Teema: Ämmale jäi kehakaal ette :(

Mul üks sõbrants – 168pikk ja ka 50kg ja juba sünnitusmajast väljudes oli ta jälle 50 kg.

Ja tema ka tavatseb kõikide käest küsida, et miks sa nii paks oled?

Sedasorti läbikäiguga (ainevahetusega) inimesed ei saagi eales aru saama, miks ja kuidas mõni teine inimene 55kg kaalub.

Mina olen 164 ja 63 kg ja … tuleb tõde tunnistada, pekk reitel ja siin-seal käib ikka närvidele. Eriti piltidel ja kaameraga filmides ennast vaadates kaob söögiisu kohe ära.

Nii et vaata tõele näkku, ära muretse ja võta seda kui väljakutset.

Võta inimesi nii nagu nad on- ämm paistab olevat üks õnnetu enesekeskne inimene, kes kaalust on teinud enda jaoks elu suurima probleemi ja eesmärgi. On arvata et selliseid või teistsuguseid valusaid kriitikaid hakkab sealtpoolt tulema sinu, pere, lapsekasvatuse ja jumal teab mille suhtes veel ja mitte vähe. Teda sa ei muuda, aga sa saad õppida kuidas sellele sisemiselt reageerida. SIna iseendaga saad alati tööd teha.

Kriitika on valus ainult siis kui sa ise selle enda jaoks valusalt vastu võtad!! Kui suudad läbi mõelda selle- et sa ei lase tema öeldul endale haiget teha, et sa lihtsalt ei võta seda lauset vastu, nagu vesi jookseb mööda selga maha. Sisenda endale et tema kriitikat ei ole olemas sinu jaoks sa lihtsalt ei võta seda vastu. Tema mure- tema probleem mitte sinu mure. SIna otsustad ise mis on sinu ja pere jaoks tähtis.

Kamooon, sa oled väga palju kergem kui mina, ok ma olen pisut pikem.Aga minu arust ma olen ideaalses vormis, ja seda alles 10 kuud pärast sünnitust. Mulle ei julgeks vist keegi midagi kriitilist öelda, kaugelt on näha et ma ei võta seda vastu. tihti ongi nii et kriitika eesmärk on sellel inimesel ennast teha tähtsamaks, ja seda rakendataksegi nende peal kes tunduvad nõrgemad. Kui ei ole nõrk siis pole põhjust plõksida.

Edu- sul on imearmas lapsuke, armasta temast tugev inimene ja ära lase enesekergitajatel sinu pere rahu rikkuda. sest sinu pere rahu on 90% ulatuses sinu peas kinni.

sa küsinud ämma käest, et kas ta tahab sind jaanipäeval ära süüa, et nii hirmsasti sinu kehakaalu pärast muretseb.
sul on aega taastuda küll. imetamine ja jalutuskäigud aitavad vormi tagasi saada. iga tervisespetsialist naeraks sellise jutu peale, et 2 nädalaga on võimalik midagi olulist kaalu või vormi osas saavutada. ikka tasapisi, siis püsivad ka tulemused.

Mina oleksin ämmale laialt naeratanud ja öelnud, et \”Aga ma tunnen ennast nii pagana hästi!\” Ja pärast seda pistnud suhu suure koogitüki. Sa oled ju kahenädalase lapse ema. Jõuad veel alla võtta. Ära kohe üldse põe 🙂 Ilusat kevadet teile!

sa oleks pidanud ämmale vastama, et kurb, et tema arust on tähtsaim aspekt kahe nädalase lapse kõrval sinu sünnitusjärgsed lisakilod (mis arvatavasti kaovad kiiremini kui sa arvata oskad)

Mina olek öelnud, et mõned peavad ka paksud olema, muidu ei paista ilusad ja saledad välja.

Solvuda tõe peale on lapsik!

Esmalt palju õnne lapse sünni puhul. Kaks nädalat on väga lühike aeg. Minul on sünnitusest möödas 6 kuud ja alles nüüd hakkab endine (enne rasedaks jäämist kaalusin 53 kg 168 cm pikk)keha tagasi tulema. Sedagi väikeste mööndustega. Rinnad on suuremad, sest toidan last rinnaga. Kõhulihased ei ole veel päris vormis ja väike \”punu\” kipub häirima. Kuid ma tean, et kõige tähtsam on olla hea ja rahulik ema oma lastele (3 last). Peale teist last tekkisid mul tõsised söömishäired ja seda just tänu mehe lähisugulaste häirivatele märkustele. Täna ei lase ma sapistest märkustest häirida. Olen täpselt seline nagu olen. Minu lapsed ja mees on mulle kõige olulisemad ning ma tahan nendega koos olla pikki aastaid. Seepärast ei vaeva ma enam oma keha dieetidega. Elan tervislikult ja liigun täpselt niipalju kui jaksu on. Sinagi ära tee sapistest inimestest välja. Sinu laps vajab rinnapiima sina, aga piitsutamise asemel, puhkust ja rahu. Kui toidad last rinnaga kaovad ka kogunendud lisakilod kiiremini. Ole tubli ja kindlasti ära lase nina norgu.

Ämm käitus muidugi halvasti aga mis su mees senikaua tegi kui su ämm sind solvas?

Täielik huumorinurk. Kuidas saab sellist jama üldse tõsiselt võtta, nagu su ämm suust välja ajab? Tead ju ise väga hästi, et 166cm ja 62 kilo on 2 nädalat pärast sünnitust väga hea vorm. Kui kõht ongi natuke lõdvem kui enne, siis see tõmbab varsti tagasi.

Ja loodan, et sa ignoreerid seda 35-kilost trolli siin, kellel ilmselt puudub nii mees kui laps ja kes teemale üldse pihta ei saa.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Tupsuke, kui nälg ikka tigedaks ajab, siis tuleb teha üks mõnus võileib. Võta kohe mitu viilakat, määri võid peale, pane paksud singiviilakad ja juustu ning ohtralt majoneesi. Mmmmmmm … Hakkab parem, ma luban.[/tsitaat]

Tigeduse vastu võib ju aidata, aga sellist uskumatut lollust, nagu sinu poolt tsiteeritu sõnavõtt näitab, see kahjuks ei paranda :).

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kui ma kunagi kaalusin pikkus -100, siis ma olin ikka täielik tümikas, istmik kattis juba vaat et terve tooli ära ja korralikud sangad võdisesid. On ikka õrnahingelisi siin ilmas. Öeldi paks, siis öeldi. Eriti nilbe on aga siinsetel kägudel veel ülekaalulisele inimesele soovitada, et ignoreeri probleemi ja söö veel mõnuga kooki ka peale ja et naine ongi ilus kui vormi on. Ongi ilus jah, kui vorm on, mitte lotendav pekk.

Inimesel on nüüd laps, tema enda huvides on oma eluiga võimalikult pikendada ja iga liigne lisakilo sööb 1-2 aastat elueast maha. Kui ei usu, tutvuge vastava kirjandusega, ülesöömine tapab praegu rohkem inimesi kui nälg. Lapselapsi tahab kunagi näha? Või peaks ennast 60selt hauda õgima koogiga?[/tsitaat]
Istmik peakski tooli ära katma, kui pole just tegu tugitooliga. Mis ülesöömisest sa üldse jahud, mis koogist? Praegu on jutt äsja sünnitanud naisest ja raseduskilodest, mis on enamjaolt ikka hormonaalse taustaga. Kahe nädala jooksul ei jõua kõhulihased veel väga paljudel tagasi tõmmata, mida rohkem sünnitusi, seda enam kulub aega. Trenni on esimesel kuul lausa keelatud teha (pean silmas lihastreeninguid) ning aeroobset treeningut on ka äsjasünnitanud, verejooksuga naiselt nagu palju eeldada. Esimesed 2 nädalat on tihti sellised, kus naine ei saa vbla veel istudagi (oleneb rebenditest), kindlasti aga pole sünnitusest taastuval naisel vaja mõelda oma beebikilode peale – see oleks lausa haiglane. Peale sünnitust on kuni 10 ülekilo täiesti normaalne – arvestades, et kaalu annavad juurde ka suurenenud, piima täis rinnad. Arstidki soovitavad peale sünnitust oodata seksi, sauna ja spordiga 2 kuud.

Ja ma ei ole mingi \”tümikas\”, kes end su teemapüstitusest solvatuna tundis – mina olen suht imelise ainevahetusega ja olen alates 16 aastast peale juba 24 aastat ühes kaalus olnud – 173cm ja 53 kg. Aga mitte 2 nädalat peale sünnitust! Kolmanda lapsega ei saanudki beebikilodest lahti enne, kui imetamise lõpetasin (9 kuud pärast). Siis kadus \”ülekaal\” iseenesest kuu ajaga.

ja veel – sama kaalu ja sama pikkusega inimesed EI NÄE ühtemoodi välja. Kiire kaalutõusu põhjuseks on rasvumine. Rasv ei kaalu suht midagi, kuid on väga mahukas. Samas kaalus inimene, kellel on aga kogu aeg selline mass olnud ja kes ka trenni teeb – tema kaalunumber koosneb lihasmassist, mis on rasvast palju raskem ja kindlasti mitte ei võdise. ja kindlasti näeb selline inimene tunduvalt peenem välja kui esimene. Lisaks veel luustruktuur. Kui laia, jässaka luustikuga inimene kaalub sama palju kui kitsa rinnakorvi ja puusaga naine, siis viimane on rasvunud ja esimene ei pruugi seda olla.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mnjaa, mõni kohe pole sotsiaalseks loodud.
Eluaeg on mul meeles, kuidas mehe sugulane, kuuendat kuud lapseootel, mulle samuti 2 nädalat pärast sünnitust ütles, et näe, meil sama suured kõhud![/tsitaat]Mnjaa, mõni on kohe solvujaks loodud.
Teine kiitles oma kõhuga, aga sina pidasid seda enda solvamiseks. Ja veel nii hirmsaks, et eluaeg meeles pidada. Siis oli ikka probleem sinu peas kinni.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Mnjaa, mõni on kohe solvujaks loodud.
Teine kiitles oma kõhuga, aga sina pidasid seda enda solvamiseks. Ja veel nii hirmsaks, et eluaeg meeles pidada. Siis oli ikka probleem sinu peas kinni.[/tsitaat]

Niisiis öelda võib kõike, mis sülg suhu toob…
Ning teemaalgataja on ka hirmus solvuja, eks. Ämm ju lihtsalt kiitles oma hea vormiga 🙂

Jään siiski arvamusele, et see pole taktitundeline, eriti veel äsjasünnitanud ja niigi väga emotsionaalse naise jaoks.