Teema: Kogemused Anastassia Tšurdaljova-Semjonovaga

Oeh…Siit tuleb nüüd pikk jutt. Minul kahjuks negatiivne kogemus. Olin esimest korda rase, saavutatud läbi mitme IVF protseduuri. Esimesel visiidil rasedusega arvele võttes ei küsitud minu tervise kohta mitte midagi (kaal, vererõhk, enesetunne, tarvitatavad vitamiinid) kui see just ei olnud seotud raseda raamatu täitmisega. Küll aga pidin kuulama kui palju on ämmaemandatel tööd ja loetelu probleemidest/küsimustest, millega ei ole mõtet ämmaemanda poole pöörduda. Kuna rasedust toetavad ravimid mõjutasid ka kilpnäärme talitlust (alatalitlus) siis olin ka L-türoksiini tarvitaja. Tema arvas, et tema sellega ei pea tegelema kui just minuga viljatusravil toimetanud arst ei „käsi“ teisiti, sest neil ole aega kõigega tegeleda. Kirjtasin siis viljaturavi arstile ja siis jälle ämmaemnadale, et anda edasised juhised kilpnäärme kontrollimise vajadusest, mis on iseeneset selged, sest kilpnäärmet mõjutavaid rasedust toetvaid ravimeid võtsin ju edasi. Nii palju võiks ju ämmaemand ikka teada?
Ja siis sain ma 11+ 3 lõpus veretesti (Sünnieelne kromosoomihaiguste riskihinnang I trimestril) vastused ja mind valdas kergelt öeldes paanika, sest tulemused PAPP-A 0,2 ja fb-hCG – 1,5 lõi isegi minul, ilma meditsiinilise hariduseta inimesel häirekella põlema, sest nii palju infot inernetist ikka leidsin, et olenemata siis, mis ühikutes need väärtused ka on, on need äärmiselt madalad ning midagi head ei tõota. Tundusid loogilised kaks varianti-kas proovi võtmisel on läinud midagi valesti või embrüo on surnud. Arvestades, et ka rasedusetunnused olid taandunud, kirjutasin arstile, et lood ja tulemused on sellised, et ehk peaks kontrollima või midagi, sest mure on suur. Sain vastuseks, et kõik on normis ja hästi ning muretseda ei ole tarvis. Isegi ultrahelisse ei kutsunud, et kontrollida. Julgesime taas rõõmustada ja loota. Kuna ämmaemand viivitas ka oma vastamisega, olime jõudnud broneerida ka juba tasulise ultraheli, kus saime teada, et rasedus oli peetunud juba pea neli nädalat tagasi (7+6). Kas tõesti ämmaemand ei oska lugeda analüüside vastuseid või mõtles, et varsti on nii kui nii Oscari aeg ja las siis teatatakse? Ma ei ootagi, et arst ise raalib patsientide analüüside tulemusi. Aga kui ma ise kirjutan, et näidud on halvad ja tunnused annavad ka põhjust muretsemiseks, kas siis tõesti ei leia seda aega (ilmselt ka mingist rahalist kulu), et teha korraks see ultraheli?

Ei puuduta küll konkreetselt arsti, kuid sama raseduse käigus jõudsin teha ka ITK-s Panorama testi, mis maksab 400 eurot. Ma ei tea, kas ma olen ainuke või on neid juhtumeid veel, kuid mulle ei tehtud enne verevõtmist ultraheli kontrollimaks, kas loode loode üldse elab, et tegemist ei ole kaksikutega jne. 400 eurot on suur summa ja enne võiks nii palju ikka aega leida, et see ultraheli ära teha. Halb maik jäi kogu selle asja juures suhu. Oleks huvitav teada, kas teile on tehtud enne Panoramat või siis Niptify testi ultraheli?

#3230935:

Oeh…Siit tuleb nüüd pikk jutt. Minul kahjuks negatiivne kogemus. Olin esimest korda rase, saavutatud läbi mitme IVF protseduuri. Esimesel visiidil rasedusega arvele võttes ei küsitud minu tervise kohta mitte midagi (kaal, vererõhk, enesetunne, tarvitatavad vitamiinid) kui see just ei olnud seotud raseda raamatu täitmisega. Küll aga pidin kuulama kui palju on ämmaemandatel tööd ja loetelu probleemidest/küsimustest, millega ei ole mõtet ämmaemanda poole pöörduda. Kuna rasedust toetavad ravimid mõjutasid ka kilpnäärme talitlust (alatalitlus) siis olin ka L-türoksiini tarvitaja. Tema arvas, et tema sellega ei pea tegelema kui just minuga viljatusravil toimetanud arst ei „käsi“ teisiti, sest neil ole aega kõigega tegeleda. Kirjtasin siis viljaturavi arstile ja siis jälle ämmaemnadale, et anda edasised juhised kilpnäärme kontrollimise vajadusest, mis on iseeneset selged, sest kilpnäärmet mõjutavaid rasedust toetvaid ravimeid võtsin ju edasi. Nii palju võiks ju ämmaemand ikka teada?

Ja siis sain ma 11+ 3 lõpus veretesti (Sünnieelne kromosoomihaiguste riskihinnang I trimestril) vastused ja mind valdas kergelt öeldes paanika, sest tulemused PAPP-A 0,2 ja fb-hCG – 1,5 lõi isegi minul, ilma meditsiinilise hariduseta inimesel häirekella põlema, sest nii palju infot inernetist ikka leidsin, et olenemata siis, mis ühikutes need väärtused ka on, on need äärmiselt madalad ning midagi head ei tõota. Tundusid loogilised kaks varianti-kas proovi võtmisel on läinud midagi valesti või embrüo on surnud. Arvestades, et ka rasedusetunnused olid taandunud, kirjutasin arstile, et lood ja tulemused on sellised, et ehk peaks kontrollima või midagi, sest mure on suur. Sain vastuseks, et kõik on normis ja hästi ning muretseda ei ole tarvis. Isegi ultrahelisse ei kutsunud, et kontrollida. Julgesime taas rõõmustada ja loota. Kuna ämmaemand viivitas ka oma vastamisega, olime jõudnud broneerida ka juba tasulise ultraheli, kus saime teada, et rasedus oli peetunud juba pea neli nädalat tagasi (7+6). Kas tõesti ämmaemand ei oska lugeda analüüside vastuseid või mõtles, et varsti on nii kui nii Oscari aeg ja las siis teatatakse? Ma ei ootagi, et arst ise raalib patsientide analüüside tulemusi. Aga kui ma ise kirjutan, et näidud on halvad ja tunnused annavad ka põhjust muretsemiseks, kas siis tõesti ei leia seda aega (ilmselt ka mingist rahalist kulu), et teha korraks see ultraheli?

Ei puuduta küll konkreetselt arsti, kuid sama raseduse käigus jõudsin teha ka ITK-s Panorama testi, mis maksab 400 eurot. Ma ei tea, kas ma olen ainuke või on neid juhtumeid veel, kuid mulle ei tehtud enne verevõtmist ultraheli kontrollimaks, kas loode loode üldse elab, et tegemist ei ole kaksikutega jne. 400 eurot on suur summa ja enne võiks nii palju ikka aega leida, et see ultraheli ära teha. Halb maik jäi kogu selle asja juures suhu. Oleks huvitav teada, kas teile on tehtud enne Panoramat või siis Niptify testi ultraheli?

Mina käisin Šoisi juures tegemas panoramat ja seal enne verevõtmist kontrolliti UH kas ikka üks laps ja kas loode on elus. Minu jauks oli ka ITK kummaline see, et vastuse oleks alles saanud järgmisel visiidil arsti juurde ( 4 nädala pärast ja peale KV uuringut) Šoisi juures saadeti meiliga koheselt edasi kui nendeni vastus jõudis.

See oli võib-olla ainult minu puhul nii, aga minule öeldi, et kui kõik on hästi siis keegi sulle Panorama tulemustest ei teata-ei meili ega telefoni teel. Kui on midagi kahtlast, siis võetakse ühendust. Kui on siiski soov saada tulemusi, hoolimata, et kõik korras, siis pead ise kohale tulema ja saad paberkandjal.