Esileht Ajaviite- ja muud jutud andeks palumine

Näitan 29 postitust - vahemik 1 kuni 29 (kokku 29 )

Teema: andeks palumine

Postitas:
Kägu

Räägime andeks palumisest. Kaste paluksite andeks, kui te arvaksite, et teie pole tegelikult see pool, kumb peaks seda tegema? Aga kui te ka teaksite, et teine pool seda esimesena ei tee ja muud teed pole totaka konflikti lõpetamiseks.

Kuna tegemist on kolleegiga, siis pole ka eriti võimalik inimest vältida. Õlemust asjasse veel segada ei tahaks. Ja üldse tahaks normaalseid suhteid tagasi selle kolleegiga. Aga ta on viimasel ajal mingitel müstilistel põhjusteljube närviline ja korraldab mingeid draamasid. Teisi ka muidugi aegajalt see vihastab ja siis tekivad olukorrad, mis pole enam ühepoolsed”, nii et oma osa mul antud juhul asjas on. Aga väga väike.
Ma väga tahaks selle olukorra ära lahendada, asi segab juba tööd ja teadmine, et homme olen jälle temaga tööl, ajab mul praegu käed värisema. Tegemist on veel ka tiimitööga, kus me sõltume üksteisest. Aga ma tean, et tema ei vabanda ja lihtsalt tegeleb igal võimalusel kätte maksmisega sellisel lapsikul moel, et nt vastab igale küsimusele “ma ei tea” jne.

Ühesõnaga: kas te vabandaksite, kuigi tunnete, et ei peaks, aga muud lähenemist ei oska välja mõelda. Tegemist on olukorraga, mille kestmine oleks paras põrgu.

Rääkige oma kogemustest sellise asjaga. Ma tõesti ei tea praegu, mida teha. Mul oleks võimalik küll välja mõelda, mille eest ise vabandada, ma ei ole 100% süütu siin. Aga ikkagi.

Ja mis kogemused teil üldse andeks palumisega ja vabandamisega on. Kui palju on nt tulnud ette, et teid ikkagi pikalt saadetakse?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Räägiks asja lahti nii nagu see on. Ja teeks ettepaneku rahuliku tööõhkkonna huvides sõjakirves maha matta. St tunnistaks ka oma süüd, aga maas lömitama ja end murust madalamaks tegema ka ei hakkaks. Muidu jäädki teise eest vabandama ja sel tüübil tekib tunne, et tal on alati õigus.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma olen nii kange, et ei vabandaks, kui ise midagi halba pole teinud. Sinu olukorras püüaksin selle töökaaslasega nelja silma all sotid selgeks rääkida. Mingit totakat tuha pähe raputamise tseremooniat läbi viima küll ei hakkaks kolleegi rõõmuks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

tegeleb igal võimalusel kätte maksmisega sellisel lapsikul moel, et nt vastab igale küsimusele “ma ei tea” jne.

Hm, kõlab nagu üks minu kolleeg.
Mina pole vabandanud. Milleks, kui viga pole minus? Olen aga viimasel ajal tema väärkäitumise kohe, kui seda tekib, avalikult jutuks võtnud. Stiilis “sedasorti käitumine ei ole ilus/korrektne.”. Isikunimesid mainimata. See mees hakkab siis mossitama, aga natuke mõneks ajaks tõmbab tagasi. Mul polegi vaja temaga hästi läbi saada, mul on vaja, et ta oma töö ära teeks.

“Ei tea” laadis vastuste peale olen reageerinud paaril korral ise tema töölõiku võrdlemisi demonstratiivselt avalikult ära tehes. Siis ta ka solvub, aga see on tema probleem.

Nõuanded – ära salga probleeme, ära ennast maha salga, ära ise lasku tema tasemele, aga probleeme lahka alati kellegi kolmanda juuresolekul. Sõnasta täpselt ja konkreetselt ja ära ütle midagi ülearust. Nelja silma all räägitu võib ta sinu vastu keerata

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui ma täiesti puhas poiss pole, siis oma tehtu eest ma ikka vabandaks. Konflikti lahendamiseks on minu arvates aga ka vabandamisest parem viis: ilma endale süüd võtmata on võimalik öelda, mis tundeid see sinus tekitab, täpselt nagu sa siia kirjutasid. Näide: “Mul on kahju, et olukord on praegu selline, nagu ta on. Niimoodi on väga halb tööd teha. Kas me võiks ehk…” ja siis ütled, millist lahendust sina näed.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kaste paluksite andeks, kui te arvaksite, et teie pole tegelikult see pool, kumb peaks seda tegema? Aga kui te ka teaksite, et teine pool seda esimesena ei tee ja muud teed pole totaka konflikti lõpetamiseks.
Kuna tegemist on kolleegiga, siis pole ka eriti võimalik inimest vältida.

Ei. Välistatud. Kui ma arvan, et pole süüdi, siis ei vabandaks ja nii jääb.

……

Kolleggiga? See on ju hoopis teine teema.
Lihtsalt kolleeg, kes pole isegi mingi sõber, ega midagi, vaid lihtsalt mingi suvaline nägu töö juurest ja kellega hästi läbi saamine oleks töö eesmärkide seisukohast (ja ka enda närvide) oluline – loomulikult vabandaks, kohe ja midagigi mõtlemata.
Mul täiesti ükskõik, mida idioodile suust välja ajada, peaasi, et ta ei kakleks ja peaasi, et MINUL oleks hea olla ja käed ei väriseks.
Ja pealegi, see on samuti kindel, et idioot HOMME keerab samasugususe sita kokku, seega temaga ka edaspidi tuleb käituda nagu haigega. Aga ma ei saa seda muuta ja teda lahti lasta, see pole minu rida.

Lähedasi sa saad mingil määral valida, ma pean kõige lähedasemalt, aga kolleege valida tihti ei ole kõigil võimalik.
Seega, neid viimaseid tulebki tihti “erikohelda”.

Aga siin tundub, et teemaalgatajal on see kolleeg mitte lihtsalt kolleeg juba?
Et üldse tekib selline küsimus. Et kas si..tahunnikut torkida või mitte.
Mittetorkimine tähendaks kiiret vabandamist, järgmisel sekundil unustamist ja lihtviisil eluga edasiminemist.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Siin on juba mitu kägu kahes lehes: ühed on selle algatuses kirjeldatud kolleegi moodi – nemad pole kunagi süüdi. Teised mõistavad, et asi on kahepoolne, nagu teemaalgataja isegi teeb. Mina oleksin küll hea meelega teemaalgataja kolleeg. Arvan ka, et vabanda selle eest, mida sina valesti tegid ja ütle, et sul halb töötada. Ja vaata, mis ta ütleb. Kui läheb vastastikuseks sõneluseks, kus kolleeg esineb nagu need paar kägu siin, siis on juba uus olukord ja uued võimalused.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Arvan ka, et vabanda selle eest, mida sina valesti tegid

Kui inimene teeb midagi valesti, siis on selle eest vabandamine loomulik.
Kui inimene ei tee midagi valesti vaid kolleeg teeb, siis on vabandamine rumal ja töö tõhususe seisukohast lausa kahjulik, sest teine inimene peaks ju ka teadma, kus ta vea tegi, mitte jäämagi mõtte juurde, et tema pole milleski süüdi.
Kui inimene meelega sigatseb, noh, siis on raskem juhus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui inimene ei tee midagi valesti vaid kolleeg teeb, siis on vabandamine rumal ja töö tõhususe seisukohast lausa kahjulik, sest teine inimene peaks ju ka teadma, kus ta vea tegi, mitte jäämagi mõtte juurde, et tema pole milleski süüdi.

Ega see suvlise kolleegi ees vabandamine ei tähenda seda, et ei öeldaks oma seisukohta asja kohta. Seega, teab ikka. Ja see on juba tema otsus kuidas ta sellega edaspidi hakkama saab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kogemusi ei ole, aga niisama “rahu nimel” ka vabandama ei lähe. Milleks? Vanandan siis, kui olen süüdi. Jonniva draamakuningannaga käituks samamoodi – külmalt, vastates “ma ei tea”.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Vabandamiseks pole sul küll põhjust ega lahenda see ka tekkinud pingeolukordi. Mina soovitaksin nelja silma all temaga suhted selgeks rääkida. Parim viis on siin perekoolis miskipärast vihatud enesekehtestamine. Umbes nii, et: mulle tundub, et minu mingid tegevused sind väga ärritavad. Sooviksin, et meievaheline suhtlus oleks pingevabam. Kui sa ärritud, siis sageli ma ei saa aru, millega ma selle põhjustasin. Kuidas sulle tundub, kas saame edaspidi edasi minna nii, et oleme mõlemad pisut tähelepanelikumad selle tooni suhtes, millega me teineteist kõnetame ja nende tegude suhtes, mida me teineteisele teeme? Ma sooviksin väga, et saaksime pinged maha ja koostööga edasi minna ning kindlasti tahan enda poolt kõik vajaliku selleks teha.

(see muidugi pole mingi ideaalne jutt, aga sinnapoole).

Vabandamine siis, kui sa tead, et sa pole midgai valesti teinud, ei ole viisakus. See on passiiv-agressiivsus. Või manipuleerimine. Või mõlemad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas te paluksite andeks, kui te arvaksite, et teie pole tegelikult see pool, kumb peaks seda tegema? Aga kui te ka teaksite, et teine pool seda esimesena ei tee ja muud teed pole totaka konflikti lõpetamiseks.

Kuna tegemist on kolleegiga, siis pole ka eriti võimalik inimest vältida. Õlemust asjasse veel segada ei tahaks.

Olen palunud andeks ühel täiesti absurdsel juhul.

Töötasin 90ndatel sekretärina ühes äpardunud väikefirmas. Aeg-ajalt käis meid “kontrollimas” ülemuse abikaasa, kellel tegelikult firmas mingit rolli polnud, aga kes ise pidas ennast suureks ja tähtsaks tegelaseks. Tuli, kritiseeris töötajate riietust, soengut, istumisstiili ja isegi eraelu. Mina vältisin temaga suhtlemist algusest peale ja see mulle ilmselt ka saatuslikuks sai. Igatahes mingit konflikti meie vahel ei toimunud, kui vaid, et kaitsesin oma seisukohta ühes küsimuses. Proua läks koju, kaebas mehele, et X olevat tema vastu ebaviisakas olnud ja nõudis vabandust. Järgmisel päeval tuli tema mees, minu ülemus, kõrvad lontis minu juurde, vabandas, et peab minult midagi paluma ja teatas seejärel, et “oleks tore, kui sa Kairi käest vabandust paluksid”. Mul jäi ausalt öeldes suu lahti, aga läksin siis ja vabandasin. Ütlesin prouale ka loomulikult, et ma ei saa hästi aru, mille eest ma vabandama pean, aga et ma teen siis seda, kuna ta nõuab. 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

Targem annab järele… Mitte et ma ise alati selle järgi käituda suudaks. Aga see töötab!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Parim viis on siin perekoolis miskipärast vihatud enesekehtestamine. Umbes nii, et: mulle tundub, et minu mingid tegevused sind väga ärritavad. Sooviksin, et meievaheline suhtlus oleks pingevabam. Kui sa ärritud, siis sageli ma ei saa aru, millega ma selle põhjustasin. Kuidas sulle tundub, kas saame edaspidi edasi minna nii, et oleme mõlemad pisut tähelepanelikumad selle tooni suhtes, millega me teineteist kõnetame ja nende tegude suhtes, mida me teineteisele teeme? Ma sooviksin väga, et saaksime pinged maha ja koostööga edasi minna ning kindlasti tahan enda poolt kõik vajaliku selleks teha.

Selliste lausetega “enesekehtestamine” kõlab nagu mingist eneseabiõpikust korralikult päheõpitud jutt, kuiv ja protokolli maitsega ning on läbipaistev igale normaalsele inimesele. Kui inimestes avatust ja loomulikkust ei ole, siis pole mõtet hiilata ka oma raamatutarkustega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina arvan, et iga tüli puhul teevad kõik tülitsejad midagi halvasti, ei ole nii, et ainult üks on tülis süüdi. Seega mina otsin sellisel juhul üles selle, mida mina valesti tegin ja palun selle eest vabandust – näiteks, et “palun vabandust, et ma su süüdistuste peale endast välja läksin ja sind solvasin, mulle tundusid su süüdistused lihtsalt nii ülekohtused”. Asjade eest, mida sa teinud ei ole, ei tohi kunagi vabandust paluda, see ei vii edasi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga mille eest sa siis vabandama läheksid? Ehk on sel kolleegil hoopis mehega tülid, hormoonid sassis, pms või rase või menopaus, mida ta sinu peal välja elab…
Kui sa lähed “anna andeks, kui ma olen sind kuidagi solvanud jne” jutuga, siis võib sellest abi olla, aga 50% võib ka mitte, sest põhjus polegi sinus.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Parim viis on siin perekoolis miskipärast vihatud enesekehtestamine. Umbes nii, et: mulle tundub, et minu mingid tegevused sind väga ärritavad. Sooviksin, et meievaheline suhtlus oleks pingevabam. Kui sa ärritud, siis sageli ma ei saa aru, millega ma selle põhjustasin. Kuidas sulle tundub, kas saame edaspidi edasi minna nii, et oleme mõlemad pisut tähelepanelikumad selle tooni suhtes, millega me teineteist kõnetame ja nende tegude suhtes, mida me teineteisele teeme? Ma sooviksin väga, et saaksime pinged maha ja koostööga edasi minna ning kindlasti tahan enda poolt kõik vajaliku selleks teha.

Selliste lausetega “enesekehtestamine” kõlab nagu mingist eneseabiõpikust korralikult päheõpitud jutt, kuiv ja protokolli maitsega ning on läbipaistev igale normaalsele inimesele. Kui inimestes avatust ja loomulikkust ei ole, siis pole mõtet hiilata ka oma raamatutarkustega.

Nagu ma ütlesin, see oli näidis. Ma ei näinud vaeva pikaks sisseelamiseks. Kas sa ei oskaks siis reaalelus samamoodi aga otse oma mõtteid väljendada? Oma sõnadega? Avatult? See oli lihtsalt udune näidis. Targemad saavad toonist aru ja oskavad seda ka reaalelus teha. Muidu nad ju ei läheks ja ei räägiks oma nö vastasega. Ka sina suudaksid sellises olukorras loomulikult ja avatult suhelda ning ennastkehtestavalt pealegi. Seda saab ju omandada ja harjutada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meil oli tööl konflikt, kus nii alluv kui ülemus tülitsesid töökorralduse pärast.
Lõpuks alluv surus kätt ja vabandas, et ärritus. Põhjus lihtsalt, et ei peaks ise minema koju halva tundega ja homme jälle närvis olema.
Ma ei tea mis ülemus mõtles, kuid vähemalt enda seisukohast on parem jutt kuidagi positiivselt lõpetada mitte edasi töökohal üksteist põrnitseda.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Teadmata täpsemalt konflikti sisu… Väljamõeldud vabandust muidugi ei esitaks, aga vajadusel ütlen siiralt “Kahju, et vestlus sellise suuna võttis” vm Ehk saab sealt siis edasi minna kuidagi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui ikka tõesti objektiivselt võttes, on teine pool süüdi, aga aru ei saa ja ilmselt ei hakkagi arusaama, kuna süüdistab teisi, siis töö juures, võtaks ametliku hoiaku ja suhtuks sõbralikult nagu kõigisse teistesse inimestesse. Suhtuks sõbralikult, aga suhtlemine oleks ainult ja ainult tööalane. Tööl tahetakse nii tihti rahuldada ka sõpradega suhtlemise vajadusi ja sealt läheb suhtlemine ülepiiri töö tegemise seisukohalt. Töö pole sõpruskond, kuigi sõbralikud võivad ja saavad kõik olla. Aga need pole su lähimad sõbrad ega sugulased. Eesmärk on teha tööd ja saada selle eest teenitud tasu. Nii et milles on konflikti sisu. Kui see on ainult ja ainult tööalane, siis proovi veelkord rääkida ja siis ütle, et pöördud lahendamiseks ülemuse poole. Kui see on isiklik, siis mõtle läbi, mis tähendab töö tegemine ja tööl käimine ja mis tähendab sõbrannaga või sõbraga sõbrustamine. Kuna meil on vajadus sõprussuhete järele, siis on ahvatlus proovida seda vajadust rahuldada tööjuures. Aga millegi heaga see ei lõpe. Tööl olgu töösuhted. Ja kui keegi on lähedane tööjuures, kohtuge peale tööd ja rahuldage oma vajadus sõprussuhete järele. Tööjuures selleks kohta pole.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tuttav tunne. Olen võrdlemisi uuel töökohal, töötanud pool aastat ja tunnen viimasel ajal et üks kolleeg (mitte minu ülemus, vaid lihtsalt isik, kes vastutab teise osakonna töö eest) peab minu peale mingil põhjusel vimma. Eks alguses sai natuke sõbralikumat juttu tehtud, nö oma isiklikust elust räägitud aga mingil hetkel hakkasin märkama, et ta mind igas asjas halvustab (a la, sa oled ikka nii rumal, et nii arvad või nii rumalasti saab ikka küsida või siis kui ma millegi kohta oma arvamust avaldasin, tegi seda maha). Noh heaküll, sellest alates olen võtnud sisse tagasihoidlikuma positsiooni, st temaga oma isiklikest asjadest üldse ei räägi, ainult üldist (ilus ilm täna jne). Ja järjest enam täheldan temapoolseid vihaseid pilke, mürgiseid märkusi. Küll ei ole miski tema meelest hea või piisavalt kiirelt tehtud jne.
Tunnen, et lähen tema tulles pingesse ja see väga häirib mind. Sest ma isegi ei ole aru saanud, MIKS ta mulle nii teeb. Viimati tuli ja nähvas ta üle laua mulle väga ebameeldivalt jälle millegi kohta ja ma nii pooleldi irooniliselt vastasin, et einoh, anna andeks vmt.

Tegemist on meesterahvaga ja ma pole ikka veel aru saanud, mis teda on torganud. Igatahes on sellisega koos töötamine äärmiselt ebameeldiv. Arvan ise, et kui selline asi jätkub, siis üsna pea võtan ette töökoha vahetuse.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Parim viis on siin perekoolis miskipärast vihatud enesekehtestamine. Umbes nii, et: mulle tundub, et minu mingid tegevused sind väga ärritavad. Sooviksin, et meievaheline suhtlus oleks pingevabam. Kui sa ärritud, siis sageli ma ei saa aru, millega ma selle põhjustasin. Kuidas sulle tundub, kas saame edaspidi edasi minna nii, et oleme mõlemad pisut tähelepanelikumad selle tooni suhtes, millega me teineteist kõnetame ja nende tegude suhtes, mida me teineteisele teeme? Ma sooviksin väga, et saaksime pinged maha ja koostööga edasi minna ning kindlasti tahan enda poolt kõik vajaliku selleks teha.

Selliste lausetega “enesekehtestamine” kõlab nagu mingist eneseabiõpikust korralikult päheõpitud jutt, kuiv ja protokolli maitsega ning on läbipaistev igale normaalsele inimesele. Kui inimestes avatust ja loomulikkust ei ole, siis pole mõtet hiilata ka oma raamatutarkustega.

Nagu ma ütlesin, see oli näidis. Ma ei näinud vaeva pikaks sisseelamiseks. Kas sa ei oskaks siis reaalelus samamoodi aga otse oma mõtteid väljendada? Oma sõnadega? Avatult? See oli lihtsalt udune näidis. Targemad saavad toonist aru ja oskavad seda ka reaalelus teha. Muidu nad ju ei läheks ja ei räägiks oma nö vastasega. Ka sina suudaksid sellises olukorras loomulikult ja avatult suhelda ning ennastkehtestavalt pealegi. Seda saab ju omandada ja harjutada.

Katsugi järgmine kord tuua näide oma avatud olemusest, mitte päheõpitud eneseabi õpikust.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nojah, samas loeme me vaid sinu arvamust. Teine pool võib samuti arvata ja meie siin ei tea ju, kes tegelikult süüdi on või mõlemad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
ninakaspreili

Ainult siis kui see mulle mingil põhjusel kasulik oleks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Katsugi järgmine kord tuua näide oma avatud olemusest, mitte päheõpitud eneseabi õpikust.

Ahsoo. Et keegi peaks sulle lahti rääkima kogu maailma tarkuse, sest sa ei suuda ise analüüsida ja sünteesida? Oh, ära siis tee seda, targad inimesed ju oskavad seda niikuinii või on vähemalt innukad õppima. Tark inimene saab ju aru, et igasugusele kirjalikule tekstile lisanduvad reaalelus pausid, intonatsioon, miimika, žestid, rõhud. Ja nüüd katsu seda minu teksti lugeda nö “ilmekalt”. Tee pause, ekuta ja ääta vahepeal. Liiguta kätt. Vaheta poosi. Ohka. Proovi, sa saad hakkama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tunnen, et lähen tema tulles pingesse ja see väga häirib mind. Sest ma isegi ei ole aru saanud, MIKS ta mulle nii teeb. Viimati tuli ja nähvas ta üle laua mulle väga ebameeldivalt jälle millegi kohta ja ma nii pooleldi irooniliselt vastasin, et einoh, anna andeks vmt.

No tee see omale ükskord selgeks.
Kui palju variante siin ikka saab olla?
Mingi lambimees plõksib tööl naisega?

– Naine keeldus tema seksiettepanekust. (ok, vihjest, millest see naine oma naiivsuses arugi ei saanud. Aga nii loll ei saa ükski naine olla)
– naine on ülbe ja seda arvavad ka teised kolleegid.
– Naine …ma eitea, ei pese ennast igapäevaselt.

Vali ise üks neist välja, rohkem põhjuseid ei saa olla.

Kui mingit jama ei ole, siis ükski isane ei ründa emast. See on sama nii loomadel, kui inimestel.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vali ise üks neist välja, rohkem põhjuseid ei saa olla.

Saab. Näiteks, naine on kompetentsem, kui see isane ja seda on teised kolleegid ka märganud, mees on kade.
Näiteks – naine ei lasknud endale pähe istuda ja pareeris möödaminnes, sõbralikult mehe katsed panna teda endale rutiinselt kohvi tegema ja tema järelt tasse pesema – ning ka ülemus leidis, et: “igaüks peseb oma tassid ise ja ei jäta vedelema”.
Näiteks anti tulus projekt just sellele naisele, mitte mehele.
Näiteks arvab mees, et tal on õigus kõigi arvel halba nalja teha ja see naine oli esimene, kes talle ütles, et vilets nali, ära enam tee.

Põhjuseid võib olla väga palju. Kes on tropp, see lihtsalt ongi tropp. Mõnikord lastakse kollektiivi poolt inimesel tropp olla vanast harjumusest, naiste enamusega kollektiivis tihti antakse meessoost isikule palju vastikum käitumine andeks, kui naisele, sest “ta on ju mees”, ja kui “uus tüdruk” üritab olukorda muuta, siis on see paljudele häiriv. Et ei võigi enam seksistlikke nalju teha ja teiste tööpanuse arvelt ise looderdada…

Kui mingit jama ei ole, siis ükski isane ei ründa emast. See on sama nii loomadel, kui inimestel.

Rumal üldistus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

sellest alates olen võtnud sisse tagasihoidlikuma positsiooni, st temaga oma isiklikest asjadest üldse ei räägi, ainult üldist

Isiklikest asjadest ei maksagi töö juures rääkida, kiusaja loomusega inimene võib hakata su isiklikku infot väga vastikult ära kasutama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lõpuks alluv surus kätt ja vabandas, et ärritus.

Jah, seda võib teha. Võid jääda oma seisukohale kindlaks, aga kui ärritust välja näitasid, siis selle eest võib andeks paluda. Aga selle juurde ei pea käima oma vaadete mahasalgamine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Näitan 29 postitust - vahemik 1 kuni 29 (kokku 29 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud andeks palumine