Teema: Andekus mingil üksikul alal

Sa ei maini, kas su lapsel on autism diagnoositud või kahtlustad seda?

Enamikul lastest on ju olemas mingi huvi, ja hea on. Automargid, riikide lipud jne – sellised huvid on ju vägagi kahjutud ja igati toredad. Toeta oma lapse huvi, sellega arendad teda ja teisalt annad oma toetusega talle mõista, et sulle lähevad tema huvid korda.

Tänu suurele huvile võib laps pähe õppida hulga automarke, riikide nimesid vms, aga andekus on midagi enamat. Andekuse osas ei oskagi ma sinu lühikese kirjelduse põhjal sõna võtta, st ei oska öelda, kas tegu on suure huviga või andekusega.

#4141611:

Siin on juttu olnud, et autistlikel lastel on andekus mingil üksikul alal. Olen aegajalt jäänud enda lapse üle mõtlema. Kui ta oli nii umbes kolmene, siis teadis peast kõikide autode marke. Kui sõitsime autoga kuhugi, siis tema ütles kogu aeg vastu tulevate autode margid, ei eksinud kordagi. Paari aasta pärast kadus see huvi ära ja tuli huvi hukkunud laevade vastu. Uuris internetist ja teadis peast laevade nimetusi, ajalugu. Nüüd on ta 9-aastane ja uus huvi on riikide lippude vastu. Ostsin talle mängu “Maailma lipud” ja nüüd teab 200 lipust peaaegu kõiki. Muidu minu silmis laps nagu laps ikka. Koolis õpib hinnetele 4-5 (mõned üksikud jooksvad kolmed). Ei oskagi midagi arvata.

Tavaline laps, mis andekusest sa räägid:/

Polegi vaja midagi arvata, kui juba algklassides kolmed sees. Tõesti arvad, et lipud ja automargid pole mäng, vaid näitab andekust?:)

Sa ei kujuta isegi ette, mis tasemel on andekad lapsed:)

Mind huvitab see, kuidas üldse on võimalik teha kindlaks mingi auto marki. Kas seda tehakse kindlaks mudeli vaatamise järgi kaugelt, või selle märgi järgi mis on kapoti peal? Ma saan aru et autohuviline suudab kindlasti määrata margi ja mudeli ka kaugelt. Aga laps? Ta peab olema neid siis piisavalt palju näinud. Nagu numbrite õppimine. Igal numbril on oma nimi. Või puul. Või lillel. Jah, ka paljud täiskasvanud ei tea kõigi puude ega lillede nimesid.  Ikka roos tulp nelk nartsiss. Põhilised.  Palju neid auto marke üldse võib olla, et selle selgeks saamine on hämmastav?

Miks peaks kolmene soravalt lugema? ja veel võõrkeeltes pealegi?

Teemaalgataja, ma tahaksin öelda, et andekus see vist ei ole, küll aga on su lapsel see-eest ilmselt midagi muud, mis on vähemalt sama väärtuslikud omadused, kui mitte rohkematki. Nimelt järjekindlus, oskus tunda huvi ja uudishimu ning sellega pidevalt tegeleda.

Kahjuks on tänapäeva heaoluühiskonnas kasvamas peale liiga palju selliseid lapsi/noori, kellel õieti polegi nagu mingit sihti silme ees. Ainuke soov saavutada iseendale võimalikult mugav ja lihtne äraolemine. Lamasklevad päevade kaupa voodis ja vahivad ekraani, kus pole ka mingit arendavat tegevust vaid lihtsalt mingi suvakas tulistamismäng või tüdrukute puhul jooksevad miljonid meikimisvideod jms. Koolitööd veavad kuidagimoodi ära teha, aga teevad ainult millimeetripealt niipalju, kui hädasti vaja – rohkem nemad ei pinguta.

Nende seas on ka andekaid, vahet pole. Seega, mina pean olulisemaks hoopis seda, kui laps suudab keskenduda millelegi, mis nõuab talt natukenegi ajutööd (noh, nutikas tulistamismängu tagumine või Tiktokis istumine seda ju ei nõua). Riigilippude meeldejätmise ajal lapse aju areneb, ta näeb erinevaid lipukujusid, värve, mustreid. Sealt võib tasapisi hakata tekitama huvi ka nende riikide endi vastu – kus asub, mis keelt sealt räägitakse, kas seal on külm või kuum kliima jne. Meil oli lastetoas seinal suur laste maailmakaart, peal lipud, lisaks selle lipu all elavat riiki tutvustavad pildid. Nii et lastele igati tore ja arendav tegevus, loodetavasti sellised huvid kooliminekuga ei kao.

Kunagu näitas vist Oprah saates väikest tüdrukut (3,4), kes tunid kõikide riikide lippe. vanemate sõnul oli lapse toas seina peal suur tabel lippudega ja mingi hetk nalja pärast hakkasid lapse käest küsima. On ka näiteks selline autist, kes korraks vaatab mingit linna pilti ja siis joonistas peast samasuguse – uksed/aknad kõik omal kohal jne või kes ei suuda kuulata klassikalist muusikat kuna viimne kui valesti mängitud noot kriibib kõrva.

Mul oli klassivend, kes ajaviiteks lapsena luges nõukaaegset entsüklopeediat ja kuna tal oli väga hea mälu, siis oli ka kõik loetu meeles.

Trollile nii palju – et hukkunud laevadest saab lugeda ka eesti keeles.

Lõpeta see hüüatamine stiilis 3 aastane!  3 aastane! Esiteks kirjutatakse vanus siiski nii: 3-aastane, ja teiseks pole jutt ainult 3-aastasest lapsest.

#4144178:

#4144161:

Lõpeta see hüüatamine stiilis 3 aastane! 3 aastane! Esiteks kirjutatakse vanus siiski nii: 3-aastane, ja teiseks pole jutt ainult 3-aastasest lapsest.

Kolme aastane uuris internetist hukkunud laevu. See kolmene on tôesti andekas sul. Mida ta veel oskab? See ikka paneb hüüatama.

Te ei oska üldse lugeda? Kus on öeldud, et ta kolmesena uuris laevade kohta? Isegi nii lühikesest tekstist ei saada enam aru, mis siis veel muust rääkida!

#4144178:

#4144161:

Lõpeta see hüüatamine stiilis 3 aastane! 3 aastane! Esiteks kirjutatakse vanus siiski nii: 3-aastane, ja teiseks pole jutt ainult 3-aastasest lapsest.

Kolme aastane uuris internetist hukkunud laevu. See kolmene on tôesti andekas sul. Mida ta veel oskab? See ikka paneb hüüatama.

Mina ei ole TA.

Teemaalgatuses kirjeldatud täitsa eakohaste huvidega nutikat poissi.
Arvama ei pea midagi, kõik normaalne. Ausalt öeldes ei saanud probleemist/küsimusest aru?

Ilmselt on su lapsel hea pildiline mälu.

Kui ta sul mingites ainetes on kolmesid saanud, siis võiks tema puhul abiks olla see, kui ta enda jaoks raskemad asjad kirjutab vihikusse. Siis on tal see vihiku lehekülg visuaalselt meeles ja saab parema hinde.

Igal inimesel ei ole niisugust mälu, selles mõttes on tal kindlasti väga hea omadus. Kas seda konkreetselt andekuseks saab nimetada, on vaidlemise küsimus, pigem on see kaasasündinud oskus, mida võiksite arendada poja kasuks.

Arvan, et temast võiks saada hea spetsialist niisugustel aladel, kus on kasuks suur hulk fakte, mida ta peast teab. Arst näiteks. Miks mitte ka näitleja, muusik vms.

Kindlasti on su poja hea mälu selline asi, mida paljudel teistel ei ole. Mina unustan kõik ära. Loen mingi raamatu läbi ja kui keegi paari aasta pärast küsib, mis seal toimus, siis mul on meeles emotsioon ja ehk ka isegi valgus või lõhnad, mis siis mu ümber olid, kui ma seda teost lugesin, aga ma ei pruugi sellest raamatust suurt midagi sisulist mäletadagi. Rääkimata mingist peast tsitaatide puistamisest. Midagi ikka siit sealt meelde jääb, aga täiesti süsteemitult.

Arendage tal seda mäletamise oskust, selleks on erinevaid harjutusi. Kui ta viitsib, püüdke innustada.