Esileht Koolilaps Andekusest ja andekate vajadustest koolis

NĂ€itan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 121 )

Teema: Andekusest ja andekate vajadustest koolis

Postitas:
KĂ€gu

Andekus kĂŒtab kirgi, teeks eraldi teema 🙂 Alustuseks mĂ”ned mĂ”tted.

 

Esiteks. Oma lapse andekaks pidamine ei tohiks olla hĂ€biasi. Andekusel on palju tahke, vĂ€ga tore, kui need saavad tuge ja innustust. Ühes valdkonnas andekas ei pea seda olema ka kĂ”igis teistes, et teda vĂ”iks andekaks nimetada. Ja anded avalduvad vĂ€ga erinevas eas.

 

Teiseks. Ma ei arva pĂ€ris kindlasti, et ainult andekuse peal peaks liugu laskma. Samas ainult tööga ka ande puudumist ei kompenseeri (ehkki suur töövĂ”ime on ka anne). Koolieelikute puhul on erinevus pigem tunnetuslik, andekas laps omandab oskusi-teadmisi teistmoodi ja/vĂ”i varem, tunneb huvi kauem ja sĂŒgavamalt. Koolikatsetel muidugi peab mÔÔdetavamalt selekteerima, aga see ei tĂ€henda, et ainult andekad saavad sisse (vĂ”i et andekaid vĂ€lja ei jÀÀ). KĂŒllap katsed sellisel kujul sobivad koolile kĂ”ige paremini, aga sellest ei pea tegema jĂ€reldusi kumbagi pidi.

 

Kolmandaks. Siin vĂ”iks nagu arvata, et andekad on need, kes Ă”pivad kiiresti tĂ€pselt seda, mis ette antakse. SuurepĂ€rane omadus, aga ĂŒks vĂ”imalus paljudest. Minu kogemus “paberitega andekaga” on hoopis selline, et teda on vĂ€ga raske Ă”petada, sest tema Ă”ppimisprotsessi ei ole ĂŒldse nĂ€ha (kĂŒll aga saab vĂ”imaldada Ă”ppida). Ta kas “valgustub” (oskab palju rohkem sĂŒvitsi kui programm ette nĂ€eb) vĂ”i siis ei huvita (sel juhul teeb minimaalse pingutusega Ă€ra, aga Ă”petada pole ikka midagi). Mida ta siis vajab? Vist seda, et temalt ei oodataks sama sĂŒvitsiminekut kĂ”iges lihtsalt selle pĂ€rast, et vĂ”imeid oleks. Ja et ei oldaks raamides vĂ€ga kinni. Ja ĂŒldse pigem sobivat (inspireerivat, rahulikku, sĂ”bralikku) keskkonda. Ja pinget pakkuvaid ĂŒlesandeid, et Ă”ppida oma andeid ka rakendama.

Varem vĂ”i hiljem jĂ”uab mĂ”te ka selleni, et individuaalne lĂ€henemine, mida andekas vajab, on kallis. Andekate toetamine koolis on seetĂ”ttu suuresti missioonitunde kĂŒsimus (saavutused pakuvad muidugi rÔÔmu ka).

+8
-6
Please wait...

Postitas:
KĂ€gu

KĂ”ik me lapsed on andekad, mĂ”nel vĂ€ljendub see omamoodi vĂ”i -ajal, mida ongi teinekord raske ĂŒldnormides mÔÔta. Seda kirjeldatud valgustust saab hea Ă”petaja huvitavalt tundi andes tekitada. Õigemini nii peakski see olema, et laste potentsiaal kasutusse lĂ€heks. Ei pea tingimata olema individuaalne lĂ€henemine kui koormus ja klassi suurus on mĂ”istlik ning kĂ”ik ĂŒhtviisi huvitatud sh kodu poolt toetatud uusi teadmisi omandama. Aga alati jÀÀvad Ă”ppeained ja teemad, mis pakuvad kellelgi teistest enam huvi, et sĂŒvitsi minna erinevalt pinginaabrist kes omandab baasteadmised, isegi teinekord viiele.

+5
-5
Please wait...

Postitas:
KĂ€gu

KĂ”ik me lapsed on andekad, mĂ”nel vĂ€ljendub see omamoodi vĂ”i -ajal, mida ongi teinekord raske ĂŒldnormides mÔÔta.

No mis jutt see on?! Ei ole kĂŒll kaugeltki kĂ”ik lapsed andekad.

+24
-6
Please wait...

Postitas:
KĂ€gu

Keeruline teema 🙂 Mul endal on ĂŒks lastest selline, IQ testi tegi Ă€ra nii, et osa vastuseid ĂŒletasid skaala maksimumpiiri. Ehk siis suunati sĂŒvaĂ”ppekooli. Õpib praegu Prantsuse lĂŒtseumis, aga ega me selle kooliga vĂ€ga rahul ei ole, mĂ”nede Ă”petajate suhtumise osas siis.

Jah, iga laps on milleski andekas, see on Ă”ige. Kuid samas esineb siiski ka ĂŒldist andekust, mis seisneb uue materjali haaramises lennult, kiires ajutöös, oskuses uut materjali kiiresti analĂŒĂŒsida ja olemasolevaga seostada.

Seega mina hoiduksin laste raamidesse surumisest ega suruks peale eeldust, et lapse keeleline andekus vĂ€listab ilmtingimata andekuse matemaatikas. On igati vĂ”imalik, et ĂŒldandekas laps katsetab erinevatesse, erineva kallakuga koolidesse ja saab kĂ”ikjale sisse.

Andeka lapse suurim probleem minu silma jĂ€rgi on laiskus 🙂 Kui ikka oled terve senise elu harjunud saama kĂ”ike vĂ€hima pingutusega, saama kĂ”igest aru kohe peale vaadates, siis sul ei kujune tööharjumust. Samal ajal su keskpĂ€rased klassikaaslased teevad tublit tööd ja jĂ”uavad visadusega sinust vaat et kaugemalegi. Sel pĂ”hjusel olen tegelikult sĂŒvaĂ”ppekoolide poolt, ehk et andekal lapsel vĂ”iks olla vĂ€hemalt teoorias vĂ”imalus Ă”ppida pisut rohkem.

Samas teeb mĂ”nevĂ”rra kurvaks see, et sĂŒvaĂ”ppekoolid on muutunud pigem eliitkoolideks, kuhu on eeskĂ€tt oodatud rikaste ja kuulsate vanemate lapsed. Õpetajate poolt on tajutav suhtumine, et viimastele on kuidagi rohkem lubatud. Vaja oleks koole lihtsalt sĂŒnnipĂ€raselt andekatele lastele, kus tegeldaks neis just selle poolega, mis piirkonnakoolis vĂ”ib jÀÀda piisavalt vĂ€lja arendamata, nagu nt tööharjumuse kujundamisega.

 

+17
-8
Please wait...

Postitas:
KĂ€gu

Samas teeb mĂ”nevĂ”rra kurvaks see, et sĂŒvaĂ”ppekoolid on muutunud pigem eliitkoolideks, kuhu on eeskĂ€tt oodatud rikaste ja kuulsate vanemate lapsed. Õpetajate poolt on tajutav suhtumine, et viimastele on kuidagi rohkem lubatud.

Olen lihtne inimene ning mĂ”lemad lapsed on pÀÀsenud (erinevatesse) sĂŒvakoolidesse, sinu kirjeldatud suhtumist pole kĂŒll kordagi tajunud. Eks neid kuulsate lapsi seal on, aga ega see ei pea tĂ€hendama, et nad kuidagi korruptiivselt vĂ”i raha pĂ€rast vastu vĂ”eti. Eks tarkadel ja andekatel vanematel on ka samasugused lapsed tihti.

+7
-3
Please wait...

Postitas:
KĂ€gu

Tibuemmede meelest on nende lapsed kÔige andekamad just.

+12
-13
Please wait...

Postitas:
KĂ€gu

Mul oli endal mitmeid klassikaaslasi, kes vaevu suutisid pĂ”hikooli lĂ€bi vedada, aga ĂŒks teeb nt ilusat puutööd, teised on suurepĂ€rased talunikud, mis sest, et bussil ja pussil grammtiliselt vahet ei tee.

+11
-3
Please wait...

Postitas:
KĂ€gu

Keeruline teema 🙂 Mul endal on ĂŒks lastest selline, IQ testi tegi Ă€ra nii, et osa vastuseid ĂŒletasid skaala maksimumpiiri. Ehk siis suunati sĂŒvaĂ”ppekooli. Õpib praegu Prantsuse lĂŒtseumis, aga ega me selle kooliga vĂ€ga rahul ei ole, mĂ”nede Ă”petajate suhtumise osas siis.

Jah, iga laps on milleski andekas, see on Ă”ige. Kuid samas esineb siiski ka ĂŒldist andekust, mis seisneb uue materjali haaramises lennult, kiires ajutöös, oskuses uut materjali kiiresti analĂŒĂŒsida ja olemasolevaga seostada.

Seega mina hoiduksin laste raamidesse surumisest ega suruks peale eeldust, et lapse keeleline andekus vĂ€listab ilmtingimata andekuse matemaatikas. On igati vĂ”imalik, et ĂŒldandekas laps katsetab erinevatesse, erineva kallakuga koolidesse ja saab kĂ”ikjale sisse.

Andeka lapse suurim probleem minu silma jĂ€rgi on laiskus 🙂 Kui ikka oled terve senise elu harjunud saama kĂ”ike vĂ€hima pingutusega, saama kĂ”igest aru kohe peale vaadates, siis sul ei kujune tööharjumust. Samal ajal su keskpĂ€rased klassikaaslased teevad tublit tööd ja jĂ”uavad visadusega sinust vaat et kaugemalegi. Sel pĂ”hjusel olen tegelikult sĂŒvaĂ”ppekoolide poolt, ehk et andekal lapsel vĂ”iks olla vĂ€hemalt teoorias vĂ”imalus Ă”ppida pisut rohkem.

Samas teeb mĂ”nevĂ”rra kurvaks see, et sĂŒvaĂ”ppekoolid on muutunud pigem eliitkoolideks, kuhu on eeskĂ€tt oodatud rikaste ja kuulsate vanemate lapsed. Õpetajate poolt on tajutav suhtumine, et viimastele on kuidagi rohkem lubatud. Vaja oleks koole lihtsalt sĂŒnnipĂ€raselt andekatele lastele, kus tegeldaks neis just selle poolega, mis piirkonnakoolis vĂ”ib jÀÀda piisavalt vĂ€lja arendamata, nagu nt tööharjumuse kujundamisega.

TĂ€iesti nĂ”us. SĂŒvaĂ”ppekoolidesse peaks suunatama IQ-testi pĂ”hjal lapsed kogu Eestist. Selliseid lapsi sĂŒnnib ka Kapa-Kohilas ja isegi asotsiaalsetele vanematele.

+4
-7
Please wait...

Postitas:
KĂ€gu

KĂ”ik me lapsed on andekad, mĂ”nel vĂ€ljendub see omamoodi vĂ”i -ajal, mida ongi teinekord raske ĂŒldnormides mÔÔta.

No mis jutt see on?! Ei ole kĂŒll kaugeltki kĂ”ik lapsed andekad.

Sinu lapsed vist ei ole andekad. KĂŽik lapsed on andekad selleskis. Isegi Kullol oli ĂŒksaasta lastele jĂŽulukingitus kruus, kuhu oli peale kirjutatud KĂŽik lapsed on andekad.

+2
-14
Please wait...

Postitas:
KĂ€gu

Ma lihtsalt ĂŒtlen, et IQ test ja andekuse testid on ĂŒsna erinevad asjad.

+8
-2
Please wait...

Postitas:
KĂ€gu

Tegelikult on selliseid – ma ei ĂŒtleks just, et andetuid – aga vĂ€ga-vĂ€ga keskpĂ€raseid koolis ikka hulgi. MĂ”ni ei innustu kohe millestki ja tulemusedki pole kiita. Pole sealjuures ka mingeid erilisi kunsti-, spordi- ega muusikaandeid. Sealjuures vĂ”ivad neist saada toredad ja tublid kodanikud. Nii mĂ”nigi avastab endas soovi midagi teha alles hilisemas eas.

+12
-2
Please wait...

Postitas:
KĂ€gu

Andeka lapse suurim probleem minu silma jĂ€rgi on laiskus 🙂 Kui ikka oled terve senise elu harjunud saama kĂ”ike vĂ€hima pingutusega, saama kĂ”igest aru kohe peale vaadates, siis sul ei kujune tööharjumust. Samal ajal su keskpĂ€rased klassikaaslased teevad tublit tööd ja jĂ”uavad visadusega sinust vaat et kaugemalegi. Sel pĂ”hjusel olen tegelikult sĂŒvaĂ”ppekoolide poolt, ehk et andekal lapsel vĂ”iks olla vĂ€hemalt teoorias vĂ”imalus Ă”ppida pisut rohkem.

Selles osas olen tsiteeritud kĂ€oga vĂ€ga nĂ”us, ma ei pidanud oma vanemat last kĂŒll andekaks, aga natuke ta lasteaia- ja eelkoolikaaslastest siiski eristus. Sai kĂ”ik ĂŒlesanded varem valmis, hindas teisi ” nii aeglasteks”, tundis huvi igasuguste nuputamisĂŒlesannete vastu. KĂ€sime temaga ka katstel, nii TPLs, reaalis kui ka kodulĂ€hedases koolis, kus oli samuti katsetega klass. TPLi ta sisse ei saanud, sel aastal said ainult vigadeta, tema tegi etteĂŒtluses ĂŒhe vea (tĂ”enĂ€oliselt minu Ă”petussĂ”nade tĂ”ttu, mis hoopis teise situatsiooni kohta kĂ€isid). Reaali ja kodulĂ€hedasse kooli sai sisse. Algklassides oli veel parimate seas, siis hakkasid teised mööda minema. GĂŒmnaasiumikatsetel sai sisse juba igale poole kuhu proovis (kaasa arvatud TPL). Õpiharjumust ei tekkinud kuni gĂŒmnaasiumi lĂ”puni, nĂŒĂŒd ĂŒlikoolis vist siiski Ă”pib. Ma olen nĂŒĂŒd tagantjĂ€rele mĂ”elnud, kui ta oleks TPLi saanud (ja reaali mitte), kas siis oleks tal Ă”piharjumus tekkinud? TPLis nĂ”utakse kuuldavasti ĂŒsna palju tuupimist, reaalis saab loogika ja hea mĂ€lu peal ĂŒsna pikalt luigu lasta.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
KĂ€gu

Ei saa teemapĂŒstitusest aru, kuidas on defineeritud andekus? Olen töötanud erinevates koolides kĂ”ikide vanuseastmetega ja no neid andekaid ikka on vĂ€he. Ikka jÀÀb silma lapsi, kes teavad erinevatest teemadest palju, saavad alati esimesena ĂŒlesanded valmis jne, aga eriti algklassides ei tee kĂŒll vahet, kas lihtsalt arengust veidi n-ö ees, vanemad tegelevad palju vĂ”i pĂ€riselt kuidagi eriti andekas. Ise kĂ€isin sellises “eliitkoolis” ja klassis, kus olid helgemad pead koos, aga isegi ei tulnud pĂ€he kedagi eriti andekaks pidada. Lihtsalt olid koos Ă”pihimulised noored, kes vb omandasid aineid natuke kiiremini kui teised ja osalesid olĂŒmpiaadidel, ennast pidasin olenemata saavutustest ikkagi vĂ€ga andetuks, sest ma ei oska ei joonistada, laulda vĂ”i muud sellist. Minu jaoks andekas on see laps, kes on eriliselt hea nt laulmises, pillimĂ€ngus vĂ”i maalimises.

0
-5
Please wait...

Postitas:
KĂ€gu

Andeka lapse suurim probleem minu silma jĂ€rgi on laiskus 🙂 Kui ikka oled terve senise elu harjunud saama kĂ”ike vĂ€hima pingutusega, saama kĂ”igest aru kohe peale vaadates, siis sul ei kujune tööharjumust.

Mu meelest on siinkohal teemaalgatuses lingitud Tuuliku artikkel pÀris huvitav.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
KĂ€gu

KĂ”ik me lapsed on andekad, mĂ”nel vĂ€ljendub see omamoodi vĂ”i -ajal, mida ongi teinekord raske ĂŒldnormides mÔÔta.

No mis jutt see on?! Ei ole kĂŒll kaugeltki kĂ”ik lapsed andekad.

Sinu lapsed vist ei ole andekad. KĂŽik lapsed on andekad selleskis. Isegi Kullol oli ĂŒksaasta lastele jĂŽulukingitus kruus, kuhu oli peale kirjutatud KĂŽik lapsed on andekad.

No kui lausa Kullol taoline kruus oli, siis saavad vastuvĂ€ited tĂ”esti otsa 😀

+19
-2
Please wait...

Postitas:
KĂ€gu

Ei saa teemapĂŒstitusest aru, kuidas on defineeritud andekus?

Siin on ports definitsioone. Mina pidasin silmas selgelt eristuvat potentsiaali mingis (vĂ”i mitmes) valdkonnas kaugele jĂ”uda, kas lĂ€hiperspektiivis olĂŒmpiaadil/konkursil/tippvĂ”istlusel/loominguliselt vĂ”i hiljem tööelus.

Minu kiiks on olla rohkem n-ö eriandekate poolel, arvata, et isegi lahtine pea ei pea kÔike mahutama, parem jÀtku rohkem aega sellele valdkonnale, mis tÔeliselt huvi pakub. Aga mul siin huvihariduse poolel lihtne erapoolik olla. TA.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
KĂ€gu

Minu kiiks on olla rohkem n-ö eriandekate poolel, arvata, et isegi lahtine pea ei pea kÔike mahutama, parem jÀtku rohkem aega sellele valdkonnale, mis tÔeliselt huvi pakub. Aga mul siin huvihariduse poolel lihtne erapoolik olla. TA.

No nĂŒĂŒd nihutad sa teema ise kĂ”rvale. Üks asi on andekus, teine asi huvid. Need vĂ”ivad, aga ei pruugi kattuda. Tuttav töötab balletiĂ”petajana, ohkas, et paljud vĂ€ikesed tĂŒdrukud tahavad baleriiniks saada, samas eeldusi selleks pole. Samas teine on milleski tegelikult ĂŒliandekas, kuid ei taha sellega tegelda.

Ja olen veendunud, et ĂŒldandekus kui niisugune eksisteerib tĂ€iesti. Kehaliselt andekas on nt inimene, kes on hea tervisega, kiire, korras ainevahetusega, tugeva sĂŒdamega – no temal ongi palju lihtsam tegeleda enamikuga spordialadest, olgu see siis kergejĂ”ustik vĂ”i ujumine vĂ”i tants vĂ”i korvpall.

Ning samamoodi hea peaga lapsel on keskmisest parem mĂ€lu, kiirem ajutöö ja oskus uut materjali keskmisest kiiremini omandada. Neil pole vahet, mis kallakuga sĂŒvaĂ”ppekooli nad kandideerivad – saavad ĂŒhtemoodi sisse ja Ă”pivad edukalt nii Reaalkoolis kui Prantsuse lĂŒtseumis.

Aga oma huvid, nagu ĂŒtlesin, ei pruugi andekusega ĂŒldse kattuda. Ehkki ideaalis ju vĂ”iks.

+5
-2
Please wait...

Postitas:
KĂ€gu

Ning samamoodi hea peaga lapsel on keskmisest parem mÀlu, kiirem ajutöö ja oskus uut materjali keskmisest kiiremini omandada.

Loomulikult on ĂŒldandekus olemas, aga see pole ainus andekuse vorm. Anne vĂ”ib olla ebaĂŒhtlaselt jagunenud, aga potentsiaal sellegipoolest mĂ€ekĂ”rgune. OlĂŒmpiaadivĂ”itja ei pea olema kuldmedalist (kuigi IQ lubaks). Tore, kui on, aga ei pea.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
KĂ€gu

KĂ”ik me lapsed on andekad, mĂ”nel vĂ€ljendub see omamoodi vĂ”i -ajal, mida ongi teinekord raske ĂŒldnormides mÔÔta.

No mis jutt see on?! Ei ole kĂŒll kaugeltki kĂ”ik lapsed andekad.

Sinu lapsed vist ei ole andekad. KĂŽik lapsed on andekad selleskis. Isegi Kullol oli ĂŒksaasta lastele jĂŽulukingitus kruus, kuhu oli peale kirjutatud KĂŽik lapsed on andekad.

No kui lausa Kullol taoline kruus oli, siis saavad vastuvĂ€ited tĂ”esti otsa 😀

No sa vĂŽid ironiseerida. Ma ĂŒtleks, kĂŽik on andekad, sinu oma lausa loll. Tunne mĂŽnu.

+1
-7
Please wait...

Postitas:
KĂ€gu

Olen TPLis kĂ€inud. JĂ€i siit teemast selga, et ĂŒhe vanema hinnangul eelistatakse seal kuidagi rikaste ja kuulsate lapsi. Absoluutselt mitte mingit vahetegemist minu kooliajal (10 + mĂ”ni aasta tagasi) tunda ei olnud. Õpilaste keskis olid seltskonnad kĂŒll ja neid, kes katsetega gĂŒmnaasiumisse tulid, vÔÔrastati pisut. Mind kaasaarvates. Tulin tĂ€ieliku vÔÔra keskklassi noorena teisest koolist ja sain katsetega sisse. Ei paistnud, nagu oleks eelistatumad need, kellel tuntud vanemad. RÀÀgiti, et mingil mÀÀral aitas see, kui vanemad Ă”ed-vennad seal koolis juba ees, aga see oli kuulujututasandil.

Teine asi, mis silma jĂ€i, oli see, et TPL Ă”petab Ă”ppima. Olen ka see nö andekas laps, kellele kĂ”ik kergelt kĂ€tte tuli. Tuupimist julgustati mingil mÀÀral kĂŒll, aga mul polnud seda tarvis, sest kĂ”ik jĂ€i lennult meelde. Seega keskkoolist lĂ€bi libiseda oli tĂ€iesti vĂ”imalik ja kui tulemused olid korralikud, siis keegi pedagoogidest eriti rohkem vĂ”i paremini Ă”ppima ei suunanud.

Olen oma koolile vĂ€ga tĂ€nulik ja ainus minupoolne kriitika olekski see, et oleks keegi ehk mind rohkem mĂ€rganud ja juhendanud, kuidas nĂ€iteks efektiivsemalt Ă”ppida, siis poleks hiljem ĂŒlikoolis olnud nii raske oma laiskuse ja viimase minuti harjumusega hakkama saada. VĂ”iks ju öelda, et oma viga, kui keskkooli ajal ei pingutanud, aga teate vist kĂŒll, millised teismelised suuremas osas on, kui neid ei inspireeri vĂ”i siis halvimal juhul tulehargiga taga ei aja.

Omandan nĂŒĂŒd kolmekĂŒmnendates hoopis uut eriala reaalvaldkonnas ja annab ikka tunda, et ma pole kunagi pĂ€riselt Ă”ppida osanud.

+4
-4
Please wait...

Postitas:
KĂ€gu

Silma, mitte selga* Oih 😀

0
-1
Please wait...

Postitas:
KĂ€gu

HĂ€da nende heade algatustega, mille vorm ajapikku nende taga oleva suurema tĂ€henduse ĂŒle vĂ”tab. OlĂŒmpiaad ei ole andekuse sĂŒnonĂŒĂŒm, Ă”nnetuseks on sellest saanud Eestis pea ainuke andekuse sĂŒmbol. Kui nt pĂ”hikooli keemia olĂŒmpiaadi lĂ”ppvooru jĂ”uab mĂ”nest koolist 20 Ă”pilast ja enamusest mitte ĂŒhtegi, siis see ei ole andekus, vaid erinevus Ă”ppesisus – kahes Tallinna koolis Ă”petatakse asju, mida mujal ei Ă”petata, ja ongi kĂ”ik. Õnnetuseks uus RÕK annab sellele tuult tiibadesse ja kolkakooli andekaga ongi ĂŒhelpool, eliitkooli tubli keskmisega vĂ”rreldes.

Andekus on vĂ”ime loovateks ja uudseteks lahendusteks, mis saab rakenduda ainult tugevate baasteadmiste olemasolul, piisavalt aega panustades ja motivatsiooni omades. Reaalselt ei ole mĂ”tet andekusest rÀÀkida enne gĂŒmnaasiumi, siis on selge, millised huvid on pĂŒsivad, kuhu suunas inimene minema hakkab ja kas temast saab juht vĂ”i jĂ€rgija. Kool peaks andma baasteadmised, sĂ€ilitama vaimse tervise ja jĂ€tma piisavalt vaba aega, et lapse iseseisev huvi saaks rakenduda.

Isegi muusikaline ja fĂŒĂŒsiline andekus kujuneb koos tĂ€iskasvanuks saamisega, kĂ”rv ehk ei muutu, aga kehakuju ja koos sellega eeldused nt pillimĂ€nguks vĂ”i balletiks ka (kui alguses neid ĂŒldse ei ole, siis ei teki ka, aga et tublist ĂŒlekeskmisest saab tipp ja imelaps vajub Ă€ra, on pigem reegel).

 

 

+6
-1
Please wait...

Postitas:
KĂ€gu

Need, kes kirjutavad lapse IQ testidest, siis kus ja milleks te neid teinud olete? Ja et juba enne kooli, et siis suunati Prantsuse LĂŒtseumisse?

Mul 2 last – ĂŒks on spordis andekas, teine ĂŒhes vĂ€ga spetsiifilises koolis mitte-Ă”petatavas valdkonnas. MĂ”lemad on tĂ€naseks tĂ€iskasvanud, aga lĂ”petanud G5 koolid. Koolis oli mĂ”lemal lihtne, aga minu arvates tĂ€iesti tavalised keskmised lapsed, mitte mingid kuldpead. Medaliga ei lĂ”petanud kumbki.

Kas oleks kool pidanud kĂ€ituma kuidagi teistmoodi – no ma ei tea. Kui kirjutatakse, kuidas G5 koolide Ă”pilased ööd otsa tuubivad ja depressioonis on, siis seda ma ei nĂ€inud. Samas saan aru, et eliitkoolis ongi targem seltskond ja Ă”petaja saab lisatööd teha kĂ”igiga vĂ”rdselt ja anda neile paremaid teadmisi. Tavakoolis aga, kus klassi on sattunud 1-2 ĂŒlihea peaga last ja siis kaasava hariduse raames ATH, autist, kasvatamatu laps, kĂ€itumishĂ€irega laps, muukeelne laps, siis jÀÀb kĂŒll Ă”petajal auru vĂ€heseks, et nendele andekatele veel lisatĂ€helepanu pöörata…

+9
-1
Please wait...

Postitas:
KĂ€gu

Need, kes kirjutavad lapse IQ testidest, siis kus ja milleks te neid teinud olete? Ja et juba enne kooli, et siis suunati Prantsuse LĂŒtseumisse?

Mul 2 last – ĂŒks on spordis andekas, teine ĂŒhes vĂ€ga spetsiifilises koolis mitte-Ă”petatavas valdkonnas. MĂ”lemad on tĂ€naseks tĂ€iskasvanud, aga lĂ”petanud G5 koolid. Koolis oli mĂ”lemal lihtne, aga minu arvates tĂ€iesti tavalised keskmised lapsed, mitte mingid kuldpead. Medaliga ei lĂ”petanud kumbki.

Kas oleks kool pidanud kĂ€ituma kuidagi teistmoodi – no ma ei tea. Kui kirjutatakse, kuidas G5 koolide Ă”pilased ööd otsa tuubivad ja depressioonis on, siis seda ma ei nĂ€inud. Samas saan aru, et eliitkoolis ongi targem seltskond ja Ă”petaja saab lisatööd teha kĂ”igiga vĂ”rdselt ja anda neile paremaid teadmisi. Tavakoolis aga, kus klassi on sattunud 1-2 ĂŒlihea peaga last ja siis kaasava hariduse raames ATH, autist, kasvatamatu laps, kĂ€itumishĂ€irega laps, muukeelne laps, siis jÀÀb kĂŒll Ă”petajal auru vĂ€heseks, et nendele andekatele veel lisatĂ€helepanu pöörata


Mul on laps  ilmselt ka mingi kas ATH vĂ”i mingi muu probleemiga, sest kirjutada ei oska ja kĂ€ekiri peaaegu loetamatu, samas Ă”ppida meeldib, kuid mis teda ei huvita, selleks pole vĂ”imalik ka teda  sundida. Kuni 6. klassini vĂ”is vahel öelda, et ka kasvatamatu, sest mingeid mĂ€rkusi ikka tuli, kui ta tunnis teisi segas vĂ”i mingi avantĂŒĂŒriga kaasa lĂ€ks. Vanemana ta oskas juba end talitseda ja sai ilmselt aru, et lollusi tehes populaarsust ei kasvata niikuinii ja sĂ”pru peaks teisiti leidma. Kui igav hakkas vaatas telefoni. Silm pigistatud kinni sellistel juhtudel kui Ă”petaja sai aru, et ta on ammu aru saanud uuest materjalist ja teised alles olid teel selleni. Eks sellega oli natuke jama muidugi ka.

Õnneks suurem osa asju teda siiski huvitavad ja kolkakoolist tulnuna sai ta olĂŒmpiaadi löppvooru Reaalkooli, GA ja HTG Ă”pilastega koos. PĂ”hikooli klassis oli tal nii tavalisi lapsi kui ka kaasava hariduse raames lihtsustatult Ă”ppivaid lapsi jne.  Tallinna peenes sĂŒsteemis poleks teda ilmselt kunagi eliitkooli vastu vĂ”etud. TĂ€hed Ă”ppis lasteaias Ă€ra ja veeris ehk ka kui 1. klassi lĂ€ks, teadis kĂŒll siis juba igasugu tehniliste vĂ€rkide, skeemide, elektri- ja raudteevĂ”rkude, kaartide jms kohta, millest ilmselt keskmine TPL vĂ”i Reaalkooli vastuvĂ”etav laps ei pruugi sugugi nii palju teada kui tema.  VĂ”ib-olla oleks teda ka tavalises suures koolis tĂ€iesti mĂ”ttetuks ja vĂ”imetuks peetud, sest ega ta pole suuliselt ka vĂ€ga osav. Aga tuleb tunnistada, et  vist peaks ikka ĂŒtlema, et ta on andekas, kuigi mitte ĂŒldandekas ja siiski see olĂŒmpiaadisĂŒsteem tema puhul just nimelt seda ju tĂ”estab.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
KĂ€gu

Ning samamoodi hea peaga lapsel on keskmisest parem mÀlu, kiirem ajutöö ja oskus uut materjali keskmisest kiiremini omandada.

Loomulikult on ĂŒldandekus olemas, aga see pole ainus andekuse vorm. Anne vĂ”ib olla ebaĂŒhtlaselt jagunenud, aga potentsiaal sellegipoolest mĂ€ekĂ”rgune. OlĂŒmpiaadivĂ”itja ei pea olema kuldmedalist (kuigi IQ lubaks). Tore, kui on, aga ei pea.

Vastasid mulle. Mina ei olegi kunagi vĂ€itnud, nagu oleks ĂŒldandekus ainus andekuse vorm. Pigem kiputakse viimasel ajal pidama eriandekust ainsaks andekuse vormiks, ja sellele tahtsin vastulause esitada. Ka sĂŒvaĂ”ppekooli katsete teemades vĂ”ib sageli kohata etteheiteid, miks proovitakse sisse saada mitmesse kooli, kui tuleks ikka vĂ€lja valida kas reaal- vĂ”i keeltekallakuga kool, vastavalt lapse andekusele. Üldandekas laps saab sisse mĂ”lemasse ja Ă”pib ka mĂ”lemas ĂŒhtviisi edukalt. (Mis loomulikult ei vĂ€lista, et mĂ”ned lapsed saavad sisse ainult nt reaalkooli, kuid keelte omandamine vĂ”ib neil raske olla vms.)

Mina vĂ”rdlesin eeskĂ€tt akadeemilise andekuse erivorme (matemaatika, keeled jms). Spordiga seoses vĂ”rdlesin erinevaid spordialasid (ujumine, korvpall, kergejĂ”ustik jms). Aga akadeemilist ja sportlikku andekust ma ĂŒhte patta toppinud pole ega nĂ€e selleks ka mĂ”tet. Ei arva, et koolis, mis on tuntud eeskĂ€tt spordikallaku poolest, Ă”ppimiseks oleks vajalik lapse keskmisest kĂ”rgem IQ. No need asjad ei ole kĂŒll omavahel seotud. (Jah, ilmselt nĂŒĂŒd sa hakkad siin rÀÀkima, kuidas joosta polevat madala vĂ”i keskmise IQga vĂ”imalik, aga mina neid asju omavahel siiski ei seostaks.)

+1
-2
Please wait...

Postitas:
KĂ€gu

Üks mĂŒĂŒt on see ka, et pööratakse ĂŒmber, mitte andekas=laisk, vaid laisk=andekas. Ei pruugi olla, vĂ”ib hoopis madalat vĂ”imekust varjata sellega, et ei proovigi.

0
-5
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
KĂ€gu

Üks mĂŒĂŒt on see ka, et pööratakse ĂŒmber, mitte andekas=laisk, vaid laisk=andekas. Ei pruugi olla, vĂ”ib hoopis madalat vĂ”imekust varjata sellega, et ei proovigi.

Esimest korda kuulen sellisest mĂŒĂŒdist. Ja miks peaks andekas = laisk vĂ”i vastupidi? Need on ju tĂ€iesti erinevad asjad.  Andekas vĂ”ib olla laisk ja siis ta ei saavuta kas suurt midagi vĂ”i saavutab tunduvalt vĂ€hem kui ta vĂ”iks.  ÜkskĂ”ik mis alaga tegu on, matemaatika vĂ”i 100m jooksuga, selleks, et oma vĂ”imeid realiseerida tuleb pidevalt tööd teha. Kuna siin on korduvalt mainitud olĂŒmpiaade, siis olĂŒmpiaadide vĂ”itmiseks kooliprogrammist ei piisa. Isegi kui kĂ€ia neis kahes Tallinna kesklinna koolis.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
KĂ€gu

Keeruline teema 🙂 Mul endal on ĂŒks lastest selline, IQ testi tegi Ă€ra nii, et osa vastuseid ĂŒletasid skaala maksimumpiiri. Ehk siis suunati sĂŒvaĂ”ppekooli. Õpib praegu Prantsuse lĂŒtseumis, aga ega me selle kooliga vĂ€ga rahul ei ole, mĂ”nede Ă”petajate suhtumise osas siis.

Jah, iga laps on milleski andekas, see on Ă”ige. Kuid samas esineb siiski ka ĂŒldist andekust, mis seisneb uue materjali haaramises lennult, kiires ajutöös, oskuses uut materjali kiiresti analĂŒĂŒsida ja olemasolevaga seostada.

Seega mina hoiduksin laste raamidesse surumisest ega suruks peale eeldust, et lapse keeleline andekus vĂ€listab ilmtingimata andekuse matemaatikas. On igati vĂ”imalik, et ĂŒldandekas laps katsetab erinevatesse, erineva kallakuga koolidesse ja saab kĂ”ikjale sisse.

Andeka lapse suurim probleem minu silma jĂ€rgi on laiskus 🙂 Kui ikka oled terve senise elu harjunud saama kĂ”ike vĂ€hima pingutusega, saama kĂ”igest aru kohe peale vaadates, siis sul ei kujune tööharjumust. Samal ajal su keskpĂ€rased klassikaaslased teevad tublit tööd ja jĂ”uavad visadusega sinust vaat et kaugemalegi. Sel pĂ”hjusel olen tegelikult sĂŒvaĂ”ppekoolide poolt, ehk et andekal lapsel vĂ”iks olla vĂ€hemalt teoorias vĂ”imalus Ă”ppida pisut rohkem.

Samas teeb mĂ”nevĂ”rra kurvaks see, et sĂŒvaĂ”ppekoolid on muutunud pigem eliitkoolideks, kuhu on eeskĂ€tt oodatud rikaste ja kuulsate vanemate lapsed. Õpetajate poolt on tajutav suhtumine, et viimastele on kuidagi rohkem lubatud. Vaja oleks koole lihtsalt sĂŒnnipĂ€raselt andekatele lastele, kus tegeldaks neis just selle poolega, mis piirkonnakoolis vĂ”ib jÀÀda piisavalt vĂ€lja arendamata, nagu nt tööharjumuse kujundamisega.

Lausa sai suunamise TPL-i??? Ilma katseteta, suunamisega? Mis organ see siis niimoodi suunab?

Oeh, tÔepoolest, jÀÀ usutavuse piiridesse palun.

+6
-2
Please wait...

Postitas:
KĂ€gu

Lausa sai suunamise TPL-i??? Ilma katseteta, suunamisega? Mis organ see siis niimoodi suunab? Oeh, tÔepoolest, jÀÀ usutavuse piiridesse palun.

Fantaasia lippab sul endal tĂ€iega. Mis seal siis imelikku on, et lapsele IQ test tehakse? Osa lapsevanemaid pöördub ise, et paremini kaardistada oma lapse oskusi, arengut ja vĂ”imeid, nĂ€iteks meie puhul tuli see algatus lasteaiast. Lasteaed vĂ€ljastas perearstile teabe, perearst vĂ€ljastas saatekirja IQ testile. Seal tegi vastava lisapĂ€devusega psĂŒhholoog lapsega testi ning viis vanematega lĂ€bi nĂ”ustmise. Testitulemusele pandi kirja koolid, mis sobida vĂ”iksid. Katsetel kĂ€isime ikka, nii nagu teisedki.

Samas neid skeeme, kuidas lapsed on katsetega koolidesse sisse saanud, sai kuulda nii oma lapselt kui ka teistelt vanematelt ikka hulgim. On tĂ”epoolest neidki, kes kooli koha ostnud. Ja muidugi saab ka vanemate Ă”dede-vendade eest lisapunkte. Selle kĂ”ige taustal tundub lapse IQ testike veel ĂŒsnagi tagasihoidlikuna.

+1
-6
Please wait...

Postitas:
KĂ€gu

Akadeemiliselt andekat last tuleks suunata tegelema loominguliste asjadega, nt kunstiga. Olen tĂ€hele pannud, et mĂ”nest vĂ€ga andekast lapsest saab tulevikus tĂ”esti ka teadlane, aga mĂ”ne puhul jÀÀbki “sĂ€ra” lapsepĂ”lve ja hiljem on nad ĂŒsna tavalised. Olen aru saanud, et vahe on selles, kas see andekas suudab suurepĂ€raselt hakkama saada Ă”ppimise ja talle ette antud ĂŒlesannete lahendamisega ja sellega asi piirdubki – vĂ”i suudab ta vĂ€lja mĂ”elda midagi uut vĂ”i vaadata asju uudse nurga all.   Kui seda viimast, ehk loomingulisust ei ole, siis  on tal raske millegagi pĂ€ris tippu jĂ”uda.

+3
-2
Please wait...

NĂ€itan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 121 )


Esileht Koolilaps Andekusest ja andekate vajadustest koolis