Minu lapsed on juba sünnitatud ja iga aeg on lapsesaamiseks erinev, aga see teema tuletas mulle meelde küsimuse, mis mul aeg-ajalt ikka tekib: miks tehakse tänapäeva rasedatele nii palju glükoositaluvuse testi, mis on mitterasedanagi väga räige ja raske taluda. Kas seda tehakse kõigile või valikuliselt neile, kellel tavalise vereproovi glükoosinäidud on üle normi? Sel ajal, kui minu lapsed sündisid, tehti seda rasedatele väga harva ja hoolika põhjendusega. Kindlasti on siin mõni ämmaemand, kes selle vajalikkust oskaks põhjendada, aitäh!
Ei tehta kõigile, tehaksegi siis, kui mingi näit üle normi. Enda tutvusringkonna ja beebigruppide inimeste näitel ei tundu küll, et massiliselt tehtaks.
Aga – alati on mingi seltskond inimesi, tundub, et ka TA nende hulgas, kes teavad meditsiinilise haridusega inimestest paremini ja teavad, et neil rasedusaegset diabeeti kindlasti pole ja et neid lihtsalt kiusatakse selle testiga. Need inimesed võiks natuke uurida, mis on rasedusdiabeedi võimalikud tagajärjed endale ja lapsele ning et see ei sõltu ainult kaalutõusust.
Tekib küsimus, et miks siis ämmaemand, kes on igati meditsiiniliselt haritud, seda mulle ei selgita, mis on radesusaegse diabeedi tagajärjed? Kõigepealt küsitakse, kas soovid testi või soovi. Kui öelda, et soovin, siis suunatakse ilma selgitusteta testile. Kui ütlen, et ei soovi, siis nõutakse keeldumise akti täitmist, kusjuures on selles üks lahter, kus pean kinnitama, et mulle on selgitatud, mis see endaga kaasa võib tuua. Reaalselt keegi ei selgita midagi.
Aga kas sa küsisid?
Ma leian, et see on elementaarne ja peaks olema ämmaemanda kohustus informeerida rasedat reaalsetest ohtudest või peab ta seda tegema vaid juhul, kui rase ise küsib? Kummaline on panna rasedale kohustust küsida, kui med haridusega on ju ämmaemand ja antud juhul on ämmaemand tööl ja peaks täitma enda kohustusi. Rase ei oska ju küsida, kas sellega kaasneb see v teine oht, kuna üldjuhul puudub med haridus.
Kusjuures nii palju infot ma temalt sain, et oht on see, et laps kasvab liiga suureks. Mina aga ei näe sellist ohtu, kuna nii mina kui mees oleme suht väikesekasvulised ning mees pigem kogu aeg alakaalus olnud. Nii et see ei ole loogiline väga, et meie laps nüüd suur pirakas tuleb, pigem olen muretsenud, et ta ei jääks alakaalu.
Ja nagu öeldud, siis saan ju ise ka oma toitumist jälgida ja vajadusel kaalust alla võtta.
See on vägagi loogiline. Kui Teie organism ei neutraliseeri veresuhkrut ja veresuhkur on kogu aeg liiga kürge, siis (nii selgitas minu ämmaeamnd), pm ujub Teie laps pidevalt suhkruvees. Mina olin testiga nõus just seetõttu, et parem olgu mul (ja siis ka beebil) kehv olla see 1 kord, kui see, et mina tunnen end enamuse ajast hästi ja lapsel on kogu aeg paha olla, sest peab üleliigse suhkruga tegelema.
