Esileht Tööelu, raha ja seadused. Ammu pooleli jäänud ülikooli jätkamine-kuidas?

Näitan 12 postitust - vahemik 1 kuni 12 (kokku 12 )

Teema: Ammu pooleli jäänud ülikooli jätkamine-kuidas?

Postitas:
Kägu

Kunagi nooremana jätsin ülikooli pooleli kuna eriala ei meeldinud. Läksin õppisin muu ameti selgeks aga nüüd on süda hakanud kutsuma just nimelt selle ameti poole, mida toona õppisin.

Kirjutasin sinna ülikooli ja uurisin aga sain väga lakoonilise vastuse, et peate uuesti sisse astuma (mis on loogiline muidugi) aga kuna vahepeal õppekava muutunud siis ilmselt midagi varasemast väga enam kasutada ei anna.

On kellelgi reaalset kogemust, kas varasemaid õpinguid on saanud veel kasutada?

+1
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kirjutasin sinna ülikooli ja uurisin aga sain väga lakoonilise vastuse, et peate uuesti sisse astuma (mis on loogiline muidugi) aga kuna vahepeal õppekava muutunud siis ilmselt midagi varasemast väga enam kasutada ei anna.

Tavaliselt saab kõike kasutada, mis vähegi võimalik. Ja õppekava vaadatakse väga paindlikult. Töötan ise ülikoolis ja vähemalt meie õppekaval on see küll nii.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oleneb ilmselt kui ammu on ammu? Ja tõenäoliselt veidi ka õppekavast. Kas samas ülikoolis veel su vanad tulemused/andmed olemas? Kas sa ise tead, mis ained sul on tehtud ja kas võrdluses praeguse õppekavaga oleks midagi üle kanda?

Kas uuesti sisse sakasid erialale või peaksid enne tegema uue(d) riigieksami(d) mingis aines?

Kõige paremini teab ilmselt ikka konkreetse eriala juht vms. Aga kui juba sisse oled saanud, siis saab ilmselt ka esitada avalduse, et palun see aine üle kanda selleks jne. Las siis komisjon otsustab. Pigem kui on samas õppeastmes, on enamasti väga paindlikud oldud. Aga no väga spetsiifiliste erialadega (nt arstiteaduskond) kogemusi ei ole.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

On ju olemas VÕTA, sisse peab küll uuesti astuma ja kõiki aineid ilmselt üle kanda nagunii ei õnnestu ja need tuleb ikka läbida.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina astusin 20a hiljem uuesti samale erialale sisse ja sain kaks ainet üle kanda. Sobivust hindab õppejõud. Kui vahepeal on programm muutunud, siis pead uuesti tegema.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen teinud ekspertiise teiste koolide õppekavade ja ainete sisu ja õppejõudude osas. Mõni on isegi minu soovitusel oma vanad ainepunktid saanud “taastada”.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga milleks see ülekandmine? Kas on sul kõik ammu õpitu nii hästi meeles ja vahepeal mingeid arenguid neis teemades ka pole olnud?  Kas poleks sulle endale kasulik täies mahu programmi läbida. Juhhei kannan ained üle, aga teadmistesse jääb suur lünk. Mis teed siis selle paberiga, kui tegelikult midagi ei oska?

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen päris palju VÕTAga erinevate õpingute ja ka töökogemuse arvestamist kasutanud. Mõnikord ollakse vastutulelikud, mõnikord mitte. Mõnikord aktsepteeritakse üsna umbkaudsed ja kauged asendused, teinekord ei ole õppejõud vägagi asjakohase asendusega nõus – eks neil ole omad taotlused, kas või vajadus oma ainesse võimalikult suur üliõpilaste arv kokku saada. Kõik sõltub lõpuks õppejõudude ja konkreetset õppekava korraldavate inimeste tahtest, ühe inimese lakooniline vastus ei pruugi veel midagi tähendada. Konkreetse õppekava inimestega tuleb läbi rääkida, leia selle programmijuht või koordinaator või keegi, kes päriselt ka neid asju igapäevaselt korraldab. Ja samas tõesti – kui tegelikult ka see eriala huvitab, siis võimalusel võiks kaua aega tagasi õpitud asju nagunii uuesti üle õppida, elu läheb edasi ja areneb ja inimese mälu ei pea nagunii kuigi palju õpitust kinni, kui vahepeal selle erialaga tegelenud ei ole. Iseasi, et mingeid mitte nii väga asjasse puutuvaid üldisemaid aineid asendada vms.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga milleks see ülekandmine? Kas on sul kõik ammu õpitu nii hästi meeles ja vahepeal mingeid arenguid neis teemades ka pole olnud? Kas poleks sulle endale kasulik täies mahu programmi läbida. Juhhei kannan ained üle, aga teadmistesse jääb suur lünk. Mis teed siis selle paberiga, kui tegelikult midagi ei oska?

On erialasid, kus osa aineid on aastakümneid samad ja mille sisu pole vahepeal muutunud. nt matemaatikutel on selliseid aineid kuhjaga: matemaatiline analüüs, geomeetria, algebra  – osa neist on täpselt samad, mis olid antiikajalgi:  matemaatika valemid, determinandid, geomeetrilised kujundid, trigo valemid. ka integraale arvutatakse tänapäeval täpselt samamoodi kui pool sajandit tagasi.

filoloogidel on selisteks muutumatuteks asjadeks grammatika, mingid keelte alusteooriad, kindlasti ladina keel

raamatupidamise erialal on kreedit ja deebet ikka ja alati samadel põhimõtetel jne

ajaloolastel on palju asju sama, mis õpetati ülikoolis ka 70a tagasigi (antiikaeg, ja kõik muu mis jäi enne 1900 aastat.)

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

 

filoloogidel on selisteks muutumatuteks asjadeks grammatika, mingid keelte alusteooriad, kindlasti ladina keel

Haa-haa-haa!

Lugupidamisega

filoloog

+5
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

On erialasid, kus osa aineid on aastakümneid samad ja mille sisu pole vahepeal muutunud. nt matemaatikutel on selliseid aineid kuhjaga: matemaatiline analüüs, geomeetria, algebra

filoloogidel on selisteks muutumatuteks asjadeks grammatika, mingid keelte alusteooriad, kindlasti ladina keel

raamatupidamise erialal on kreedit ja deebet ikka ja alati samadel põhimõtetel jne

ajaloolastel on palju asju sama, mis õpetati ülikoolis ka 70a tagasigi (antiikaeg, ja kõik muu mis jäi enne 1900 aastat.)

Oioioi.. Olles omandanud kõrghariduse nii ajaloo kui keeleteaduse ajal – see on ikka väga mööda arvamus. Mis sa mõtled, et millega need ajaloolased ja keeleteadlased siis aastakümneid vahepeal tegelenud on, et nad pole mitte midagi uut pole senisele teadmisele lisanud? Et nad kirjutavad niisama vanu raamatuid ümber? Et nad pole suutnud aastakümneid oma erialal uusi küsimusi sõnastada, vanu asju uue nurga alt vaadata, uusi uurimismeetodeid rakendada?

Võta vahelduseks mõni ajaloo või keeleteaduse alane ajakiri kätte ja loe läbi, sind tabab suur üllatus. Isegi tänase põhikooliõpiku ajalookäsitlus (jah, ka antiikajaloo käsitlus) on juba puht ideoloogilistel põhjustel tunduvalt teistsugune kui 1970. aasta oma, rääkimata kõrgkooli tasandil tegutsemisest. Ja usu või ära usu, aga isegi grammatika muutub 50 aastaga. Rääkimata sellest, kuidas me grammatikat uurime ja mida me sellest teada oleme saanud.

Matemaatikast ja raamatupidamisest ei hakka rääkima, sest ei tea. Ainult nii palju, et mina küll kakskümmend aastat tagasi keskkooli lõpus õpitud ja sellest saati enam mitte kasutatud valemeid ei valda, mis siis, et riigieksami sooritasin väga heale tulemusele. Kui peaksin nüüd minema matemaatika riigieksamit sooritama, oleks tükk tööd, põhimõtteliselt tulekski kursused uuesti läbida.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oleneb eriala populaarsusest, kas saad uuesti sisse astutud.

+3
0
Please wait...

Näitan 12 postitust - vahemik 1 kuni 12 (kokku 12 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Ammu pooleli jäänud ülikooli jätkamine-kuidas?