Esileht Koolilaps Andekad lapsed katsetega koolides

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 41 )

Teema: Andekad lapsed katsetega koolides

Postitas:
Kägu

Kas on üldse mingit mõtet panna andekat last katsetega kooli? Kas katsetega koolidel on välja töötatud õpetamisstrateegiad andekate laste jaoks? Millised arenguteed on nendes koolides loodud harjumatult kiiresti õppivate laste jaoks? Õppimisvõimeliste jaoks on need väga head, aga kas neis osatakse luua  soodsat arengukeskkonda ka andekatele?

Kui palju raha eraldab riik koolidele andekate laste õpetamise toetamiseks? Kas koolidele, no vähemalt neile tippkoolidelegi, kuhu koonduvad need, kelle jaoks õppimine on väga lihtne, on ette nähtud lisaraha õpetajate lisatöö kompenseerimiseks ja erisuguste programmide loomiseks?

Mind huvitab eelkõige see, milliseid sisulisi võimalusi pakuvad nn eliitkoolid, kus lapselt eeldatakse igapäevast kohal käimist?

+7
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Oli eraldi matemaatika tund teistest. Olümpiaadiks ettevalmistus ja neid tunde andsid  gümnasistid, kes ise ka tugevad reaalainetes. Mõni eriti andekas võttis vanema astme teemasid.

Koolile mingeid tasusid ei maksnud.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

See on Sul tegelikult hea küsimus 🙂

Enda laps sai sisse 3 katsetega kooli, praegu õpib prantsuse lütseumis. Selle kooli koha pealt ütleks, et iseenesest järgitakse ikka tavakooli õppekava ja ka tunni tempo ei pruugi tingimata kuidagi kiirem olla.

Küll aga tuleb erinevus sisse rohkemate õppeainete näol. Kohe 1. klassist algasid prantsuse keele tunnid, üksvahe oli prantsuse keel iga päev. Samuti algas kohe 1. klassist peotants. Praegu õpib laps koolis kolme võõrkeelt, ja neid kõiki üsnagi süvendatult. Lisaks on neil süvendatult kunstiajalugu. Et siis, matemaatika ja eesti keel ei pruugigi olla kuidagi raskemad kui “tavakoolides”, kuid süvaõppekooli suurem õppemaht tuleb esile just ainete rohkuses.

Pere teine laps käib piirkonnakoolis, mis on ka üsna hea mainega. Aga ta õpib seal vene keelt juba kolmandat aastat ning siiamaani pole nad seal isegi vene tähestikku veel selgeks saanud. Algul pidasin enda last keeleliselt eriliselt n-ö rumalaks, kuid kui ta on kodus õppinud koos klassikaaslastega, siis näen, et ka klassikaaslased samamoodi loevad venekeelset P-kujulist tähte P, mitte aga R, nagu õige oleks. Selle peale olen küll endamisi imestanud, et kuidas saab õpetaja täie hooga materjali edasi võtta, kas ta siis ei märka, et lapsed ei tunne veel tähestikkugi? Et teeks vähemalt alusbaasi ikka selgeks kogu klassile enne, kui materjaliga edasi liigutakse. Vähemalt pole lütseumis säherdusi üllatusi seni veel ette tulnud (ptüi…)

Küll aga on tulnud lütseumis ette probleeme, mis puudutab mõne konkreetse algklassimaja õpetaja olematut koostööd koduga. On tulnud ette juhuseid, kus õpetaja keerab mingi jama lapsele kokku vanemate ja lapse seljataga, ilma neid teavitamata. Ja kui lapsevanem läheb õpetaja juurde selle üle imestust avaldama (esmakordne kohtumine üldse), viskab too silmapilk ainult oma trafaretse stamplause: “Kui ei saa hakkama, siis lahkuge!” Ometi oli laps puhtviieline, eeskujuliku käitumisega, kaaslastega sõbralik – seega ei saanud rääkida mingist ümmargusest “hakkamasaamisest”, vaid probleemi uba oli hoopis muus. Ehk siis kahjuks õpetajapoolses suhtumises.

Samas on fakt see, et lapse andekus on alati tiimitöö! Laps ise võib olla sünnipäraselt tippandekas, ent kui vanemad ja kodu ei ole loonud talle sobivaid tingimusi, siis andekus ei pruugi avalduda. Mismoodi õpib laps lugema, kui kodus pole raamatuid? Samuti ei oska ükski kuue-seitsmeaastane põnn ise katsetele minna, ikka vanem on see, kes ta sinna toob. Ja kui kunstitunniks nõutakse mingeid udupeeneid vahendeid, siis on ikka lapsevanem see, kes need lapsele hangib, eks ole. Seega ootaks koolilt siiski ka koostööd koduga ja lugupidavamat suhtumist lapsevanematesse. Praegu on mu lapsel väga tore ja toetav klassijuhataja, kes lapsevanematega suhelda viitsib ja iga mure peale kohe “Mine minema!” ei nähva, aga vilets kogemus selle kunagise algklassiõpetajaga vajutas kõigele oma pitseri.

+11
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu paberitega andekas ei käi küll päris eliitkoolis, aga katsetega klassis siiski. Oletan, et eliitkoolis on kergem saada sellisele individuaalset õppekava jm eritähelepanu, õpetajad on harjunud tegema lisatööd. Meil on olnud puhtalt kodu toetus, ise juhendasin uurimistööd jne. Nüüd, pubekaeas, on aina raskem last kusagile suunata, kas või olümpiaadidest osa võtma. Ajab arvutis oma kindlaid asju, suhtleb vastava huvialaga täiskasvanutega, mõne aineõpetaja pädevuse peale ainult muigab.

Kokkuvõttes ma tahangi seda öelda, et alates teatud vanusest see andekas enam ei pruugi lastagi ennast juhendada või toetada, ajab oma rida. Ja siis ei saa see eliitkool ka midagi teha.

+3
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minul on kogemus ise katsetega koolis õppimisest ja ma ei tea, et meil oleks olnud andekatele eraldi programme. Kooli lõpetamisest on muidugi mõni aeg möödas, võimalik, et praeguseks on midagi muutunud. Mina õppisin Reaalkoolis reaalklassis ja meil oli süvendatud reaalainete õpe, 5 tundi nädalas füüsikat ja 6 tundi matemaatikat keskkoolis, minu piirkonnakoolis õppival vennal oli samade tundide arv vastavalt 2 ja 3. Me õppisime keskkoolis juba selliseid asju, mida teised õpivad alles ülikoolis ehk siis mulle tundub, et meid kõiki koheldi nagu “andekaid”. Minu klassis oli ka selliseid, kellele selline süvendatud õppekava oli väga lihtne ja kes õppisid “harjumatult kiiresti”, aga ma ei tea, et neile oleks seetõttu eraldi programme kohaldatud, aga nad ei olnud ilmselt ka paberitega andekad. Pigem käisid nad rohkem olümpiaadidel, võimalik, et said lisatunde olümpiaadideks valmistumiseks.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma käisin tavakoolis. Üks katse oli enne 1. klassi, mille põhjal otsustati, kumba paraleelklassi panna. Sain targemate klassi. Oli “hea alguse” klass, katsetati 2 klassijuhataja ja kahe koduklassiga. Pöörati rohkem tähelepanu lastele ja saadeti ikka 5 parimat olümpiaatidele kõikvõimalikes ainetes. Põhikoolini käisin seal enne, kui Tallinn sulges selle kooli. Praeguseks on pea kõik õpilased väga kaugele jõudnud oma valitud aladel, pea kõik läksid ülikooli ja edasi.

Teises tavalises keskkoolis õpetajad ei viitsinud kontrollida andekust, lihtsalt oma tunnid huvitasid. Need klassikaaslased töötavad suht klienditeenindajatena, mis ka tore amet, aga üllatav, et osad paistavad väliselt isegi hästi elavat.

+2
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Reaalkoolis tegeletakse andekate lastega spetsiaalselt esimesest klassist peale.

+1
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ei tea kas andekas, aga koolieelikuna teistest lasteaia-eelkoolikaaslastest terasem laps läks reaali. Mingit eriprogrammi seal polnud, sai läbi õppimata ja pingutamata kuni põhikooli lõpuni. Kõik oli nii lihtne ja lapse varasem teadmistehimu ning õpihimu kadusid, algklasside ühest tublimast sai põhikooliks lihtsalt nelja-viieline. Gümnaasiumikatsed läksid väga hästi, gümnaasiumis õppimine enam mitte, kolmed-neljad põhiliselt. Riigieksamid tegi 85% peale, sai sisse enda valitud erialale kõrgkooli.

Pigem oleneb ikka lapse enda auahnusest ja vanemate pingutusest palju nad viitsivad tagant torkida. Kui kodust survet pole, siis laps valibki mugavama läbi saamise.

Mingit erilist olümpiaadideks valmistumist ka ei tea, tavaliselt on enne vabariiklikku vooru üks konsultatsioon, võib-olla rahvusvahelisele pääsedes tehakse rohkem tööd, mul pole kumbki laps nii kõrgele jõudnud.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Reaalkoolis tegeletakse andekate lastega spetsiaalselt esimesest klassist peale.

kõigiga siis või? sest ilmselgelt saavadki reaali ju andekad (kusjuures paljud andekad jäävad ka välja).

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pere teine laps käib piirkonnakoolis, mis on ka üsna hea mainega. Aga ta õpib seal vene keelt juba kolmandat aastat ning siiamaani pole nad seal isegi vene tähestikku veel selgeks saanud.

Keeleõpe on kindlasti üks asi, mis katsetega koolides on väga heal tasemel. Meie laps õpib 3. klassis ja sel aastal tuli neil teine võõrkeel juurde – vene keel. Sügisest saadik on õppinud 3 korda nädalas ja loevad juba selliseid tekste, millest mina oma  A2 tasemega aru ei saa. Laps tõlgib mulle.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

enamik reaalis käivad lapsi on täiesti tavalised tublid lapsed ja nendega pole vaja eraldi tegeleda, sest kooliprogramm on täiesti piisav (mis on kindlasti palju nõudlikum kui tavakoolis). see, mida nad tavaliselt tundides teevad, on juba tavakooli mõttes tihtipeale päris keeruline.

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu meelest ei õpi andekad mitte lihtsalt harjumatult kiiresti, vaid täiesti teistmoodi, n-ö valgustuvad. Muidu oleks ju lihtne, lükkad lihtsalt kiirema tempo peale (st lükataksegi, aga andekat see aidata ei pruugi). Andekatele universaalset lahendust ilmselt ei olegi, kõik on parimate praktikate puhul individuaalne ja mitte selles mõttes, et las lahendab üksi raskemaid ülesandeid.

Katsetega kooli eelised on, et tõenäoliselt on rohkem inspireerivaid õpetajaid ja vanemaid õpilasi (tundub, et “eliitkoolides” on see, kui gümnasistid nooremaid juhendavad, levinum kui tavakoolides, isegi kui seal gümnaasiumiosa olemas on), samuti, et käärid ei lähe nii suureks ja andekas ei tundu iseendale nii teistmoodi (just varateismelisena, kui kuulumine tähtis). Aga õppida saab muidugi igal pool ja ka südamega õpetajaid on igal pool.

+9
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Reaalkooli keskmine on kindlasti väga kõrge, aga ilmselt on seal ja teisteski koolides umbes 2% lastest sellised, kes õpivad väga palju kiiremini, kui programm ette näeb. Kas katsetega koolides on selliste laste jaoks loodud head tingimused? Mida nad õpivad siis, kui nt gümnaasiumi alguseks on gümnaasiumi materjal tänu individuaalsele õppekavale juba läbitud?

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Reaalkooli keskmine on kindlasti väga kõrge, aga ilmselt on seal ja teisteski koolides umbes 2% lastest sellised, kes õpivad väga palju kiiremini, kui programm ette näeb. Kas katsetega koolides on selliste laste jaoks loodud head tingimused? Mida nad õpivad siis, kui nt gümnaasiumi alguseks on gümnaasiumi materjal tänu individuaalsele õppekavale juba läbitud?

Ma lihtsalt huvi pärast küsin, et mida üldse tähendab nö paneritega andekas laps? Ja mis vanuses lapsest me räägime?

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Reaalkooli keskmine on kindlasti väga kõrge, aga ilmselt on seal ja teisteski koolides umbes 2% lastest sellised, kes õpivad väga palju kiiremini, kui programm ette näeb. Kas katsetega koolides on selliste laste jaoks loodud head tingimused? Mida nad õpivad siis, kui nt gümnaasiumi alguseks on gümnaasiumi materjal tänu individuaalsele õppekavale juba läbitud?

Ma lihtsalt huvi pärast küsin, et mida üldse tähendab nö paneritega andekas laps? Ja mis vanuses lapsest me räägime?

Andekuse teste tehakse, meil oli nt Naglieri. Rajaleidja kognitiivsete võimete test sinna juurde. Aga jah, ega paber midagi ei garanteeri, ikka ise tuleb tagant torkida, kuni laps laseb, ja õigel ajal lahti lasta ja lihtsalt toetada. Paberit võib vaja minna siis, kui kool hästi ei taha IÕKd koostada.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma lihtsalt huvi pärast küsin, et mida üldse tähendab nö paberitega andekas laps? Ja mis vanuses lapsest me räägime?

MTÜ Eesti Talendikeskuse lehel kirjutatakse natuke andekate testimisest
http://www.talendikeskus.ee/index.php/uritused/

Vanus ei ole nende laste puhul oluline ja vabandust, ma enne liialdasin selle 2%-ga, küllap on neid siiski rohkem, ehk 10-12%, kui Belli kõverast lähtuda. Ma kahtlustan, et nendel lastel ei ole üheski haridusastmes liiga lihtne.

Ja nüüd ma mõtlengi, kumb on mõttekam, kas panna laps katsetega kooli või siis edumeelselt mõtlevate õpetajatega tavakooli, kus laps saaks samuti õppida individuaalse õppekava järgi ning jätta vajadusel klasse vahele?

Näiteks HTM-i kodulehel on artikkel, milles osutatakse, et Eestis on lapsi, kes läbivad kooliastmeid keskmisest kiiremini, nt lähevad kooli viieaastasena, põhikooli 9. klassis õppides on nad alles 12-, 13- või 14-aastased. Ja siis on lapsi, kes on astunud ülikooli 15-, 16- või 17-aastastena.
https://www.hm.ee/sites/default/files/andekad_eesti_hariduses_kadi_serbak.pdf

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Reaalkoolis tegeletakse andekate lastega spetsiaalselt esimesest klassist peale.

kõigiga siis või? sest ilmselgelt saavadki reaali ju andekad (kusjuures paljud andekad jäävad ka välja).

Reaalkooli saavad väga tublid, intelligentsed, kergelt õppivad lapsed, aga andekuse definitsioon on veidi teine. Ühes klassis võib olla 1-2 andekat, aga võibolla ka mitte ühtki. Seega jah, selle 1-2 andekaga tegeletakse reaalkoolis veel eraldi- juba 1.klassis saavad need üksikud andekad lisatunde gümnaasiumiõpetajatelt, osalevad erinevatel võistlustel, nt maailmavõistlused pranglimises jne. võimalus on ka klass vahele jätta, aga seda muidugi küll vaid sobiva sotsiaalse küpsuse korral.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Reaalkoolis tegeletakse andekate lastega spetsiaalselt esimesest klassist peale.

kõigiga siis või? sest ilmselgelt saavadki reaali ju andekad (kusjuures paljud andekad jäävad ka välja).

Tegeletakse nendega, kes ise tegelemist tahavad. Õpetajad pakuvad erinevaid klubisid ja ringe, võimalust osaleda võistlustel, tunde võistlustele minejatele. Ole sa kuitahes andekas, kui sa ei soovi sinna ise minna, tahad parem koju arvuti taha minna, siis tõesti keegi ei saa neid andekaid arendada.

Ja üks asi on andekus, teine asi on õppimise ning arenemise võime. Viimased on ühtlaselt tugevad kõigis ainetes, andekad aga võib olla vaid paaris aines ning samaaegselt on nad läbikukkumise äärel teistes ainetes.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja nüüd ma mõtlengi, kumb on mõttekam, kas panna laps katsetega kooli või siis edumeelselt mõtlevate õpetajatega tavakooli, kus laps saaks samuti õppida individuaalse õppekava järgi ning jätta vajadusel klasse vahele?

Kui klass vahele jätta, siis klassikaaslased vahetuvad. Oleneb, kas laps on valmis selleks. Mulle pakuti 1. klassis võimalust 2. vahele jätta ja kohe 3ndasse minna. Ma ei tahtnud vahele jätta, siis oleks osad teadmised vahele jäänud lihtsalt. Kui oleks pakutud individuaalse õppekava järgi, nt et ühe aastaga õppida 2 aasta materjal, siis oleks nõus olnud. Loodan, et tänapäeva koolides tehakse targemini.

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas see on üldse hea asi, jätta klasse vahele? Võib-olla mõtlen liiga piiratult, aga sotsiaalses mõttes on teistest lastest oluliselt nooremal lapsel koolis pigem raske, sest ta on teistega võrreldes alles laps ju? Ja ülikoolis alaealisena oled juba täielik võõrkeha, nii jääb sellel lapsel ka normaalne ülikoolikogemus saamata, väga tihti peavad inimesed ülikooliaastaid parimateks oma elus.

Mäletan isegi, et mul olid mõned klassikaaslased, kes olid teistest aasta ja rohkemgi nooremad, sest nemad olid läinud kooli 6-aastaselt ja teised 7-aastaselt ja nende vanemad ei lubanud neil keskkooli ajal kõiki asju teha, mida teiste laste vanemad lubasid, sest nende oma vanemad pidasid neid liiga nooreks. Ja siis nad jäid mingitest asjadest välja.

Samas kui see laps on muidugi tõsiselt andekas, et teeks tulevikus suuri tegusid, siis võib-olla on isegi õigustatud sotsiaalse poole ja lapsepõlve ohvriks toomine.

+10
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Jah, kui mu laps 6. klassis tuli jutuga, et hakkaks hoopis online-koolis käima ja lõpetaks 15-aastaselt keskkooli, siis mu esimene mõte oli ka, et see tähendaks, et tal poleks mingit õppimisvälist elu sinnamaani – ja pärast seda ka mitte, sest kui ülejäänud kursus läheb rebastepeole või muidu jooma, peab tema seaduse järgi kõps kell 10 õhtul kodus olema. Aga ta käis esimesed kuus klassi kohalikus koolis ka, 7. ajasime ta õppimiskallakuga kooli ja enam sellist juttu ei tulnud.

+8
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Jah, kui mu laps 6. klassis tuli jutuga, et hakkaks hoopis online-koolis käima ja lõpetaks 15-aastaselt keskkooli, siis mu esimene mõte oli ka, et see tähendaks, et tal poleks mingit õppimisvälist elu sinnamaani – ja pärast seda ka mitte, sest kui ülejäänud kursus läheb rebastepeole või muidu jooma, peab tema seaduse järgi kõps kell 10 õhtul kodus olema. Aga ta käis esimesed kuus klassi kohalikus koolis ka, 7. ajasime ta õppimiskallakuga kooli ja enam sellist juttu ei tulnud.

Ma mõtleks sealt veel ühe sammu edasi, et mida ta siis peale hakkab, kui ülikool ka lõpetatud, aga ise napilt täisealine, kui sedagi. Mina näekski sellisel juhul tema edasist tulevikku ainult teaduse tegemises, sest üheski teadusevälises töökohas ei loe töö saamisel ainult omandatud haridus, vaid ka sotsiaalsed oskused, teatav elukogemus, enesekindlus jms, mis enamus inimestel tuleb ikkagi ainult vanusega.

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

et mida ta siis peale hakkab, kui …

No vot. See küsimus ongi andeka lapse ja tema pere pärisosa.

Mina näekski sellisel juhul tema edasist tulevikku ainult teaduse tegemises, sest üheski teadusevälises töökohas ei loe töö saamisel ainult omandatud haridus, vaid ka sotsiaalsed oskused, teatav elukogemus, enesekindlus jms, mis enamus inimestel tuleb ikkagi ainult vanusega.

Mina jällegi näeks sellisel juhul tema edasist tulevikku (tipp)teaduses, mis eeldab vaimseid võimeid ja huvi teadmiste vastu. Ühiskond vajab igasugused inimesi, nii suhtlemis- kui süvenemisvõimelisi.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina ise olen oma kooliajal jätnud klasse vahele. Olin oma klassis noorim ja sellal kui klassiõed juba ennast meikisid ning poistega lävisid, polnud mul puberteet veel alanudki. Miinuseks, et sedasi klasse vähele jättes jäid teadmistesse paratamatult kuskile mingid lüngad. Samas võivad need lüngad jääda ka teistele, nt juba nädalase puudumise tõttu, või tegeldakse tunnis õpetaja jutu kuulamise asemel muude asjadega.

Oli minulgi plaan teadustööle pühenduda, aga just sel ajahetkel (ülikooli lõpetamine ja võimalus sinna tööle jääda) tulid eraelus päris suured ja tormilised muutused, samuti tervisemure, pidin veetma päris palju aega haiglas. Mitu aastat läks sedasi kaotsi, isegi tööle ei saanud minna. Pärast oli rong juba läinud ja nii ta jäi. Olen õnnelik, et tervise korda sain ja ka eraelu teemad klatitud. Praegu olen endale üles ehitanud täitsa normaalse karjääri, suur ülemus ei ole, kuid alluv samuti mitte. Saan tegelda oma erialase tööga ja teha seda, mis on endale südamelähedane ja pakub ka piisavalt väljakutset.

Tahan öelda, et paljast andekusest ei piisa, et inimesest “maailma direktor” saaks. Vaja on paljut-paljut muudki, ja natuke õnne ka.

Lisaks, ei tohiks panna pahaks, kui mõni kõrge IQ-ga inimene ei pürgigi teadustööle, vaid asub erialasele tööle hoopis mõnda ettevõttesse. Niigi kohtame kliendi rollis olles ülikõva peaga “spetsialiste” iga päev ja imestame, kuidas ometi on võimalik nii põmmpäiselt töötada ja ettetulevaid olukordi nii arulagedalt lahendada. Kui mõnel ametikohal töötab tubli taibu, siis oleks see vägagi tervitatav, ja kahtlemata oleks temast selle valdkonna maine tõstmisel ainult kasu.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

No ma ei tea, meie klassis katsetega koolis olid pooled andekad. Käisid mööda olümpiaade. Nüüd on silmapaistvatel ja kohe väga silmapaistvatel töökohtadel. Ühel näiteks vanemad hoidsid teda nagu sõjaväelaagris. Kusagil käia ei saanud, lahendas kodus matemaatikaülesandeid. Enamasti aga olümpiaadideks valmistades ja uurimistöid tehes neid arendatigi.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina jällegi näeks sellisel juhul tema edasist tulevikku (tipp)teaduses, mis eeldab vaimseid võimeid ja huvi teadmiste vastu. Ühiskond vajab igasugused inimesi, nii suhtlemis- kui süvenemisvõimelisi.

Jah, aga ka tippteaduses on sul vaja suhelda – kolleegidega, juhendatavatega, projektide jaoks raha taotlema, vms. Ma ei tahaks näha oma last mingi hullu teadlasena, kes vihkab kogu inimkonda, kuna need tema võimete andunult imetlemise asemel hoiavad suhtlusvõimetuse tõttu eemale. Mõni sõber võiks ju inimesel ikka olla?

Puutusin ise keskkoolis olles kord kokku ühe omavanusega, keda oligi ainult kodus olümpiaadiülesandeid treenimas hoitud ja keda kõik tema klassikaaslased üksmeelselt ülbuse pärast vihkasid. No ei taha sellist asja oma lapsele.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei tohi ära unustada, et (andekas) laps ei ole masin, et anna ainult sisendit ja küll siis tuleb vägev väljund. Statistikat teadmata tundub arvestatav osa andekatest ka keskmisest tundlikumad, nii et ainuüksi akadeemilise osagagi on balansseerimist kui palju, teistest arenguvaldkondadest rääkimata.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Jah, aga ka tippteaduses on sul vaja suhelda – kolleegidega, juhendatavatega, projektide jaoks raha taotlema, vms.

Sellega olen nõus. Millises katsetega koolis korraldatakse (andekatele) suhtlemispuudelistele praktilisi suhtluskoolitusi? Õpetatakse enesereguleerimisoskusi?
Lihtsalt igapäevane rühmas viibimine või rühmatöös osalemine ei arenda suhtlusoskust. Suur osa eestlastest on käinud sõimeeast alates mõnes rühmas. Kui suhtlusaldis on keskmine eestlane?

keda oligi ainult kodus olümpiaadiülesandeid treenimas hoitud ja keda kõik tema klassikaaslased üksmeelselt ülbuse pärast vihkasid.

Lause esimene pool on vale. Ühelgi lapsevanemal ei ole huvi ega võimu sundida last olüpiaadiülesannetega tegelema, sest sellest ei tõuse lapsevanemale reaalset materiaalset või muud kasu. Laps võis ju olla koduõppel seetõttu, et tal oli individuaalse õppekava tõttu tavaprogramm läbitud. Lause teine pool osutab sellele, et teie klassil olid klassijuhatajad, kellel ei olnud kaasasündinud oskust terviklikku gruppi tekitada, ning et selles koolis ei olnud õpetajatel aega/tahtmist/oskust laste omavahelisele suhtlusele tähelepanu pöörata.

Statistikat teadmata tundub arvestatav osa andekatest ka keskmisest tundlikumad, nii et ainuüksi akadeemilise osagagi on balansseerimist kui palju, teistest arenguvaldkondadest rääkimata.

Jah, sellega olen nõus. Ja seepärast soovikski ma teada, kas katsetega koolidel on välja töötatud kodukord andekate laste jaoks. Sinna satub ju igal aastal lapsi, kelle jaoks tavaprogramm ammendub väga ruttu. Kuidas toetab riik (seadused? rahastus?) koole, et koolid saaksid omakorda suunata lisavahendeid selle 10 või vähema protsendi hulka kuuluvate laste heaks? Mina näiteks ei arva, et andekate laste probleemide lahendamine peaks olema õhinapõhine.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Jah, aga ka tippteaduses on sul vaja suhelda – kolleegidega, juhendatavatega, projektide jaoks raha taotlema, vms.

Sellega olen nõus. Millises katsetega koolis korraldatakse (andekatele) suhtlemispuudelistele praktilisi suhtluskoolitusi? Õpetatakse enesereguleerimisoskusi?

Lihtsalt igapäevane rühmas viibimine või rühmatöös osalemine ei arenda suhtlusoskust. Suur osa eestlastest on käinud sõimeeast alates mõnes rühmas. Kui suhtlusaldis on keskmine eestlane?

keda oligi ainult kodus olümpiaadiülesandeid treenimas hoitud ja keda kõik tema klassikaaslased üksmeelselt ülbuse pärast vihkasid.

Lause esimene pool on vale. Ühelgi lapsevanemal ei ole huvi ega võimu sundida last olüpiaadiülesannetega tegelema, sest sellest ei tõuse lapsevanemale reaalset materiaalset või muud kasu. Laps võis ju olla koduõppel seetõttu, et tal oli individuaalse õppekava tõttu tavaprogramm läbitud. Lause teine pool osutab sellele, et teie klassil olid klassijuhatajad, kellel ei olnud kaasasündinud oskust terviklikku gruppi tekitada, ning et selles koolis ei olnud õpetajatel aega/tahtmist/oskust laste omavahelisele suhtlusele tähelepanu pöörata.

Statistikat teadmata tundub arvestatav osa andekatest ka keskmisest tundlikumad, nii et ainuüksi akadeemilise osagagi on balansseerimist kui palju, teistest arenguvaldkondadest rääkimata.

Jah, sellega olen nõus. Ja seepärast soovikski ma teada, kas katsetega koolidel on välja töötatud kodukord andekate laste jaoks. Sinna satub ju igal aastal lapsi, kelle jaoks tavaprogramm ammendub väga ruttu. Kuidas toetab riik (seadused? rahastus?) koole, et koolid saaksid omakorda suunata lisavahendeid selle 10 või vähema protsendi hulka kuuluvate laste heaks? Mina näiteks ei arva, et andekate laste probleemide lahendamine peaks olema õhinapõhine.

Miks sa arvad, et ühelgi lapsevanemal pole huvi ega võimu last olümpiaadideks õppima sundida? Ma arvan, et hoopis see väide on ekslik 😊 selliseid vanemaid on paraku päris palju, kes elavad laste kaudu läbi oma enda täitumata unistusi või kes lihtsalt elavadki läbi laste, sest uhke tunne on ju öelda, et minu laps on andekas, ta võitis, ta oskab seda ja seda, isegi kui see andekus pole loomupärane, vaid on pideva drilli tulemus. Lisaks olümpiaadide võitmisest ei pruugi tulla otsest materiaalset kasu, aga võib tulla kaudne kasu, sest võitjad saavad eritingimustel ülikooli sisse.

Teatud juhtudel on see sundimine isegi õigustatud, sest paljud spordialad, pillimäng jms nõuavad maailmatasemel olemiseks seda, et alaga oleks tegeletud lapsest peale ja seda järjepidevalt harjutatud, aga lastelt ja teismelistelt ei saa oodata, et neil oleks alati olemas sisemine motivatsioon selliseks järjepidevuseks ja distsipliiniks, mida mõned alad nõuavad. Kui su laps on mõnel alal tõeliselt andekas, aga otsustab selle näiteks teismelisena hormoonimöllus pooleli jätta, siis võib lapsevanemapoolne sund täiesti omal kohal olla.

Ma arvan, et sul on mõistlik oma küsimustega pöörduda Haridusministeeriumisse, Rajaleidjasse või konkreetsete huvipakkuvate koolide poole, ega sa perekoolist saadud info põhjal ju niikuinii ei hakka oma lapse tulevikku puudutavaid otsuseid tegema.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Nähtud neid andekaid lapsi küll ja küll. Enne kui puberteet pole läbi, ei saa nende staatust küll prognoosida, elus tuleb kõike ette ja ei lähe alati selliselt nagu ema ette kujutab.

KÕige tähtsam on last armastada, toetada ja olla toeks. Selle pealt saavad ka keskmised lapsed tiivad.

 

 

+1
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 41 )


Esileht Koolilaps Andekad lapsed katsetega koolides