks.
Mida sellesks soovitate et ei rasestuks kohe, kas hormonaalsed vahendid paariks kuuks või pigem kondoom/ pharmatex?

0
-2
Please wait...


Postitas:
Ämmaemand

Tere!

Mida soovitaksite paarile, kes püüab rasestuda, aga pole veel õnnestunud? Oleme proovinud 4 kuud ning tean, et muretsemiseks veel otsest põhjust pole ja arsti juurde uurima minna enne aastat proovimist ei ole vajalik. Aga siiski, kas on midagi, millega turgutada või mõjutada ?

Olen kuulnud kortsleheteest, kas ja kuidas toimib?

Mina võtan vitamiine ja foolhapet, aga kas mees peaks ka midagi võtma?

Ettetänades

K.

Tere

Tervislikud eluviisid on esmane soovitus. Regulaarne seksuaalelu, ovulatsiooni jälgimine ja vähem stressi aitavad kaasa võimalusele rasestuda. Ka meeste jaoks on olulised vitamiinide tarvitamine nagu foolhape ja tsink, mida leidub rohelistes köögiviljades, täisteratoodetes ja munades.

+2
0
Please wait...


Postitas:
Ämmaemand

Tere,

Olen paar päeva tagasi läbi elanud medikamentoosse raseduse katkestamise ja nüüd tahaks emakal lasta puhata paar kuud, et keha taastuks.

Mida sellesks soovitate et ei rasestuks kohe, kas hormonaalsed vahendid paariks kuuks või pigem kondoom/ pharmatex?

Tere

Kui soovite emakal lasta puhata, siis soovitame pigem kondoomi.

+3
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

Raseduse kaugus ja sünnituse esilekutsumine

Palun selgitage, miks raseduse kestuse suhtes on nii palju eriarusaamu? Siinkohal pean silmas normaalselt ja tõsisemate vaevusteta kulgevat rasedust.
Teoorias on raseduse normaalne kestus 42 nädalat. Arstide/ämmaemandate hoiakud antud teema puhul aga erinevad ootamatult. 41. nädalat peab mõni asutus/arst/ÄE juba nii ohtlikult kaugeks, et vaja esilekutsumisega agressiivselt survestama hakata. Rakendatakse hirmutaktikat ja võetakse ründav hoiak, kui naine püüab ennast ja keha usaldades midagi vastu argumenteerida. Mulle tundub, et liiga kergekäeliselt väljastatakse esilekutsumislehti, samas kui võiks lasta veel oodata (kui tervisenäitajad on korras ja naine ise seda soovib).

Beebigruppides olen alati imestanud, kui naisi saadetakse 40-41 nädala sees esilekutsumisele, ilma, et selleks mingit reaalsemat põhjust oleks. Hakatakse siis induktsiooniga pihta ja no ei lähe asi käima. Järgneb päevi haiglas piinlemist, enne kui igasuguste jõumeetoditega lõpuks protsessid käima saadakse. Jäi silma, et nii palju selliseid algusi on lõppenud üleüldse keisriga. Miks ei võiks anda veel need mõned päevad naisel kodus olla ja rahus oodata? Igirasedaks ei jää keegi nagunii.

Ka minu viimase raseduse 40+5 täitudes vangutas arst vaid pead, et ei ole siin enam mingit ootamist, esilekutsumisele ja kõik. Olenemata tõsiasjadest, et rasedus oli igati eeskujulik, UH, ktg jm tervisenäitajad ka päris lõpufaasis ideaalses korras. Ja omal soov ikkagi oodata veel kasvõi nädal. Jutt 42nd kestvast rasedusest tundus arstile nii tabu ja lubamatu/ohtlik asi. Samas kui mõne tuttava näitel on ilusti lastud 42 nädalani kanda. Tundub, et ongi puhas õnneasi, millise arsti/äe juurde jälgimisele satud. Põhjus, miks arst mulle 41+3 esilekutsumise määras, oli see, et laps liiga suureks ei kasvaks. (Kui 3,7 kg nüüd just üleliia suureks saab pidada……..)
Otsustasin oodata 42 nädalani. See tekitas ainult konflikte ja vaenulikkust. 41+6 UH jm näitajad olid ilusad. Haiglasse jälgimisele jäämisega olin nõud, kuid kohesest esilekutsumisest otsustasin veel keelduda. Haiglapoolne kriitika oli ülisuur. Hirmu ja alaväärsust ja mida kõike seal ainult tekitati. Ootamine ei andvat mulle enam midagi, küllap ma ei taha oma last elusana jne.
Beebi sündis ise ilma sekkumisteta järgmisel päeval täpselt 42 nd ja kõik kulges imeliselt hästi, minu ja lapse jaoks. Haiglapersonali jaoks aga mitte, minu suhtes võeti vaenulik hoiak ning paratamatult jäi mulje, et igal jõumeetodil püüti seda kogemust nagu demonstratiivselt ebameeldivaks teha, rõhutada asju, mis ikka üdini ideaalsed ei olnud jms. Esilekutsumise plaanis oldi nii kramplikult kinni, et loomulikku sünnitegevust justnagu ei tunnistatudki, seda eirati kuni väljutusperioodini ning kõik need paar tundi sahmerdati kõige muuga. Kui ikka ÄE 15 min enne sünnituse lõppu ütleb, et vaataks õige, mida avatus näitab, siis teab, kas saab sünnituse alanuks lugeda või veed avada…….. Või kui pärast sünnitust tuleb palatisse keegi, kes ootas kärsitult edasisi esilekutsumise samme, küsib tänitades, et no kas läheb ükskord juba sünnitamiseks või ei ning avastab, et kõik on vahepeal paari tunniga juba äragi toimunud…… Normaalne? No ei ole.

Seega kordan oma imestust ja arusaamatust sel teemal. Miks ei lasta normaalseid rasedusi 42nädalani kanda? Ei ole nagu mingit ühtset arusaama raseduse lubatud kaugusest. Üks arst lubab 42 nd-ni tiksuda, teine hakkab hirmu ja paanikat juba 40+ nädalatel külvama….. Ja seda hästi kulgevate raseduste puhul.
Riskidest jms saan aru. Sain neid terve nädalajagu kuulda ja veel pärast lapse sündigi. Informatiivne osa on muidugi oluline ja vajalik. Aga kellele see hirmutaktika jmt vajalik on? Millele või kuidas see kaasa aitab? Ongi ok hakata selliselt manipuleerima, kui naine ise kohe nõus pole arsti otsusega? Ja kui sündmused ikkagi loomulikult juba pihta hakkavad, peaksid arstid suutma sellisele asjade käigule ka keskenduda, mitte kogu sünnituse ajagi veel kritiseerida, kui vastutustundetu oli minust oodata seda õiget aega ning igal ajahetkel õhus hoidma ärevust, et kindlapeale tuleb kuskil mingi sekkumine teha… Samal ajal kuskil mujal mõni teine arst väljastabki esilekutsumislehe 42+0, ning ülla-ülla – kõigi suhtumine on OK, sest arst on nii otsutanud. Ei saa naine kelleltkui “puid alla”, keegi teda ei hirmuta jne, kõik igati normaalne… Absurdne.

+4
-1
Please wait...


Postitas:
Ämmaemand

Palun selgitage, miks raseduse kestuse suhtes on nii palju eriarusaamu? Siinkohal pean silmas normaalselt ja tõsisemate vaevusteta kulgevat rasedust. Teoorias on raseduse normaalne kestus 42 nädalat. Arstide/ämmaemandate hoiakud antud teema puhul aga erinevad ootamatult. 41 nädalat peab mõni asutus/arst/ämmaemand juba nii ohtlikult kaugeks, et vaja esilekutsumisega survestama hakata, rakendatakse hirmutaktikat ja võetakse ründav hoiak, kui naine püüab ennast ja keha usaldades midagi vastu argumenteerida. Ehk et mulle tundub, et liiga kergekäeliselt väljastatakse esilekutsumislehti, samas kui võiks lasta veel oodata (kui tervisenäitajad on korras ja naine ise seda soovib).

Beebigruppides olen alati imestanud, kui naisi saadetakse 40-41 nädala sees esilekutsumisele, ilma, et selleks mingit reaalsemat põhjust oleks. Hakatakse siis induktsiooniga pihta ja no ei lähe asi käima. Järgneb päevi haiglas piinlemist, enne kui igasuguste jõumeetoditega lõpuks protsessid käima saadakse. Jäi silma, et nii palju selliseid algusi on lõppenud üleüldse keisriga. Miks ei võiks anda veel need mõned päevad naisel kodus olla ja rahus oodata?

Ka minu viimase raseduse 40+5 täitudes vangutas arst vaid pead, et ei ole siin enam mingit ootamist, esilekutsumisele ja kõik. Olenemata tõsiasjadest, et rasedus oli igati eeskujulik, UH, ktg jm tervisenäitajad ka päris lõpufaasis ideaalses korras. Ja omal soov ikkagi oodata veel kasvõi nädal. Jutt 42nd kestvast rasedusest tundus arstile nii tabu ja lubamatu/ohtlik asi. Samas kui mõne tuttava näitel on ilusti lastud 42 nädalani kanda. Tundub, et ongi puhas õnneasi, millise arsti/äe juurde jälgimisele satud. Põhjus, miks arst mulle 41+3 esilekutsumise määras, oli see, et laps liig asuureks ei kasvaks. Kui 3,7 kg nüüd just üleliia suureks saab pidada……..

Otsustasin oodata 42 nädalani. See tekitas ainult konflikte ja vaenulikkust. 41+6 UH jm näitajad olid ilusad ning ka siis veel otsustasin keelduda kohesest esilekutsumisest. Haiglapoolne kriitika oli ülisuur. Hirmu ja mida kõike seal ainult tekitati. Ootamine ei andvat mulle enam midagi jne. Beebi sündis ise järgmisel päeval täpselt 42 nd ja kõik oli imeliselt hästi. Minu jaoks, lapse jaoks. Haiglapersonal oli aga mu suhtes võtnud nii vaenuliku hoiaku, et igal jõumeetodil püüti seda kogemust nagu demonstratiivselt ebameeldivaks teha. Selline mulje igatahes jäi. Esilekutsumise plaanis oldi nii kramplikult kinni, et minu loomulikku sünnitegevust justnagu ei tunnistatudki. Kui ikka ÄE 15 min enne sünnituse lõppu ÄE ütleb, vaataks õige, mida avatus näitab, et teab, kas saab sünnituse alanuks lugeda või veed avada…….. Või kui pärast sünnitust tuleb palatisse keegi, kes ootas kärsitult edasisi esilekutsumise samme, küsib tänitades, et no kas läheb nüüd sünnitamiseks või ei ja avastab, et kõik on vahepeal juba äragi toimunud… Normaalne? No ei ole.

Miks ei lasta normaalseid rasedusi 42nädalani kanda? Ei ole nagu mingit ühtset arusaama raseduse lubatud kaugusest. Üks arst lubab 42 nd-ni tiksuda, teine hakkab hirmu ja paanikat juba 40+ nädalatel külvama….. Ja seda hästi kulgevate raseduste puhul.

Riskidest jms saan aru. Sain neid terve nädalajagu kuulda ja veel pärast lapse sündigi. Informatiivne osa on muidugi oluline ja vajalik. Aga kellele see hirmutaktika vajalik on? Millele see kaasa aitab? Ongi ok hakata sellega manipuleerima, kui naine ise kohe nõus pole arsti otsusega? Ja kui sündmused ikkagi loomulikult juba pihta hakkavad, võiksid arstid suutagi sellisele asjade käigule keskenduda, mitte kogu sünnituse ajagi veel kritiseerida, kui vastutustundetu oli minust oodata seda õiget aega. Samal ajal kuskil mujal mõni teine arst väljastabki esilekutsumislehe 42+0 ja kõigi suhtumine on ok, sest arst on nii otsutanud. Ei saa naine kelleltkui “puid alla”, keegi teda ei hirmuta jne, kõik igati normaalne…

Tere

Olete oma raseduse ja sünnikogemust väga põhjalikult jaganud. Kogemuste jagamine on hea ning sellega kaasneb alati mitmeid küsimusi nagu teie arutelus kirjas.

1. Palun selgitage, miks raseduse kestuse suhtes on nii palju eriarusaamu? Miks ei lasta normaalseid rasedusi 42nädalani kanda? Miks ei võiks anda veel need mõned päevad naisel kodus olla ja rahus oodata? Aga kellele see hirmutaktika vajalik on? Millele see kaasa aitab? Ongi ok hakata sellega manipuleerima, kui naine ise kohe nõus pole arsti otsusega?

Raseduse kestuse osas tegelikkuses ei ole erinevaid arusaamasid, pigem on erinevad arusaamad, millal suunata last ootav naine sünnituse esile kutsumiseks haiglasse. Sellele päris ühest vastust anda ei saa, sest kõik rasedused on erinevad, last ootavate naiste tunded ja soovid. Kui beebigrupis last ootav naine kirjutab, et teda suunati sünnituse esile kutsumiseks sünnitusmajja, siis tegelikkuses mitte keegi selles beebigrupis ei ole seda rasedust jälginud, ei ole tuttav lapseootel naise anamneesiga, lapse olukorraga ema üsas ja mitmete teiste faktoritega, mis võivad mõjutada otsust sünnitus esile kutsuda.
Hirmutaktika kasutamise ja manipuleerimise vajalikkus ei ole tõesti vajalik, pigem põhjalik selgitamine, miks mingeid tegevusi on oluline mingil hetkel teha on põhjendatud.

2. Sünnituskogemuse kirjeldusele kaasnev küsimus … kas selline suhtumine on normaalne?

Kuna kirjutate ka ise, et … „Selline mulje igatahes jäi.“…, siis on väga keeruline teie kirjeldatud kogemust kommenteerida kuna meid nendesse tegevustesse ja vestlustesse sellel hetkel ei olnud kaasatud. Sellist tunnet endaga kaasas kanda me kindlasti ei soovita, pigem soovitame teil nende inimestega, kes selle tunde teis tekitasid ühendust võtta ja sellest rääkida.

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

Tere

1. Millised sünnitusasendid on sobivamad, kui varasema kogemuse põhjal (üks järil ja teine pool istukil/lamades) ei olnud pressid kuigi tugevad ja tuli ikka pikalt tuhu hoogude (pressid sarnanesid tuhudele, mis polnud enam kuigi valusad) käigus pressida.
2. Milliste sünnitusasendite puhul on rebendite oht väiksem?
3. 12+4 nädalal tekkis mul verejooks, mis oli roosakas nagu vesine veri (meenutas seda mis tuleb peale sünnitust, ka lõhna poolest), erakorralises selgus õnneks, et emakakael 4 cm pikk ja kinni, beebi korras, lootevett piisavalt, hematoomi polnud. Tol päeval tuli kokku kaks sellist sahmakat, mõlemal korral ca suure sideme täie jagu. Oscari tulemus, proovid ja rasedus seni olnud korras. Nüüd 5 päeva hiljem veel kergelt määrib (tume)pruunikalt, õnneks valusid pole olnud. Kas võib olla et see pärineb platsenta juurest, nagu osaliselt haavavedelik? Platsenta pigem funduses aga tagant ulatab ka allapoole. Tahaks nii teada, mis selle põhjustas. Uuringuid ei tehtud ja olen säästval režiimil kodus.

Tänan ette!

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

Tere

Milliseid vitamiine soovitate rasedust planeerivale naisele? Kui pikalt enne rasedust võiks ideaalis vitamiine tarbida?

0
0
Please wait...


Postitas:
Ämmaemand

Tere

Milliseid vitamiine soovitate rasedust planeerivale naisele? Kui pikalt enne rasedust võiks ideaalis vitamiine tarbida?

Tere

Rasedust planeerivale naisele soovitame foolhapet, C-vitamiini ja B-vitamiine. Kõige aluseks on pigem tervislikud eluviisid ja mitmekülgne toitumine. Kui lähtuda otse küsimusest, siis aasta enne raseduse planeerimist on mõistlik hakata tarbima lisavitamiine.

0
0
Please wait...


Postitas:
Ämmaemand

Tere

1. Millised sünnitusasendid on sobivamad, kui varasema kogemuse põhjal (üks järil ja teine pool istukil/lamades) ei olnud pressid kuigi tugevad ja tuli ikka pikalt tuhu hoogude (pressid sarnanesid tuhudele, mis polnud enam kuigi valusad) käigus pressida.

2. Milliste sünnitusasendite puhul on rebendite oht väiksem?

3. 12+4 nädalal tekkis mul verejooks, mis oli roosakas nagu vesine veri (meenutas seda mis tuleb peale sünnitust, ka lõhna poolest), erakorralises selgus õnneks, et emakakael 4 cm pikk ja kinni, beebi korras, lootevett piisavalt, hematoomi polnud. Tol päeval tuli kokku kaks sellist sahmakat, mõlemal korral ca suure sideme täie jagu. Oscari tulemus, proovid ja rasedus seni olnud korras. Nüüd 5 päeva hiljem veel kergelt määrib (tume)pruunikalt, õnneks valusid pole olnud. Kas võib olla et see pärineb platsenta juurest, nagu osaliselt haavavedelik? Platsenta pigem funduses aga tagant ulatab ka allapoole. Tahaks nii teada, mis selle põhjustas. Uuringuid ei tehtud ja olen säästval režiimil kodus.

Tänan ette!

Tere

Kui laps ennast hästi tunneb, siis sobiliku asendi leiab naine endale üldreeglina intuitiivselt. Mõned naised tõesti ei tunne tugevat pressitunnet, vaatamata sellele, et loote pea on laskunud vaagnapõhjale ja spontaanne pressitunne on sellest tulenevalt ka väiksem. Soovitada parimat asendit, et tunda tugevat pressitunnet on väga keeruline.
Rebendite tekkimine ei ole 100 % seotud sünnitusasendi valikuga. Rebendite tekkimine on seotud naise füsioloogiaga, lihaste ja kudede venivusega. Sünnitusasendi valik pigem aitab kaasa võimalusele lahkliha kergelt toetada, et ei tekiks ulatuslikud rebendid.
12/13.rasedusnädalal tekkivad verejooksud on kõige sagedamini seotud platsentatsiooniga, täpselt nagu ise olete arvanud. Platsenta kinnitub ja areneb ning võib anda selliseid verejookse. Raseduse alguses olevatele mitmetele verejooksudele ei ole sageli põhjus selge ja kui laps ennast hästi tunneb, areneb ja verejooks lakkab, siis ei ole põhjust ka põhjalikumalt uuringuid teha, sest laps soovib rahu, et edasi areneda ja kasvada. Säästev režiim on mõistlik valik kui selliseid verejookse esineb.

+1
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

Nahasügelus

Olen 28 nädalat rase ja on tekkinud nahasügelus jalatalla all ja peopessa. Täna juba ka kõht sügeleb. Verd pean andma 11.08 ja tahaks teada, kas verest võetaks välja maksanäitajad või peab enne ämmaemandale seda rääkima. Minu ämmaemand on hetkel puhkusel ja pole kellegi poole pöörduda.

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

Tere! Mul oleks kohe mitu küsimust.

Olen 30. nädalat rase ning mul on diagnoositud kahesarveline emakas. Kui suur on tõenäosus, et saan ise sünnitada? St mis Teie praktikas aeg näidanud on, kas sellise emaka anomaaliaga pigem naised synnitavad ise või tehakse keiser?

Veel küsimus, et kahesarvelise emakaga on ka enneaegse sünnituse risk suurem. Siinkohal küsiksin jällegi Teie kogemust, kas pigem kantakse kahesarvelise emakaga raseduses lõpuni või peaksin siiski tõsisemalt olema valmis varem haigla poole end sättima?

Mul on ka platsenta emakasuudmele liialt lähedal. See vaadatakse veel täpsemalt üle lisaUH-s kuid kui peaks olema nii, et on liiga lahedal, siis saan aru, et tehakse keiser. Kuna sellisel puhul keisreid tehakse, mitmendal nädalal?

Viimastel nädalatel on olnud tugev valu vaagnapiirkonnas kõndides. Kui tõstan jalga siis kohe lööb valu sisse. On olnud päevi, mil voodist üles saamine on võimatu enda lihaste abil, siis on mees aidanud. Kas sellised valud on normaalsed ja käivad rasedusega kaasa või on põhjust veidi muretseda? Arvasin, et sümfüüsivalu kohe nii rajalt maha ei võta..

Aitäh vastamast!

+1
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

Kui ranged on raseduseaegsed kaalutõusu piirid ja mida ma peaksin tegema, kui kaal on üle piiri minemas? Olen 28 nädalat rase ja juurde võtnud juba 13 kg. See on lisandunud üsna ühtlaselt algusest peale u. 0,5kg nädalas. Enne rasedust olin normaalkaalus ning kaal püsis ilma erilise pingutuseta. Soovituste kohaselt normaalkaalulise kaalutõus ei tohiks ületada 15kg. Tunnen ärevust ja süüd, et see piir on juba peaaegu käes ja et olen vale söömisega terviseriske põhjustamas endale ja lapsele. Samas ma ei saa ise aru, mida täpselt ma valesti olen teinud ja mida teisiti teha, et olukorda parandada. Toitusin varem ja toitun ka raseduse ajal enda arvates üldlevinud tervisliku toitumise soovituste kohaselt. Teadlikult ma toidukoguseid suurendanud ei ole ja magusatarbimist olen raseduse ajal oluliselt vähendanud. Sümfüüsivalude tõttu on viimased paar nädalat keeruline olla füüsiliselt aktiivne. Käin 2-3 korda nädalas ujumas, aga jalutamas käia enam ei saa.

0
0
Please wait...


Postitas:
Ämmaemand

Olen 28 nädalat rase ja on tekkinud nahasügelus jalatalla all ja peopessa. Täna juba ka kõht sügeleb. Verd pean andma 11.08 ja tahaks teada, kas verest võetaks välja maksanäitajad või peab enne ämmaemandale seda rääkima. Minu ämmaemand on hetkel puhkusel ja pole kellegi poole pöörduda.

Tere

Palun kirjutage või helistage oma ämmaemandale ning kirjledage oma probleemi. Tavaanalüüsides ei määrata maksanäitajaid, kuid te võiksite need analüüsid juba homme ära anda.

0
0
Please wait...


Postitas:
Ämmaemand

Tere! Mul oleks kohe mitu küsimust.

Olen 30. nädalat rase ning mul on diagnoositud kahesarveline emakas. Kui suur on tõenäosus, et saan ise sünnitada? St mis Teie praktikas aeg näidanud on, kas sellise emaka anomaaliaga pigem naised synnitavad ise või tehakse keiser?

Veel küsimus, et kahesarvelise emakaga on ka enneaegse sünnituse risk suurem. Siinkohal küsiksin jällegi Teie kogemust, kas pigem kantakse kahesarvelise emakaga raseduses lõpuni või peaksin siiski tõsisemalt olema valmis varem haigla poole end sättima?

Mul on ka platsenta emakasuudmele liialt lähedal. See vaadatakse veel täpsemalt üle lisaUH-s kuid kui peaks olema nii, et on liiga lahedal, siis saan aru, et tehakse keiser. Kuna sellisel puhul keisreid tehakse, mitmendal nädalal?

Viimastel nädalatel on olnud tugev valu vaagnapiirkonnas kõndides. Kui tõstan jalga siis kohe lööb valu sisse. On olnud päevi, mil voodist üles saamine on võimatu enda lihaste abil, siis on mees aidanud. Kas sellised valud on normaalsed ja käivad rasedusega kaasa või on põhjust veidi muretseda? Arvasin, et sümfüüsivalu kohe nii rajalt maha ei võta..

Aitäh vastamast!

Tere
Kahesarveline emakas ei ole näidustus keisrilõikeks. Kui teie laps on kenasti peaseisus, teil ei ole teisi terviseriske või laps ema üsas ei tunne ennast hästi. Enneaegse sünnituse risk on tõesti suurem, samas sünnituse alguse märgid on samasugused nagu ajalise sünnituse puhul. Valmisolek enneaegsest sünnituseks võiks teil olla, see tähendab enne raseduse 37 nädalat. Samas võib teie sünnitus pihta hakata lihtsalt varem, uid laps sünnib ajaline, see tähendab peale 37.rasedusnädalat.
Kui platsenta asub emakakaela suudmele liiga lähedal ja ei kata emakakaela sisesuuet, siis pigem sünnitatakse loomulikul teel. Kui teie sünnitus hakkab pihta ning sellega kaasneb suurem verejooks, mille põhjustab platsenta kinnitumine ning see osutub eluohtlikuks nii teile kui lapsele, siis on näidustus keisrilõige teha.
Vaagnapiirkonna valud on ühed sagedasemad, mida raseduse kasvades naisi vaevab. Laps emakas kasvab ning kogu mass surub erinevatele veresoontele, närvidele, lihastele, milles häirub nii vereringe kui hapniku transport. Kui valu liikudes järgi annab, siis see ongi pigem selline ühtne surve mõnele närvile või vereringele. Kindlasti arutage seda vaevust oma ämmaemandaga, kes saab ka visuaalselt anda hinnangu. Esmane soovitus on kanda kas tugisukapükse või bandaaži.

0
0
Please wait...


Postitas:
Ämmaemand

Kui ranged on raseduseaegsed kaalutõusu piirid ja mida ma peaksin tegema, kui kaal on üle piiri minemas? Olen 28 nädalat rase ja juurde võtnud juba 13 kg. See on lisandunud üsna ühtlaselt algusest peale u. 0,5kg nädalas. Enne rasedust olin normaalkaalus ning kaal püsis ilma erilise pingutuseta. Soovituste kohaselt normaalkaalulise kaalutõus ei tohiks ületada 15kg. Tunnen ärevust ja süüd, et see piir on juba peaaegu käes ja et olen vale söömisega terviseriske põhjustamas endale ja lapsele. Samas ma ei saa ise aru, mida täpselt ma valesti olen teinud ja mida teisiti teha, et olukorda parandada. Toitusin varem ja toitun ka raseduse ajal enda arvates üldlevinud tervisliku toitumise soovituste kohaselt. Teadlikult ma toidukoguseid suurendanud ei ole ja magusatarbimist olen raseduse ajal oluliselt vähendanud. Sümfüüsivalude tõttu on viimased paar nädalat keeruline olla füüsiliselt aktiivne. Käin 2-3 korda nädalas ujumas, aga jalutamas käia enam ei saa.

Tere
Keskmine soovituslik rasedusaegne kaalutõus on 13-15 kg. Kuna olete olnud normkaaluline enne rasedust, siis vaatama peaks üldist kaalutõusu, mida kõige paremini saab teha teie ämmaemand, kes teid regulaarselt jälgib. Meie soovitus on anda hinnang, kas kaalutõus on pigem puudutanud teid üldiselt või pigem laps. Kuna olete väga kenasti nii enne rasedust kui ka raseduse ajal enda menüüd jälginud, olnud füüsiliselt aktiivne, siis ärge süüd ja ärevust tundke. Mõned rasedad võtavadki üle keskmise soovitusliku raseduse ajal juurde ja kõik laabub kenasti nii sünnitusel kui sünnitusjärgselt. Enam probleeme võib tekitada pidev ärevus ja hirm. Selleks, et veel paremini oma toitumist jälgida hinnake oma süsivesikute kogust ühel toidukorral ning vältige süsivesikute tarbimist peale kella 18:00. Raseduse ajal muutub naise organismis süsivesikute omistamine, mis võib samuti olla üks põhjustest, miks teie kaal 30.rasedusnädalaks on saavutanud selle soovitusliku 13 kg. Kaalutõusu tekitavad tegelikkuses veel kerged tursed, mis ei ole ohtlikud. Ma usun, et paari nädalaga saavutate tasakaalu ja meelerahu kaalutõusu osas.

0
0
Please wait...


Postitas:
Waifi

Tere, hetkel rasedust 10 nädalat ja 3 päeva, tegu ivf-ga. Paar hammmast on hakanud valutama (kohati väga valus), ei tea kas augud või igemed. Olen loomupoolest suhteliselt nõrkade nõrkade hammastega. Kuidas peaksin hetkel käituma hambaarsti osas, kas esimesel trimestril võib külastada või kuidas oleks kõige õigem sellele teemale hetkel läheneda?

0
0
Please wait...


Postitas:
Ämmaemand

Tere, hetkel rasedust 10 nädalat ja 3 päeva, tegu ivf-ga. Paar hammmast on hakanud valutama (kohati väga valus), ei tea kas augud või igemed. Olen loomupoolest suhteliselt nõrkade nõrkade hammastega. Kuidas peaksin hetkel käituma hambaarsti osas, kas esimesel trimestril võib külastada või kuidas oleks kõige õigem sellele teemale hetkel läheneda?

Tere

Pöörduge hambavalu puhul hambaarstile – tema on kõige pädevam teile ütlema, millest tingitud hambavalu. Kui hambaarst määrab ravi, siis öelge temale, et olete lapseootel. Valuravi hammaste parandamisel ei ole vastunäidustatud.

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

Tere,

Mida teha, kui imetades kaal langeb liiga kiiresti? Toitumine sealjuures on mitmekülgne, kogused normaalsed ja isulevastavad, rohkem süüa ei suuda. Keha on lihtsalt selline, et nö normaalne olek ongi kerge alakaal, aga nüüd hakkab kaal juba raseduseelsestki madalamaks muutuma (praegu kmi juba 17).

0
0
Please wait...


Postitas:
Ämmaemand

Tere,

Mida teha, kui imetades kaal langeb liiga kiiresti? Toitumine sealjuures on mitmekülgne, kogused normaalsed ja isulevastavad, rohkem süüa ei suuda. Keha on lihtsalt selline, et nö normaalne olek ongi kerge alakaal, aga nüüd hakkab kaal juba raseduseelsestki madalamaks muutuma (praegu kmi juba 17).

Tere!

Mõistan, et suur kaalu langus rinnaga toitmise ajal teeb teile muret. Olete ka raseduseeelselt olnud kõhna ja kerges alakaalus ning praegune kõhnumine on alandanud teie kehamassiindeksit veelgi. Head ja kiiret vastust teie esitatud küsimusele kahjuks ei ole. Esmalt sooviks rohkem informatsiooni, samuti teie raseduseelset ja -aegset anamneesi.
Sellest tulenevalt soovitan Teil võtta ühendust oma ämmaemandaga või kodukohas toimetava imetamisnõustajaga, kes pääseb ligi teie haigusloole ja teistele tervise andmetele, et anda teile parim võimalik nõu.
Kindlasti ei teeks paha toidupäeviku pidamine. Ehk siis proovige kirja panna koguseliselt kõik, mis te päeva jooksul sööte ja joote. Samuti tuleks kirja panna kogu füüsiline aktiivsus (jalutamine, trennid jm). Juba nende andmetega saab hinnata kui palju te igapäevaselt energiat saate ja kulutate. Lisaks saab toitumispäevikut pidades teada teie päevaste saadavate vitamiinide hulk. Kogu see info, mis saab paberile kirja võib suurel määral erineda sellest, mis me ekslikult ise arvame või eeldame olevat.

Loodan, et leiate oma murele peagi teile parima võimaliku lahenduse.

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

Kolmas trimester

Tere!

Minul oleksid järgmised küsimused:

1. Kuidas oleks raseduse kolmandal trimestril kõige õigem ja kõhubeebile kasulikum istuda? Nimelt töötan arvutiga ja tegemist on koduse tööga, mida olen harjunud tegema voodis istudes (padjad selja taga, jalad enda ees sirgelt, istuvas asendis). Kas selline asend on õige või oleks kasulikum istuda laua taga, tooli peal, jalad maas? Teen küll vahepeal pause, tõusen püsti, jalutan, sirutan jne, aga tööpäev möödub enamjaolt siiski voodil istuvas asendis. Kas võib juhtuda, et see on beebile ebamugav või kahjulik, segab näiteks hapniku juurdepääsu vms?

2. Täpselt sama küsimus puudutab ka öist kehaasendit. Siiamaani polnud magamisega mingeid probleeme, aga nädal tagasi tekkis pikali olles väga tugev istmikunärvivalu, mis kiirgab mõlemasse jalga ja ei lase magada. Tegemist ikka kohe tugeva valuga, mis ei möödu asendit vahetades, sirutades jne. Valu tuleb ainult siis, kui olen pikali, püsti olles ja istudes läheb ära. Kas ma tohin öösiti magada istuvas asendis (padjad selja taga, jalad sirgelt enda ees)? See on ainus viis, kuidas magada saan, olen proovinud pikali olles magada padjad kõhu ja selja all, ostsin spetsiaalse rasedapadja, teen sooja-külmakompresse, vahetasin isegi madratsi välja, aga midagi ei aita, valu on jube.

3. Olen 28. nädalat rase, aga kehakaal on tõusnud vaid 1 kilo, samas kui beebi kaal oli kaks nädalat tagasi ultrahelis lausa mõned päevad enda vanuse kohta liiga suur. Kas see on normaalne, et minu kehakaal ei tõuse? Põen gestatsioonidiabeeti ja seetõttu toitun tervislikult ning ei söö palju süsivesikurikast toitu, kuid ometi ei pea ka dieeti ega ole näljane ning söön piisavaid koguseid.

Oleksin vastuste eest ülimalt tänulik!
Kõike head Teile!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Olen juba aastaid allergik ja kui eelmise rasedusega allergia tavapäraste allergeenide vastu vähenes tublisti, tundub nüüd vastupidi olevat.
Võtan loratadiini, mida naistearst juba eelmise raseduse ajal ohutuks pidas (ja ise netist uurides tundub sama), aga kui eelmise raseduse ajal võtsin vaid mõnel päeval terve raseduse jooksul ja mitterasedana vaid teatud hooaegadel või üksikutel päevadel, siis nüüd on vaat et iga päev vaja. Heal juhul õnnestub paar päeva vahele jätta. Esimesel trimestril oli seis natuke parem, eriti päris alguses, aga pea terve suvi olen juba hädas olnud. Tundub, et peene muru pudi vastu (niitmisel ja pärast niitmist) ning mingi murutaime õitsemise vastu on ka allergia tekkinud, nii et enne sügist vist pole paranemist loota. Allergiarohi muidu aitab hästi.
Aga kas see maksa ei koorma või midagi muud kahju ei tee?

0
0
Please wait...


Postitas:
Ämmaemand

Tere!

Minul oleksid järgmised küsimused:

1. Kuidas oleks raseduse kolmandal trimestril kõige õigem ja kõhubeebile kasulikum istuda? Nimelt töötan arvutiga ja tegemist on koduse tööga, mida olen harjunud tegema voodis istudes (padjad selja taga, jalad enda ees sirgelt, istuvas asendis). Kas selline asend on õige või oleks kasulikum istuda laua taga, tooli peal, jalad maas? Teen küll vahepeal pause, tõusen püsti, jalutan, sirutan jne, aga tööpäev möödub enamjaolt siiski voodil istuvas asendis. Kas võib juhtuda, et see on beebile ebamugav või kahjulik, segab näiteks hapniku juurdepääsu vms?

2. Täpselt sama küsimus puudutab ka öist kehaasendit. Siiamaani polnud magamisega mingeid probleeme, aga nädal tagasi tekkis pikali olles väga tugev istmikunärvivalu, mis kiirgab mõlemasse jalga ja ei lase magada. Tegemist ikka kohe tugeva valuga, mis ei möödu asendit vahetades, sirutades jne. Valu tuleb ainult siis, kui olen pikali, püsti olles ja istudes läheb ära. Kas ma tohin öösiti magada istuvas asendis (padjad selja taga, jalad sirgelt enda ees)? See on ainus viis, kuidas magada saan, olen proovinud pikali olles magada padjad kõhu ja selja all, ostsin spetsiaalse rasedapadja, teen sooja-külmakompresse, vahetasin isegi madratsi välja, aga midagi ei aita, valu on jube.

3. Olen 28. nädalat rase, aga kehakaal on tõusnud vaid 1 kilo, samas kui beebi kaal oli kaks nädalat tagasi ultrahelis lausa mõned päevad enda vanuse kohta liiga suur. Kas see on normaalne, et minu kehakaal ei tõuse? Põen gestatsioonidiabeeti ja seetõttu toitun tervislikult ning ei söö palju süsivesikurikast toitu, kuid ometi ei pea ka dieeti ega ole näljane ning söön piisavaid koguseid.

Oleksin vastuste eest ülimalt tänulik!

Kõike head Teile!

Tere!

Istumisasendi valikul peaksite arvestama mugavuse ja rühiga. Pikaaegselt arvutis töötamiseks võiksite eelistada lauda ja tooli, kus end mugavalt tunnete. Proovige kindlasti vältida pikka aega ühes asendis istumist. Kui teil on voodis mugav tööd teha, siis võite jätkata eeldusel, et teete sirutuspause ning teie selg ja turi ei ole peale istumist pinges. Võite proovida panna põlvede alla patju, et mugavam oleks. Saate vajadusel kombineerida ka voodis ja laua taga istumist. Istumine beebile kahjulikult ei mõju. Oluline on see, et teil endal mugav ja hea oleks.

Olete öösel paremaks magamiseks proovinud väga palju erinevaid lahendusi. Poolistuvas asendis magamine ei ole ööuneks just kõige sobivam lahendus, kuid kui teisiti te magata ei saa, siis see on teie jaoks parim variant. Sellisel juhul soovitan samuti proovida põlvede alla asetada padjad. Vahel on abi sellest kui külili lamades proovite toetada patjadega selga, kõhtu ja panete põlvede vahele samuti padja. Leevendust võib saada ka kinesioteipimisest. Rääkige sellest kindlasti enda ämmaemandaga.

Oma vähese kehakaalu tõusu pärast ei pea te liialt muretsema. Kuna teil on diagnoositud gestatsioondiabeet, siis olete saanud kõik vajalikud toitumisjuhised ning olete lisaks tihedama jälgimise all. Rääkige järgmine kord oma murest ka teie gestatsioondiabeeti jälgivale ämmaemandale või diabeediõele.

0
0
Please wait...


Postitas:
Ämmaemand

Olen juba aastaid allergik ja kui eelmise rasedusega allergia tavapäraste allergeenide vastu vähenes tublisti, tundub nüüd vastupidi olevat.

Võtan loratadiini, mida naistearst juba eelmise raseduse ajal ohutuks pidas (ja ise netist uurides tundub sama), aga kui eelmise raseduse ajal võtsin vaid mõnel päeval terve raseduse jooksul ja mitterasedana vaid teatud hooaegadel või üksikutel päevadel, siis nüüd on vaat et iga päev vaja. Heal juhul õnnestub paar päeva vahele jätta. Esimesel trimestril oli seis natuke parem, eriti päris alguses, aga pea terve suvi olen juba hädas olnud. Tundub, et peene muru pudi vastu (niitmisel ja pärast niitmist) ning mingi murutaime õitsemise vastu on ka allergia tekkinud, nii et enne sügist vist pole paranemist loota. Allergiarohi muidu aitab hästi.

Aga kas see maksa ei koorma või midagi muud kahju ei tee?

Tere!
Kuna loratadiini võtmise kohta raseduse ajal puuduvad põhjalikud andmed, siis ohtusid on keeruline hinnata. Kuigi erinevad kirjandusallikad hindavad loratadiini raseduse ajal suhteliselt ohutuks ravimiks, tuleb iga ravimi võtmisel alati hinnata ja võrrelda sellest tulenevat kasu ravimi mitte võtmisega. Kõik võimalikud kõrvaltoimed seoses ravimi võtmisega on välja toodud ravimi pakendi infolehes.
Kuna ravimi võtmine teeb teid murelikuks, siis soovitan kindlasti teil antud teema läbi arutada oma ämmaemanda või naistearstiga.

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

Keisri näidustus

Tere.
Kas armiga kahesarveline ehk anomaaliaga emakas on keisri näidustuseks? Kas kusagil on statistikat planeeritud loomulike sünnituste kohta armiga kahesarveliste või lihaselise vaheseinaga emakaga naiste osas, kelle sünnitus on lõppenud vaatamata plaanitule erakorralise keisrilõikega?

0
0
Please wait...


Postitas:
Ämmaemand

Tere.

Kas armiga kahesarveline ehk anomaaliaga emakas on keisri näidustuseks? Kas kusagil on statistikat planeeritud loomulike sünnituste kohta armiga kahesarveliste või lihaselise vaheseinaga emakaga naiste osas, kelle sünnitus on lõppenud vaatamata plaanitule erakorralise keisrilõikega?

Tere!

Meile teadaolevalt täpselt Teie kirjeldusele vastavat statistikat ei koguta. Sünnitusabi on oma olemuselt erakorraline abi, mille käigus ollakse vajadusel valmis erakorraliseks sünnituse lõpetamiseks ka keisrilõike teel.

Keisrilõike näidustused jagatakse absoluutseteks ja suhtelisteks. Nende seast suhtelised näidustused on otseselt seotud sünnitusabist tuleneva situatsiooni endaga, sellega kuidas sünnitustegevus aktiviseerub ja kui tõhus see on, kuidas kõhubeebi ennast sünnituse käigus tunneb (loote südamelöökide uuringul KTG-l leitud kõrvalekalle võib viidata erakorralise keisrilõike vajadusele); kui emal on anamneesis keisrilõige või emaka anomaalia, siingi võib sünnituse käigus kujuneda olukord, kui sünnitus on vaja lõpetada erakorralise keisrilõike teel.

Iga naine ja tema sünnitus on ainulaadne ning vastavalt sünnituse kulule ja kõhubeebi seisundile langetatakse koostöös naise, pere, ämmaemanda ja naistearstiga otsus sünnituse lõpetamise viisi osas.

Mõnusat ootamist!

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

Ketokehad uriinis

Tere!

Uriinianalüüs näitas täna, et uriinis on ketokehade tase 3.9 mmol/L (kuu aega tagasi oli 1.5). Kas seda on palju? Mida see näitab ja kas see võib olla lapsele ohtlik ja kahjulik? Rasedust on 28 nädalat ja 3 päeva.
Põen gestatsioonidiabeeti, aga see on kontrolli all, veresuhkur on normis, toitun tervislikult ja korralikult, saadan diabeediõele pidevalt oma toidupäevikuid. Okendanud vms ei ole.

Aitäh!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Ämmaemand

Tere!

Uriinianalüüs näitas täna, et uriinis on ketokehade tase 3.9 mmol/L (kuu aega tagasi oli 1.5). Kas seda on palju? Mida see näitab ja kas see võib olla lapsele ohtlik ja kahjulik? Rasedust on 28 nädalat ja 3 päeva.

Põen gestatsioonidiabeeti, aga see on kontrolli all, veresuhkur on normis, toitun tervislikult ja korralikult, saadan diabeediõele pidevalt oma toidupäevikuid. Okendanud vms ei ole.

Aitäh!

Tere!
Raseduse ajal võib vahel hommikuses uriinis esineda ketokehasid. Selle kõige sagedasemad põhjused on vähene vedeliku tarbimine, korrapäratu dieet ja liiga pikk paastumine analüüsi teostamise eelsel perioodil.
Kuna teil on jälgitud ja kontrolli all hoitud veresuhkruväärtused ning enesetunne hea, siis ketokehade olemasolu tänases uriinis ei tohiks praegu teie rasedust ja beebit mõjutada.
Kuna lisaks oleks vaja täiendavalt üle vaadata teie toitumispäevik, veresuhkru väärtused ja ülejäänud uriinianalüüs, siis soovitan teil rääkida sellest oma ämmaemandaga (eeldan, et teil on varsti ämmaemanda vastuvõtt). Tema oskab anda teile õiget nõu ja vajadusel määrab kontrolliks uue uriinianalüüsi.

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

Tere!
Mure – nii kui vähegi kiiremini paar sammu teen (jalutama minnes) hakkab kohe pistma. Kas see on normaalne või peaksin siis jalutamist (sportlikult eesmärgil) vältima? Rasedust 22+1 ja see mure olnud algusest saati.

0
0
Please wait...


Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 31 )


Esileht Jutud ämmaemandaga Ämmaemand vastab Perekool.ee portaalis 1.-7. augustini