Teema: Ammu pooleli jäänud ülikooli jätkamine-kuidas?

Oleneb ilmselt kui ammu on ammu? Ja tõenäoliselt veidi ka õppekavast. Kas samas ülikoolis veel su vanad tulemused/andmed olemas? Kas sa ise tead, mis ained sul on tehtud ja kas võrdluses praeguse õppekavaga oleks midagi üle kanda?

Kas uuesti sisse sakasid erialale või peaksid enne tegema uue(d) riigieksami(d) mingis aines?

Kõige paremini teab ilmselt ikka konkreetse eriala juht vms. Aga kui juba sisse oled saanud, siis saab ilmselt ka esitada avalduse, et palun see aine üle kanda selleks jne. Las siis komisjon otsustab. Pigem kui on samas õppeastmes, on enamasti väga paindlikud oldud. Aga no väga spetsiifiliste erialadega (nt arstiteaduskond) kogemusi ei ole.

Mina astusin 20a hiljem uuesti samale erialale sisse ja sain kaks ainet üle kanda. Sobivust hindab õppejõud. Kui vahepeal on programm muutunud, siis pead uuesti tegema.

Aga milleks see ülekandmine? Kas on sul kõik ammu õpitu nii hästi meeles ja vahepeal mingeid arenguid neis teemades ka pole olnud?  Kas poleks sulle endale kasulik täies mahu programmi läbida. Juhhei kannan ained üle, aga teadmistesse jääb suur lünk. Mis teed siis selle paberiga, kui tegelikult midagi ei oska?

#3870784:

Aga milleks see ülekandmine? Kas on sul kõik ammu õpitu nii hästi meeles ja vahepeal mingeid arenguid neis teemades ka pole olnud? Kas poleks sulle endale kasulik täies mahu programmi läbida. Juhhei kannan ained üle, aga teadmistesse jääb suur lünk. Mis teed siis selle paberiga, kui tegelikult midagi ei oska?

On erialasid, kus osa aineid on aastakümneid samad ja mille sisu pole vahepeal muutunud. nt matemaatikutel on selliseid aineid kuhjaga: matemaatiline analüüs, geomeetria, algebra  – osa neist on täpselt samad, mis olid antiikajalgi:  matemaatika valemid, determinandid, geomeetrilised kujundid, trigo valemid. ka integraale arvutatakse tänapäeval täpselt samamoodi kui pool sajandit tagasi.

filoloogidel on selisteks muutumatuteks asjadeks grammatika, mingid keelte alusteooriad, kindlasti ladina keel

raamatupidamise erialal on kreedit ja deebet ikka ja alati samadel põhimõtetel jne

ajaloolastel on palju asju sama, mis õpetati ülikoolis ka 70a tagasigi (antiikaeg, ja kõik muu mis jäi enne 1900 aastat.)

#3870925:

On erialasid, kus osa aineid on aastakümneid samad ja mille sisu pole vahepeal muutunud. nt matemaatikutel on selliseid aineid kuhjaga: matemaatiline analüüs, geomeetria, algebra

filoloogidel on selisteks muutumatuteks asjadeks grammatika, mingid keelte alusteooriad, kindlasti ladina keel

raamatupidamise erialal on kreedit ja deebet ikka ja alati samadel põhimõtetel jne

ajaloolastel on palju asju sama, mis õpetati ülikoolis ka 70a tagasigi (antiikaeg, ja kõik muu mis jäi enne 1900 aastat.)

Oioioi.. Olles omandanud kõrghariduse nii ajaloo kui keeleteaduse ajal – see on ikka väga mööda arvamus. Mis sa mõtled, et millega need ajaloolased ja keeleteadlased siis aastakümneid vahepeal tegelenud on, et nad pole mitte midagi uut pole senisele teadmisele lisanud? Et nad kirjutavad niisama vanu raamatuid ümber? Et nad pole suutnud aastakümneid oma erialal uusi küsimusi sõnastada, vanu asju uue nurga alt vaadata, uusi uurimismeetodeid rakendada?

Võta vahelduseks mõni ajaloo või keeleteaduse alane ajakiri kätte ja loe läbi, sind tabab suur üllatus. Isegi tänase põhikooliõpiku ajalookäsitlus (jah, ka antiikajaloo käsitlus) on juba puht ideoloogilistel põhjustel tunduvalt teistsugune kui 1970. aasta oma, rääkimata kõrgkooli tasandil tegutsemisest. Ja usu või ära usu, aga isegi grammatika muutub 50 aastaga. Rääkimata sellest, kuidas me grammatikat uurime ja mida me sellest teada oleme saanud.

Matemaatikast ja raamatupidamisest ei hakka rääkima, sest ei tea. Ainult nii palju, et mina küll kakskümmend aastat tagasi keskkooli lõpus õpitud ja sellest saati enam mitte kasutatud valemeid ei valda, mis siis, et riigieksami sooritasin väga heale tulemusele. Kui peaksin nüüd minema matemaatika riigieksamit sooritama, oleks tükk tööd, põhimõtteliselt tulekski kursused uuesti läbida.