Esileht Koolilaps Andekad lapsed katsetega koolides

Näitan 11 postitust - vahemik 31 kuni 41 (kokku 41 )

Teema: Andekad lapsed katsetega koolides

Postitas:
Kägu

Osad inimesed vist ei kujuta üldse ette mis olümpiaad endast kujutab. Kas te olete reaalselt ka  last  sundinud õppima/drillinud ja siis ongi reaalselt tulemus tulnud? Ei usu.

See ei käi nii, vähemlt mitte olümpiaadide puhul.

Peab olema andekas laps+ lisaks töökas. Ükskõik kas harjutab võistlusteks koolis või kodus .

Aga et lihtsalt võtad keskmise lapse ja drillid olümpiaadivõitjaks -võimatu. Olümpiaadiülesanded on nii üles ehitatud et need näitavad sinu nutikust, loogikat, teadmisi jne.

Selle pärast olümpiaadide tulemused avavadki uksed headesse gümnaasiumidesse ja ülikoolidesse.

 

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eks ikka väga palju sõltub õpetajatest. Meil väga palju kogemusi nn eliitkoolidega ja on kõigis neis ka väga keskpäraseid õpetajaid nähtud. Konkreetselt Reaalkoolis on praegugi üks, kes ei suuda programmigi läbi võtta. Lütseumis on see üks, kel on probleeme suhtumisega, seal üldse algklasside majas on kord jäik ja palju pühendatakse aega päheõppimisele (aga eks see mälu sedaviisi jälle areneb). Kehvemaid õpetajaid on kõigis koolides, sest pedagoogidest on põud. Kui nüüd satub su matemaatikas üliandekas laps nt reaalis selle kehva õpetaja käe alla, on tulemus masendav. Igasugune motivatsioon kaob. Sel juhul oleks tavakoolis toreda püüdliku õpetaja käe all palju edasiviivam õppida.
Mul endal oli kogu gümnaasiumiaja matemaatikaõpetaja ülinõrk, sisuliselt raiskasin aega seal. Pärast pidin järgi õppima tasulises õppes 3 aasta materjali mõne kuuga, et ülikooli pääseda. Ka eliitkool, aga sattus lihtsalt väga kehv õpetaja. Ometi oli ja on matemaatika mulle väga oluline.
Seda teemat lugedes tuli hoopis mõte, et riigi seisukohast oleks vaja küll väga andekatele täiesti eraldi õpet. Kus nii palju ei sõltuks juhusest, kes satub su õpetajaks.

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on selline tunne, et andekale lapsele on vaja motivatsiooni ja aega – tegelemaks süvitsi sellega, mille jaoks on tal annet ja huvi.

Paraku eliitkool paneb lastele suure koormuse peale, mis tekitab küll head tööharjumused, aga samas on osadele lastele ka kurnav ja väsitav, nii et lisaks kohustuslikule õppimisele ei viitsita enam midagi lisaks teha. Laps võib olla reaalalal jube andekas, aga kui ta peab samas kirjutama pikki esseesid näiteks ajaloos või kirjanduses, siis need asjad võivad tema jaoks aeganõudvad olla. Lisaks sellele on tihti ka nii, et ühel alal silmatorkavalt andekas laps võib olla mingil teisel alal üsna keskpärane. Tavakoolis saaks ta ikka ka selle teise asjaga kenasti hakkama, aga eliitkooli kõrgendatud nõudmised võivad tekitada temas enesehinnangu-probleeme, sest laps tunnetab valusamalt just negatiivset tagasisidet kui teisest kohast tulnud kiitust.  (Kindlasti pole see alati nii, aga mõningatel juhtudel küll).

Nii et mul on tunne, et andeka lapse anne ei lähe tavakoolis raisku ja see võib talle isegi paremini sobida kui eliitkool. Aga seda juhul, kui kooliväliselt tema annet toetatakse ja antakse talle aega ja võimalust sellega süvitsi tegeleda (vanemate laste jaoks on ka igasugu teaduskooli kursused head, noortele ehk leiab ringe). Tööharjumust ja just pingutamise harjumust soodustab ka füüsiline trenn – nii mitmedki praegused tuntud tippteadlased on olnud silmatorkavad noorsportlased.

Nende spetsiaalsete andekate-programmide kohta on tulnud ka kriitikat, et kui laps on päris individuaalõppel, siis tõesti jääb tema sotsiaalne pool nõrgaks.  Teaduses ongi probleem ju see, et teadlane peab enamasti olema ka õppejõud – aga mitmedki väga andekad teadlased on tihti väga kehvad õppejõud, kellel napib empaatiat tudengite suhtes (ja üldse arusaamist teiste inimeste mõttemaailmast).

+8
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Aga et lihtsalt võtad keskmise lapse ja drillid olümpiaadivõitjaks -võimatu. Olümpiaadiülesanded on nii üles ehitatud et need näitavad sinu nutikust, loogikat, teadmisi jne.

Sa väidad, et teadmisi pole võimalik drillida?

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Aga et lihtsalt võtad keskmise lapse ja drillid olümpiaadivõitjaks -võimatu. Olümpiaadiülesanded on nii üles ehitatud et need näitavad sinu nutikust, loogikat, teadmisi jne.

Sa väidad, et teadmisi pole võimalik drillida?

On küll, aga geneetiliselt jagatud võimete piirides. Igast inimesest raketiteadlast ei drilli.

+8
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Nende spetsiaalsete andekate-programmide kohta on tulnud ka kriitikat, et kui laps on päris individuaalõppel, siis tõesti jääb tema sotsiaalne pool nõrgaks.

Milliseid spetsiaalseid andekate-programme Eestis on või on olnud?

aga mitmedki väga andekad teadlased on tihti väga kehvad õppejõud, kellel napib empaatiat tudengite suhtes (ja üldse arusaamist teiste inimeste mõttemaailmast)

Millistes koolides korraldatakse suhtlemispuudelistele kohustuslikus korras suhtluskursuseid vms sotsiaalseid oskuseid arendavaid kursuseid?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Nende spetsiaalsete andekate-programmide kohta on tulnud ka kriitikat, et kui laps on päris individuaalõppel, siis tõesti jääb tema sotsiaalne pool nõrgaks.

Milliseid spetsiaalseid andekate-programme Eestis on või on olnud?

aga mitmedki väga andekad teadlased on tihti väga kehvad õppejõud, kellel napib empaatiat tudengite suhtes (ja üldse arusaamist teiste inimeste mõttemaailmast)

Millistes koolides korraldatakse suhtlemispuudelistele kohustuslikus korras suhtluskursuseid vms sotsiaalseid oskuseid arendavaid kursuseid?

Esimesele küsimusele vastuseks, et minuteada on selliseid programme osade eliitkoolide juures (nt Tartus MHG-s) – aga tõesti ma väga täpselt ei ole kursis. Teisest küsimusest ei saa aru – ei ole väitnud ju, et andekad lapsed on tingimata suhtlemispuudelised. Lihtsalt kui neile pakkuda individuaalõpet ja suhtlus väga erinevate võimete ja huvidega kaaslastega jääb väheseks, siis seal võivad olla ka omad probleemid. Ma ei tea kas kursused siin aitaks. Vast enamasti siiski ei olegi probleemi, aga ikka oleks hea mõelda ka sellele, et kool pole ainult õppimise koht (ja väga andekas noor vast õpib iseseisvalt rohkemgi kui koolis), vaid ka koht kus omandatakse sotsiaalsed oskused.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

See on Sul tegelikult hea küsimus 🙂

Enda laps sai sisse 3 katsetega kooli, praegu õpib prantsuse lütseumis. Selle kooli koha pealt ütleks, et iseenesest järgitakse ikka tavakooli õppekava ja ka tunni tempo ei pruugi tingimata kuidagi kiirem olla.

Küll aga tuleb erinevus sisse rohkemate õppeainete näol. Kohe 1. klassist algasid prantsuse keele tunnid, üksvahe oli prantsuse keel iga päev. Samuti algas kohe 1. klassist peotants. Praegu õpib laps koolis kolme võõrkeelt, ja neid kõiki üsnagi süvendatult. Lisaks on neil süvendatult kunstiajalugu. Et siis, matemaatika ja eesti keel ei pruugigi olla kuidagi raskemad kui “tavakoolides”, kuid süvaõppekooli suurem õppemaht tuleb esile just ainete rohkuses.

Pere teine laps käib piirkonnakoolis, mis on ka üsna hea mainega. Aga ta õpib seal vene keelt juba kolmandat aastat ning siiamaani pole nad seal isegi vene tähestikku veel selgeks saanud. Algul pidasin enda last keeleliselt eriliselt n-ö rumalaks, kuid kui ta on kodus õppinud koos klassikaaslastega, siis näen, et ka klassikaaslased samamoodi loevad venekeelset P-kujulist tähte P, mitte aga R, nagu õige oleks. Selle peale olen küll endamisi imestanud, et kuidas saab õpetaja täie hooga materjali edasi võtta, kas ta siis ei märka, et lapsed ei tunne veel tähestikkugi? Et teeks vähemalt alusbaasi ikka selgeks kogu klassile enne, kui materjaliga edasi liigutakse. Vähemalt pole lütseumis säherdusi üllatusi seni veel ette tulnud (ptüi…)

Küll aga on tulnud lütseumis ette probleeme, mis puudutab mõne konkreetse algklassimaja õpetaja olematut koostööd koduga. On tulnud ette juhuseid, kus õpetaja keerab mingi jama lapsele kokku vanemate ja lapse seljataga, ilma neid teavitamata. Ja kui lapsevanem läheb õpetaja juurde selle üle imestust avaldama (esmakordne kohtumine üldse), viskab too silmapilk ainult oma trafaretse stamplause: “Kui ei saa hakkama, siis lahkuge!” Ometi oli laps puhtviieline, eeskujuliku käitumisega, kaaslastega sõbralik – seega ei saanud rääkida mingist ümmargusest “hakkamasaamisest”, vaid probleemi uba oli hoopis muus. Ehk siis kahjuks õpetajapoolses suhtumises.

Samas on fakt see, et lapse andekus on alati tiimitöö! Laps ise võib olla sünnipäraselt tippandekas, ent kui vanemad ja kodu ei ole loonud talle sobivaid tingimusi, siis andekus ei pruugi avalduda. Mismoodi õpib laps lugema, kui kodus pole raamatuid? Samuti ei oska ükski kuue-seitsmeaastane põnn ise katsetele minna, ikka vanem on see, kes ta sinna toob. Ja kui kunstitunniks nõutakse mingeid udupeeneid vahendeid, siis on ikka lapsevanem see, kes need lapsele hangib, eks ole. Seega ootaks koolilt siiski ka koostööd koduga ja lugupidavamat suhtumist lapsevanematesse. Praegu on mu lapsel väga tore ja toetav klassijuhataja, kes lapsevanematega suhelda viitsib ja iga mure peale kohe “Mine minema!” ei nähva, aga vilets kogemus selle kunagise algklassiõpetajaga vajutas kõigele oma pitseri.

Tundub, et minu lapsel on sama õpetaja. Kas eesnimi algab E-tähega?

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nende spetsiaalsete andekate-programmide kohta on tulnud ka kriitikat, et kui laps on päris individuaalõppel, siis tõesti jääb tema sotsiaalne pool nõrgaks.

Milliseid spetsiaalseid andekate-programme Eestis on või on olnud?

aga mitmedki väga andekad teadlased on tihti väga kehvad õppejõud, kellel napib empaatiat tudengite suhtes (ja üldse arusaamist teiste inimeste mõttemaailmast)

Millistes koolides korraldatakse suhtlemispuudelistele kohustuslikus korras suhtluskursuseid vms sotsiaalseid oskuseid arendavaid kursuseid?

Esimesele küsimusele vastuseks, et minuteada on selliseid programme osade eliitkoolide juures (nt Tartus MHG-s) – aga tõesti ma väga täpselt ei ole kursis. Teisest küsimusest ei saa aru – ei ole väitnud ju, et andekad lapsed on tingimata suhtlemispuudelised. Lihtsalt kui neile pakkuda individuaalõpet ja suhtlus väga erinevate võimete ja huvidega kaaslastega jääb väheseks, siis seal võivad olla ka omad probleemid. Ma ei tea kas kursused siin aitaks. Vast enamasti siiski ei olegi probleemi, aga ikka oleks hea mõelda ka sellele, et kool pole ainult õppimise koht (ja väga andekas noor vast õpib iseseisvalt rohkemgi kui koolis), vaid ka koht kus omandatakse sotsiaalsed oskused.

TIKis hakati mõne aasta eest andekaid eraldi õpetama. Ma ei tea, kas see veel toimib.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Aga et lihtsalt võtad keskmise lapse ja drillid olümpiaadivõitjaks -võimatu. Olümpiaadiülesanded on nii üles ehitatud et need näitavad sinu nutikust, loogikat, teadmisi jne.

Sa väidad, et teadmisi pole võimalik drillida?

On küll, aga geneetiliselt jagatud võimete piirides. Igast inimesest raketiteadlast ei drilli.

Jah, aga samas ei ole vist eriti palju olümpiaade, kuhu lähed ilma igasuguste teadmisteta ja ainult nutikuse ja loogika pealt hea tulemuse saad? Laialdased teadmised ja hulgaliselt harjutamist (mis muuhulgas tähendab, et paljud ülesanded tulevad võistlusel tuttavad ette ja ei ole vaja hakata ajalimiidi sees jalgratast leiutama) annavad igal juhul suure edumaa. Ennegi nähtud, kuidas keskmiselt andekas, aga hoolega harjutaja saab lõpuks parema tulemuse kui see, kes peab end nii andekaks, et õppida pole vajagi.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tihtipeale öeldakse, et andekas saab olla vaid piiratud kitsas valdkonnas. Jah, mõnikord võib see nii olla. Samas aga võib andekus tähendada ka seda, et see konkreetne laps või inimene üldse ongi sünnipäraselt lahtise peaga, haarab kõiksugu infot lennult, suudab teavet kiiresti analüüsida, seostada, praktikas kasutada. Kuidas ära tunda andekat last? – sellekohane info on netis vabalt saadaval, näiteks siin: https://www.teaduskool.ut.ee/et/andekus-voimekus/abiks-lapsevanemale

Nt vajavad need lapsed vähem und, kuna nende ajutegevus on kiire ja tänu sellele suudab aju ka kiiremini taastuda; nad on tihti ülitundlikud, tunnetavad üliteravalt ebaõiglust ja reageerivad sellele tormiliselt; tihti on hea huumorimeel jne. Vahel väidetakse, et andekad lapsed peavad inimsuhetes kindlasti kobad olema. Tegelikult ei pruugi – üldplaanis andekatel lastel on tihti ka kõrge EQ ehk emotsionaalne intelligentsus – sest samamoodi nagu nad suudavad haarata lennult akadeemilisi teadmisi ja neid analüüsida ning neist aru saada, nii suudavad nad haarata lennult ka inimeste tundeid ja neid mõista.

Paljud andekad lapsed saavad sisse kõikidesse katsetega koolidesse, olenemata kooli humanitaar- või reaalkallakust ja õppimine on neile lihtne. Õppimise lihtsus tekitab suure probleemi, kuna pingutuse õppimine ja eduelamus võib jääda saamata ja nii ei õpi need lapsed tegema tööd ega nägema vaeva. Ses mõttes on süvaõppekool oma suurema õppekoormusega tervitatav; piirkonnakoolis valitseks oht, et need lapsed hakkaksid tundi segama ja lollitama. Samal ajal nende keskpärased klassikaaslased teevad kõvasti tööd, näevad vaeva ja harjutavad – ning lõpptulemusena läheksid isegi ette ja saavutaksid lõppkokkuvõttes andekatest paremaid tulemusi ka ülikoolis ja tööturul.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Näitan 11 postitust - vahemik 31 kuni 41 (kokku 41 )


Esileht Koolilaps Andekad lapsed katsetega koolides