Esileht Koolilaps Andekas laps klassis

Näitan 9 postitust - vahemik 31 kuni 39 (kokku 39 )

Teema: Andekas laps klassis

Postitas:

viimasele käole: räägi kooli juhtkonnaga, vajadusel tõesti igal sügisel uuesti. Huvi pärast küsin, mis Rajaleidjas tehti ja räägiti? Meil see käik plaanis, tahaksin lasta teste teha, et näha just keelelisi võimeid. Kui Rajaleidjas antakse ka mingeid soovitusi või juhtnööre õpetajaile, siis seda parem. Või lausa ettekirjutusi?
Selle ise arendamisega on see asi, et võõrast inimest kuulab laps sageli paremini. Mina olen ülikoolis õppinud sama eriala, mis lapsele huvi pakub, aga ma ei saa lapsega teha muud, kui tuua talle vajalikke sõnaraamatuid ja keelteõpikuid, käia temaga keelte lühikursustel, keelte ja kultuuridega seotud üritustel, suunata luulevõistlustele, kontrollida üle tema tõlkeid erinevatest keeltest jne jne. Mul ei õnnestu panna teda süstemaatiliselt mingi keelega tegelema või iga päev teatud ülesandeid lahendama, ta lihtsalt ei kuulaks.

No aga sedagi, mida sa teed, tundub olema tegelikult päris palju. Enda lapsel on küll andekus ametlikult tuvastatud, kuid laps on laisk nagu lohe ega taha suurt midagi kuulda sellest, et kooliväliselt talle õhtuti veel lisaks matemaatika vm ülesandeid omalt poolt juurde annaksin. Keeltekursustel, mida ta lõbuna võtab, käib seevastu küll suure rõõmuga, panin ta 8-aastaselt tavalisele, täiskasvanute võõrkeelekursusele, seal ta lõpetas algajate rühma ning käib edasijõudnutes.

Talle endale meeldib kangesti võtta endale igasuguseid kooliväliseid üritusi, trenne ja huviringe ning neis käib küll suure innuga. Samas mina ise olen väga selle poolt, et lapsel peab olema ka vaba mänguaega. Praegu on 9-aastasel katsetega koolis õppival lapsel igas nädalas trenni- ja huviringide koormus kokku 12 tundi ja ma isiklikult ei pea seda kuidagi õigeks. Aga mida teha? Kui üritan teda mõnest ära võtta, siis on konflikt. Huviringide ajad on tihti nii tihedalt, et alati ei jõua ühistransportigi kasutada, vaid viin autoga. See on siis minupoolne panus lapsele.

Jah, mõnel on siin kerge öelda, et arendagu vanem last ise kodus, ent tõsi ta on, et ega suur osa lastest sedasi emaga koos eriti õppida ei taha. Ja lõppude lõpuks pole vanem ju pedagoog! Võib-olla ehk siis, kui vanem oskab lapsele mõelda välja mingisuguse motivaatori, teeks laps n.ö lisaülesandeid rõõmuga.

Minule pole tähtis see, et mu lapsest mingi geenius kasvaks. Vaid mulle on oluline see, et temast saaks õnnelik ja elus toimetulev inimene. Andekate laste põhimure on laiskus – nad on harjunud kõike väga kergelt saama. Seega on niisuguse koolivälise õpetamise põhiline eesmärk lapses tööharjumuse kujundamine. Õnneks neil seal süvaõppekoolis sellega ka tegeldakse, hea seegi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 14.11 10:35; 16.11 08:30; 18.11 12:15;
To report this post you need to login first.
Postitas:

viimasele käole: räägi kooli juhtkonnaga, vajadusel tõesti igal sügisel uuesti. Huvi pärast küsin, mis Rajaleidjas tehti ja räägiti? Meil see käik plaanis, tahaksin lasta teste teha, et näha just keelelisi võimeid. Kui Rajaleidjas antakse ka mingeid soovitusi või juhtnööre õpetajaile, siis seda parem. Või lausa ettekirjutusi?
Selle ise arendamisega on see asi, et võõrast inimest kuulab laps sageli paremini. Mina olen ülikoolis õppinud sama eriala, mis lapsele huvi pakub, aga ma ei saa lapsega teha muud, kui tuua talle vajalikke sõnaraamatuid ja keelteõpikuid, käia temaga keelte lühikursustel, keelte ja kultuuridega seotud üritustel, suunata luulevõistlustele, kontrollida üle tema tõlkeid erinevatest keeltest jne jne. Mul ei õnnestu panna teda süstemaatiliselt mingi keelega tegelema või iga päev teatud ülesandeid lahendama, ta lihtsalt ei kuulaks.

No aga sedagi, mida sa teed, tundub olema tegelikult päris palju. Enda lapsel on küll andekus ametlikult tuvastatud, kuid laps on laisk nagu lohe ega taha suurt midagi kuulda sellest, et kooliväliselt talle õhtuti veel lisaks matemaatika vm ülesandeid omalt poolt juurde annaksin. Keeltekursustel, mida ta lõbuna võtab, käib seevastu küll suure rõõmuga, panin ta 8-aastaselt tavalisele, täiskasvanute võõrkeelekursusele, seal ta lõpetas algajate rühma ning käib edasijõudnutes.

Talle endale meeldib kangesti võtta endale igasuguseid kooliväliseid üritusi, trenne ja huviringe ning neis käib küll suure innuga. Samas mina ise olen väga selle poolt, et lapsel peab olema ka vaba mänguaega. Praegu on 9-aastasel katsetega koolis õppival lapsel igas nädalas trenni- ja huviringide koormus kokku 12 tundi ja ma isiklikult ei pea seda kuidagi õigeks. Aga mida teha? Kui üritan teda mõnest ära võtta, siis on konflikt. Huviringide ajad on tihti nii tihedalt, et alati ei jõua ühistransportigi kasutada, vaid viin autoga. See on siis minupoolne panus lapsele.

Jah, mõnel on siin kerge öelda, et arendagu vanem last ise kodus, ent tõsi ta on, et ega suur osa lastest sedasi emaga koos eriti õppida ei taha. Ja lõppude lõpuks pole vanem ju pedagoog! Võib-olla ehk siis, kui vanem oskab lapsele mõelda välja mingisuguse motivaatori, teeks laps n.ö lisaülesandeid rõõmuga.

Minule pole tähtis see, et mu lapsest mingi geenius kasvaks. Vaid mulle on oluline see, et temast saaks õnnelik ja elus toimetulev inimene. Andekate laste põhimure on laiskus – nad on harjunud kõike väga kergelt saama. Seega on niisuguse koolivälise õpetamise põhiline eesmärk lapses tööharjumuse kujundamine. Õnneks neil seal süvaõppekoolis sellega ka tegeldakse, hea seegi.

Vanema poolt arendamise mõte on muus: vestlused, jalutuskäigud, koos sportimine, teatris ja muuseumis käimine, kodumaa tundmaõppimine, koos nt aiatööde tegemine, millegi parandamine, kokkamine, telekavaatamine jne, jne. Mitte ainult akadeemline õpe pedagoogide poolt ei arenda last!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vanema poolt arendamise mõte on muus: vestlused, jalutuskäigud, koos sportimine, teatris ja muuseumis käimine, kodumaa tundmaõppimine, koos nt aiatööde tegemine, millegi parandamine, kokkamine, telekavaatamine jne, jne. Mitte ainult akadeemline õpe pedagoogide poolt ei arenda last!

Sa tõsimeeli arvad, et massiline hulk andekaid lapsi tuleb peredest, kus lapsega elementaarsel määral ei tegeleta? Enamus andekate laste vanemaid on ikka ise ka üle keskmise intellektiga ja tegelevad oma lastega hea meelega – kõik loetletu (v.a telekavaatamine) on täiesti igapäevase kasvatuse (koosolemise) osa, aga kuidas see koolis igavlemist ära hoida aitab?

Siinne teema on justnimelt kooliskäimisest ja akadeemilisest arendamisest. Andekad lapsed jäävad klassi parimateks ka siis, kui neid koolis pidevalt ignoreerida ja nende kaasasündinud teadmishimu ja õppimissoovi järjekindlalt maha suruda (nagu seda koolis tihti juhtub). Iseasi, et mis mõte seal koolis siis käia on?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 13.11 13:32; 14.11 09:48; 14.11 11:04; 16.11 11:18;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Rajaleidjas täitsime ankeedi ning andsime allkirja, et võivad meie infot töödelda. Lapsele tehti testid. Tulemused kirjutati üles ning leppisime kokku, et saab lisatööd ja lisaõpet. (Variant oli veel klass edasi tõsta, aga laps on niigi klassis noorim ja väikest kasvu.)
Rajaleidja lubas ühendust võtta kooliga ja õpetajale teha ettekirjutusi lisatöö osas. Seda ka tehti, sest laps sai lisatööd ja sai ka lisaõpet.

Keeletestide kohta ei oska ma midagi öelda!

Võõrkeeli meie lapsel teises klassis veel pole. Ise ka ühtegi ei oska piisavalt! Vaatasin huvi pärast tunniplaanist järgi, kolmandas klassis on tulemas inglise keel 1 kord nädalas!!! Ja teine võõrkeel on vene keel, see tuleb kuuendas klassis! Kuna elame väikeses kohas ning siin keelekursusi pole, siis arvan, et minu lapsel pigem tekib probleem keelte selgeks saamisega! Hetkel oskab vaid inglise ja vene keeles lugeda ning natuke inglise keeles suhelda.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 15.11 10:37; 16.11 11:19;
To report this post you need to login first.
Postitas:

viimasele käole: räägi kooli juhtkonnaga, vajadusel tõesti igal sügisel uuesti. Huvi pärast küsin, mis Rajaleidjas tehti ja räägiti? Meil see käik plaanis, tahaksin lasta teste teha, et näha just keelelisi võimeid. Kui Rajaleidjas antakse ka mingeid soovitusi või juhtnööre õpetajaile, siis seda parem. Või lausa ettekirjutusi?
Selle ise arendamisega on see asi, et võõrast inimest kuulab laps sageli paremini. Mina olen ülikoolis õppinud sama eriala, mis lapsele huvi pakub, aga ma ei saa lapsega teha muud, kui tuua talle vajalikke sõnaraamatuid ja keelteõpikuid, käia temaga keelte lühikursustel, keelte ja kultuuridega seotud üritustel, suunata luulevõistlustele, kontrollida üle tema tõlkeid erinevatest keeltest jne jne. Mul ei õnnestu panna teda süstemaatiliselt mingi keelega tegelema või iga päev teatud ülesandeid lahendama, ta lihtsalt ei kuulaks.

No aga sedagi, mida sa teed, tundub olema tegelikult päris palju. Enda lapsel on küll andekus ametlikult tuvastatud, kuid laps on laisk nagu lohe ega taha suurt midagi kuulda sellest, et kooliväliselt talle õhtuti veel lisaks matemaatika vm ülesandeid omalt poolt juurde annaksin. Keeltekursustel, mida ta lõbuna võtab, käib seevastu küll suure rõõmuga, panin ta 8-aastaselt tavalisele, täiskasvanute võõrkeelekursusele, seal ta lõpetas algajate rühma ning käib edasijõudnutes.

Talle endale meeldib kangesti võtta endale igasuguseid kooliväliseid üritusi, trenne ja huviringe ning neis käib küll suure innuga. Samas mina ise olen väga selle poolt, et lapsel peab olema ka vaba mänguaega. Praegu on 9-aastasel katsetega koolis õppival lapsel igas nädalas trenni- ja huviringide koormus kokku 12 tundi ja ma isiklikult ei pea seda kuidagi õigeks. Aga mida teha? Kui üritan teda mõnest ära võtta, siis on konflikt. Huviringide ajad on tihti nii tihedalt, et alati ei jõua ühistransportigi kasutada, vaid viin autoga. See on siis minupoolne panus lapsele.

Jah, mõnel on siin kerge öelda, et arendagu vanem last ise kodus, ent tõsi ta on, et ega suur osa lastest sedasi emaga koos eriti õppida ei taha. Ja lõppude lõpuks pole vanem ju pedagoog! Võib-olla ehk siis, kui vanem oskab lapsele mõelda välja mingisuguse motivaatori, teeks laps n.ö lisaülesandeid rõõmuga.

Minule pole tähtis see, et mu lapsest mingi geenius kasvaks. Vaid mulle on oluline see, et temast saaks õnnelik ja elus toimetulev inimene. Andekate laste põhimure on laiskus – nad on harjunud kõike väga kergelt saama. Seega on niisuguse koolivälise õpetamise põhiline eesmärk lapses tööharjumuse kujundamine. Õnneks neil seal süvaõppekoolis sellega ka tegeldakse, hea seegi.

Vanema poolt arendamise mõte on muus: vestlused, jalutuskäigud, koos sportimine, teatris ja muuseumis käimine, kodumaa tundmaõppimine, koos nt aiatööde tegemine, millegi parandamine, kokkamine, telekavaatamine jne, jne. Mitte ainult akadeemline õpe pedagoogide poolt ei arenda last!

no aga 10-aastane ei tule minuga teatrisse:) Ta on otse välja öelnud, et teda teater ei huvita. Juturaamatutega on ka juba keeruline, lähevad ainult sõnastikud, keelte- ja geograafiaalased raamatud jmt. Ma saan teda arendada ainult sel moel, et püüan kõigile ta küsimustele vastused leida, kui ta ise ei leia. Kokkame ja telekat vaatame küll. Ma töötan ise kodus, nii et olen enam-vähem kogu aeg olemas.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 13.11 13:05; 13.11 14:32; 15.11 11:50; 16.11 11:23;
To report this post you need to login first.
Postitas:

https://www.teaduskool.ut.ee/et/renzulli-skaalad
Võite proovida kindlaks teha, kas teie lapsed on keskmisest võimekamad.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vanema poolt arendamise mõte on muus: vestlused, jalutuskäigud, koos sportimine, teatris ja muuseumis käimine, kodumaa tundmaõppimine, koos nt aiatööde tegemine, millegi parandamine, kokkamine, telekavaatamine jne, jne. Mitte ainult akadeemline õpe pedagoogide poolt ei arenda last!

Kas sa päriselt arvad, et mõni laps saab katsetega kooli sisse nõnda, et mitte keegi temaga eriti vestelnudki pole???:D Andekate lastega on vanemad titest peale palju tegelenud ja kõik need sinu poolt loetletud asjad on elementaarsed, mis ei tasu mainimist. Siin teemas aga ongi jutt nimelt konkreetselt sellest, mis jääb lapsega tegelemisrohkest olme-elust väljapoole, ehk puhtakadeemiline osa. Lõpmatu lapsega jutuajamine ning jalutamas käimine ei ole lahendus olukorrale, kus laps tunnis igavleb, tööharjumus on null ning lõpuks võib ta hakata lihtsalt tundi segama.

Prantsuse lütseumis on 1.klassis prantsuse keelt 2 korda nädalas, alates 2.klassist juba iga päev, 3.klassis lisandub vene ning 4.klassist inglise keel. Lisaks on neile pandud veel mõningaid aineid juurde, lisaks riiklikule õppekavale. Õppida antakse iga päev. See süsteem peaks lahtisema peaga lapsele piisavalt pinget pakkuma.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 14.11 10:35; 16.11 08:30; 18.11 12:15;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teemaalgataja kirjeldusest saan aru, et laps on välismaal juba paar aastat koolis käinud (nt Inglismaal lähevad lapsed kooli 5-aastaselt) ja nüüd läheb Eestis 7-aastaselt esimesse klassi?

Kas laps on välismaal võõrkeeles õppinud? Kui jah, siis pole ehk paha, et talle kooliprogramm alguses suurt väljakutset ei paku? Saab rahulikult sisse elada ja keelt õppida. Kui keelelisi probleeme probleeme pole, siis saab ehk kokkuleppel kooliga panna last kohe teisse klassi (ilmselt pakutakse vastavaid teste). Või valida mõni nn eliitkool, kus õppekoormus juba esimesest klassist suurem piirkonnakooliga võrreldes.
Kolmas variant on muidugi minna rahulikult kooli, aga lisakoormust pakkuda lapsele igasutuste huviringide (keeled, teadusring, robootika jne) näol.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vaesed õpetajad, ma ütlen. Teemaalgataja suguste hulludega päevast päeva kembelda. Ükski palgatõus ega pikk puhkus ei kompenseeri seda.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 9 postitust - vahemik 31 kuni 39 (kokku 39 )


Esileht Koolilaps Andekas laps klassis

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.