Teema: Ämmale kurtmine – probleemid mehega

Kui ämm on eluterve suhtumisega inimene, siis peaksid mehe alkoholisõltuvusest kindlasti temaga rääkima. Õigemini öeldes – ja kellega siis veel, kui mitte ämmaga, oma mehe emaga?

Mina täiskasvanud poja emana tahaksin küll teada, kui minu pojal on probleeme, mis teda kahjustavad ja tema suhet lõhuvad. Seda enam, kui peres on juba lapsed, kellega tegelemine valdavalt ema õlule jäetud on ja kes oma isale enam loota ei saa. Antud olukorras oleksin minia peale lausa pahane, kui ta sellist asja minu eest varjaks.

Meil on ka sel teemal ütlemisi olnud. Ja just samal põhjusel, et järgmisel päeval mees oksendas kl.18-ni ja siis oli varsti juba beebil uneaeg, mina võisin nädalavahetusest unistada. Enne lapsi see ei olnud teema.
Minu sõna jäi peale ja mees harjus jooma end varem täis ja vett vahele jooma jne. Nüüd on vanus oma töö teinud, 40-selt 1 magamata öö mõjutab tervet töönädalat, lapsed järgi magada ju ei lase. See on ainus ja minu jaoks oluline muutus meie majas aastate jooksul. Mulle piisab.

Ole järjekindel, jää viisakaks, aga resoluutseks. Iga inimene peab olema suhtes võimeline kohanema ja muutuma, kui olukord nõuab

Nii lühikese ajaga mingit hullu sõltuvustvei teki, aga sul on liiiga pikk kannatus. Emaga räägi muidugi. Ütle, et sulle ei sobi, et mees ennast umbe joob pea iga õhtu, mitte sageli vms. Kõik nädalavahetused ju kadunud.
Ūtle ka, et soovid peret, kus laps ei kasva üles pea igapäevase alko tarbimisega ja pealegi jääb isa ju perest kõrvale, sest täis inimesega ju midagi arutada ei saa. Mehele ütle igakord 3 lühikest lauset. A la et laupäeval peab ta kell 13.00 olema nii heas vormis, et saab perega ilma ohkimata päeva veeta. Sa ei pea temaga mingisse vaidlusesse laskuma. Kui talle ei meeldi, siis ütled, et seda tegevust sa lihtsalt ei aktsepteeri ja kōik. Ta peab nägema, et sul on tõsi raga, mitte ei vigise moe pärast.

#3182120:

Ma arvan, et ema oleks raskes olukorras kas hoida oma lapse poole või sinu poole? Ja kas sellel tulemust on, ei tea.

Milline oleks sel juhul “lapse poole” hoidmine ja kuidas see erineks naise soovist?

#3182120:

Ma arvan, et ema oleks raskes olukorras kas hoida oma lapse poole või sinu poole? Ja kas sellel tulemust on, ei tea.

Lapse poole hoidmine oleks siis mis? ‘Joo, kallis pojake, joo, ja ära pane selle hullu naise tänitamist tähele! Mina, emme, kaitsen sind alati! Joo, palju tahad, sa oled ju suur mees ja otsustad ise ja kellegi näägutava naise möla ei kuula!’

#3181412:

Jah, ega mina ei oska diagnoosi panna, kas mees on haige või lihtsalt alkoholilembene.

Me ei saa ükski laupäev teha, mis plaanitud, sest iga reede läheb ta jooma, joob nii, et maa must ja nt täna on ta senimaani kadunud. Mul pole õrna aimugi, kus ta on, kas ta elus on..

Nädala sees joob õhtuti viimasel ajal 3…6 tk 0,5 l õlut. Kui juhtub rummi ostma, siis joob pudeli nt kahe-kolme õhtuga tühjaks.

Vahepeal jääb mõni õhtu vahele ka, kus üldse alkoholi ei tarvita.

Oma E-R palgatööga seni probleeme pole olnud, aga nädalavahetusteks plaanitud tööd või sõidud vm on kõik ära jäänud viimased pool aastat, kuna laupäeviti magab.

Ise ütleb, et tal alkoprobleemi pole ja usungi ta järjekordseid lubadusi, et laupäeval teeme koos perega seda ja teist.

Olen rumal, et usun, armastan ja andestan.

Sa oled tõesti lollakas. Kõige jubedam asi on tööinimesele laupäev hommikusks midagi planeerida. Igaks nädalavahetuseks. Jeebus. Isegi vastu vaielda ei saa, naine muudkui planeerib ja käsib. Jah, nii hakatakse jooma. Et saada mingigi vabadus.
Ja siis läheb naine veel ämna juurde kitule…

#3182410:

#3182068:

#3181385:

Minu puhul rääkimine ei lahendanud midagi. Mina palusin mehe õde käest abi ja kahjuks, see ei töötanud ja see andis võimalus minu asemel muutuda mehe jäoks tähtsamaks ja pugeda tema naha alla. Mees elabki ema juures ja lood on nii, et mina 2 lastega olen mustas nimekirjas ja pole tema pere. Sugulasi(ema, õde, vend) mitte kedagi ei huvita – mis juhtus ja kas oli nii. Keegi ei püüdnudki minuga isegi rääkida, et veenduda laste pärast, et ikka on kõik ok?! Eks, mees pööraski neid minu vastu või nendel ongi heameel olla taas kõik koos. Eks, uut naist saab alati leida ja alustada kõik uuest lehest. See mida elavad läbi lapsed ja mina on vaid meie mure. Tulemas lahutus.

Mina ütlesin kohe – mina oma venna abiellu ei sekku. Kui vend lahutas, hakkas ema ka rääkima, et peaks tegema seda ja toda (oli plaan minna rääkima venna uue pruudiga). Ütlesin emale – stop, su poeg 39 aastane ja teab, mis otsuseid teeb ning kui sa nüüd lähed tema uue juurde (emal oli vist plaan rääkida, et vennal on lapsed jne) – siis rikud oma suhted ka nii poja, kui ta uue kaaslasega.

Seega, kui ka vennanaised (mul on 3 venda) on tulnud minu juurde lootuses, et ma räägin vennaga vms – olen seda ka öelnud – teie valik, teie abielu ja sinna kõrvaline ei sekku.

Aga emana tahaks ma muidugi teada seda, et mu poeg on alkohoolik nagu on teemaalgataja mees. Kui alkohoolikut saab ravida vaid ta ise, siis peaksin oma lapsega sel teemal kõvama vestluse.

Mis ajast suhted pojaga ja uue elukaaslesega on tähtsamad kui tema lapselastega ja poja abikaasaga?! Kes siis kasvatas oma poja ja toetas mõtteviisi lahutada kuigi naine ja lapsed armastavad ja vajavad teda?!

Inimesed, eriti sugulased peavad hoolima ja siiski uurima kuidas lood ja asjad käivad siis pole kunagi hilja kõik korda saada!

Tead, asjad on keerulisemad ja seal peres ei olnud kõik ammu korras. Kui vend otsustas lõpuks lahutada, siis on see tema otsus ja mina õena pean sellega arvestama. See, kas ema oleks sinna oma nina toppinud, ei oleks asja muutnud. Minu ja ema mures olid lapselapsed, et neil oleks turvaline ja kindlustunne, et kuigi ema-isa lahutavad jääme meie alati alles. Vägisi ei sunni kedagi koos elama ja nüüd saavad vend ja vennaeksnaine väga hästi läbi, ise naervad – et paremini, kui abielu ajal.

Sõltub ämmast ja mehe vendadest-õdedest. Mina samas olukorras ei ütleks mitte midagi ei nüüd ega ka hiljem. Lihtsalt lahutaks, kui mehega korda ei saaks. Sest tean, et isegi kui ämm mõistab hetkeks olukorda, on kindlasti üks vendadest-õdedest mittemõistev ja susib ämma üles. Ja arendaks omaette teooriat, kuidas hoopis mina olen oma mehe nõudmistega kõigeni viinud, ära kasutanud, hoopis mina ei suuda olla hea naine, ajan koos meie ühiste lastega mehe jooma jms jura.

#3182512:

Parem ära räägi, ma rääkisin ja ämm rääkis 15 aastat hiljem kogu suguvõsale, et ma räägin ta pojast halvasti.

See jah tundub selline info, mida trumbina tagataskust aastaid hiljemgi välja tõmmata ja mis kõik ahhetama paneb. Kui vähegi on ämmas praegu õeluse ilminguid, siis tõesti ei tasu talle trumpe kätte mängida. Kõige parem on hoida mehe pere teadmatuses. Seda siis, kui kõik on hästi, kui ka siis, kui ei peaks hästi olema.

Kui on väga vajadus ämma informeerida, siis võiks kaaluda kutsuda ämm reedel külla, laste hoidmise tähe all, kui mees jooma on läinud, siis ehk näeb ise oma silmaga, mida poeg korraldab kodus järgmisel päeval…

#3183025:

Kui on väga vajadus ämma informeerida, siis võiks kaaluda kutsuda ämm reedel külla, laste hoidmise tähe all, kui mees jooma on läinud, siis ehk näeb ise oma silmaga, mida poeg korraldab kodus järgmisel päeval…

Väga õige. Nii teegi. Las jääb reedel ööseks ja näeb mis toimub. Mehele ei mainikski, et ema tuleb.

Püüan seda olukorda ämmana ette kujutada ja ei saa küll aru, mida ämm teha saaks. Ise oled selle mehe omale valinud, nüüd ei ole rahul- no minge siis lahku. Küll poeg leiab uue naise.

#3182153:

#3182120:

Ma arvan, et ema oleks raskes olukorras kas hoida oma lapse poole või sinu poole? Ja kas sellel tulemust on, ei tea.

Lapse poole hoidmine oleks siis mis? ‘Joo, kallis pojake, joo, ja ära pane selle hullu naise tänitamist tähele! Mina, emme, kaitsen sind alati! Joo, palju tahad, sa oled ju suur mees ja otsustad ise ja kellegi näägutava naise möla ei kuula!’

Minu puhul olin ma ämma meelest ise süüdi, et mehega koos ei joo, mis tal muud üle jäi, kui teistega välja jooma kaduda.

Tean ka ämma, kes oma miniat süüdistas, et see oma abielunaisekohust (!) ei täida ja nii oma mehe teist naist vägistama ajas 🙁