Esileht Koolilaps Andekusest ja andekate vajadustest koolis

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 121 )

Teema: Andekusest ja andekate vajadustest koolis

Postitas:
Kägu

Lausa sai suunamise TPL-i??? Ilma katseteta, suunamisega? Mis organ see siis niimoodi suunab? Oeh, tõepoolest, jää usutavuse piiridesse palun.

Fantaasia lippab sul endal täiega. Mis seal siis imelikku on, et lapsele IQ test tehakse? Osa lapsevanemaid pöördub ise, et paremini kaardistada oma lapse oskusi, arengut ja võimeid, näiteks meie puhul tuli see algatus lasteaiast. Lasteaed väljastas perearstile teabe, perearst väljastas saatekirja IQ testile. Seal tegi vastava lisapädevusega psühholoog lapsega testi ning viis vanematega läbi nõustmise. Testitulemusele pandi kirja koolid, mis sobida võiksid. Katsetel käisime ikka, nii nagu teisedki.

Samas neid skeeme, kuidas lapsed on katsetega koolidesse sisse saanud, sai kuulda nii oma lapselt kui ka teistelt vanematelt ikka hulgim. On tõepoolest neidki, kes kooli koha ostnud. Ja muidugi saab ka vanemate õdede-vendade eest lisapunkte. Selle kõige taustal tundub lapse IQ testike veel üsnagi tagasihoidlikuna.

Kuule fantaseeri nüüd vähem.

Mina kommenteerisin ainult seda “sai suunamise TPL-i”, millest saab aru, nagu su laps võeti katseteta vastu.

Nagu selgus, katseid tegi ikka. Milleks sul oli vaja tema IQ kuskil testimas käia üldse?

Ma ei tea, mina oma kolmel pole kunagi mingit IQ kuskil testinud, milleks? Reaalkoolis on nad sees kõik kolm, ilma igasuguse IQ testita ja ausate katsetega. Kaks juba gümnaasiumis.

See IQ test ikka rohkem sinu enda jaoks ja veel lapse lasteaia eas. Igasugused veidrused ikka inimestel:)

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nagu selgus, katseid tegi ikka. Milleks sul oli vaja tema IQ kuskil testimas käia üldse? Ma ei tea, mina oma kolmel pole kunagi mingit IQ kuskil testinud, milleks? Reaalkoolis on nad sees kõik kolm, ilma igasuguse IQ testita ja ausate katsetega. Kaks juba gümnaasiumis. See IQ test ikka rohkem sinu enda jaoks ja veel lapse lasteaia eas. Igasugused veidrused ikka inimestel:)

Mis suur häda sul selle IQ testi ärakeelamisega on, kade oled või? Ettepanek testima minna ei tulnud ju vanematelt, vaid lasteaia töötajatelt. Pidanuksin siis neile ütlema, et ei tohi, kuna Perekoolis üks kägu ei luba? 🙂

Sama hea, nagu keelaksid lapsel minna näiteks jooksuvõistlusele ja halvustaksid neid, et “igasugu veidrused ikka inimestel”. Mis vahet seal on, kas laps mõõdab/võtab mõõtu vaimsete või fĂĽĂĽsiliste võimete osas – kui lapsele ja perele sobib, siis pole võõrastel siin kĂĽll miskit halvustada 🙂

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nagu selgus, katseid tegi ikka. Milleks sul oli vaja tema IQ kuskil testimas käia üldse? Ma ei tea, mina oma kolmel pole kunagi mingit IQ kuskil testinud, milleks? Reaalkoolis on nad sees kõik kolm, ilma igasuguse IQ testita ja ausate katsetega. Kaks juba gümnaasiumis. See IQ test ikka rohkem sinu enda jaoks ja veel lapse lasteaia eas. Igasugused veidrused ikka inimestel:)

Mis suur häda sul selle IQ testi ärakeelamisega on, kade oled või? Ettepanek testima minna ei tulnud ju vanematelt, vaid lasteaia töötajatelt. Pidanuksin siis neile ütlema, et ei tohi, kuna Perekoolis üks kägu ei luba? 🙂

Sama hea, nagu keelaksid lapsel minna näiteks jooksuvõistlusele ja halvustaksid neid, et “igasugu veidrused ikka inimestel”. Mis vahet seal on, kas laps mõõdab/võtab mõõtu vaimsete või füüsiliste võimete osas – kui lapsele ja perele sobib, siis pole võõrastel siin küll miskit halvustada 🙂

Ma saan aru, et see kägu soovib teada, mis kasu sellest IQ testimisest reaalselt oli. Saite soovituse panna katsetega kooli, aga selleks pole ju tõesti vaja IQ testi teha. Kas saite veel soovitusi kuidas oma lapsega toimetada ja teda arendada?
Ja IQ test ei ole ju võrreldav jooksuvõistlusega. Katsetega koolides ei panda lapsi selle järgi pingeritta. Sisse saadakse ilma igasuguse lisatestita ja teadmiseta lapse IQ’st. Mida see testimine teile reaalselt juurde andis?

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lapsepõlves olnud andekas ja võimekas laps on heal juhul ja suure tõenäosusega täiesti tavaline täiskasvanu.  Halval juhul ei suuda ta oma eriliste isikuomaduste tõttu konkureerida ka keskpäraste võimetega inimestega.  Oma lähikonda või  kooliajale tagasi vaadates, siis täiesti suvalised tegid  tulevikus natuke lennukamat ja stabiilsemat karjääri. Tutvusringkonnas on hulgi neid, kes lõpetanud väga ihaldatud erialasid, aga sealt edasi ülemäära andekalt pole elu edasi kulgenud, mõnel juhul lausa vastupidi. Tihti on nö andekusega seotud mitte nii ihaldusvääsed isikuomadused ja need võivadki edaspiduses elus takistuseks saada. Mida kool sellistega tegema peaks … pigem mitte midagi erilist, las realiseerivad oma  võimekust täiskasvanuna, jääb see imelapse taak vähemalt ära.

+3
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mulle ka tundub, et akadeemiline võimekus ei taga üldse edukust täiskasvanuna. Edu täiskasvanuna tagavad pigem liidrivõimed ja suhtlemisoskus. Muidugi peab suhtlemisoskusele ja liidriomadustele lisanduma ka vähemalt keskpärane intelligents, aga selliseid on palju. Samuti on väga oluline, et laps(noor) leiaks oma koha elus, realiseeriks oma võimed maksimaalselt.

Minu ülikoolikursusel õppis kaks kuldmedalisti. Kumbi pole täna meie kursuse kõige edukam. Pigem tagasihoidlikemate seas.

Koolist on väga edukaks saanud ĂĽks klassiõde, kelle kohta õpetajad kooliajal ĂĽtlesid “sel tĂĽdrukul on kõva pea”. Aga ta oli andekas ĂĽhel alal ja ka realiseeris ennast sellel alal. Leidis oma ala, pluss paras ports ettevõtlikkust ja on täna edukas eraettevõtja.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mulle ka tundub, et akadeemiline võimekus ei taga üldse edukust täiskasvanuna. Edu täiskasvanuna tagavad pigem liidrivõimed ja suhtlemisoskus. Muidugi peab suhtlemisoskusele ja liidriomadustele lisanduma ka vähemalt keskpärane intelligents, aga selliseid on palju. Samuti on väga oluline, et laps(noor) leiaks oma koha elus, realiseeriks oma võimed maksimaalselt.

Minu ülikoolikursusel õppis kaks kuldmedalisti. Kumbi pole täna meie kursuse kõige edukam. Pigem tagasihoidlikemate seas.

Koolist on väga edukaks saanud üks klassiõde, kelle kohta õpetajad kooliajal ütlesid “sel tüdrukul on kõva pea”. Aga ta oli andekas ühel alal ja ka realiseeris ennast sellel alal. Leidis oma ala, pluss paras ports ettevõtlikkust ja on täna edukas eraettevõtja.

Edukaks saab see, kellel akadeemilise ja sotsiaalse intelligents mõlemad kõrged.

Kui valima peaks, siis sotsiaalne intelligents ikka tähtsam.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Edukaks saab see, kellel akadeemilise ja sotsiaalse intelligents mõlemad kõrged. Kui valima peaks, siis sotsiaalne intelligents ikka tähtsam.

Tõeliselt haljale oksale jõudmiseks on vaja siiski mõlemat. Sotsiaalselt osav inimene suudab küll tööintervjuu oma lobeda jutu ja laheda oleku toel läbida, ent kui peagi avastatakse, et tal mõistust ja oskust tööprobleemidega rinda pista napib, siis kaugele ta ei jõua. Jääbki lihtsalt lõbusaks suhtlejaks, aga mitte tõsiseltvõetavaks töötegijaks (oleneb muidugi ka tööst, v.a klienditeenindaja).

Mu endagi tööl nähtud kĂĽllaga neid, kes sotsiaalselt toredad ja puha, aga töötulemused lonkasid. Samas jällegi – akadeemiliselt võimekas inimene, kes tööintervjuul ei pruugi silma paista, tõestab end tööl peagi ja talle antakse tänu sellele ka vastutusrikkamaid ĂĽlesandeid. On ju lausa klisheed inimpelglikest professoritest, kes oma kabinetis vägevat teadustööd teevad.

Okei, ideaalis peaks muidugi nii mõistus lõikama kui ka sotsiaalselt toime tulema.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mida siis peaks andekate lastega peale hakkama?

Siin on pikalt arutletud selle ĂĽle, mida tähendab “andekas laps”. Kaasaegse õpikäsitluse kohaselt on igas inimeses potentsiaal, tuleb ĂĽles leida tema tugevad kĂĽljed. NĂĽĂĽd ongi kĂĽsimus selles, kuidas lapse annet avastada ja toetada.

Pigem küsiks kõikide eelnevate kommentaaride jätkuks, et mida ja kuidas teie arvates peaks tegema? Kas oleks vaja ehk mingeid e-koolide laadseid keskkondi nende laste toetamiseks, kes tõmbekeskustest väljaspool elavad? Näiteks matemaatikas andekate ääremaa põhikooli laste jaoks  mõeldud nuputamisülesannete jms kursuseid. Koroonast oli vähemalt niipalju kasu, et õpetajate-õpilaste digipädevus tõusis hüppeliselt.

Nii kurb kui asi ka pole, siis kvaliteetset haridust saab meil varsti tõepoolest vaid suuremates linnades ja vanemate rahakoti najal. Sest õpetajate järelkasvu pole. Juhul kui teie lapsel ongi koolis kõikide ainete õpetajad olemas, siis uurige, mis valdkonna inimesed nad tegelikult on. Ăśha enam võetakse koolidesse tööle ilma vastava hariduseta inimesi – kedagi on ju tarvis klassi ette saata. Ja on väheusutav, et niisugune õpetaja oskab või tahab andekate lastega eraldi tegeleda.

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Võib-olla osad andekad “kaovadki ära”, sest on ĂĽhest otsast ĂĽle forsseeritud ja teisest otsast muud vajadused ära unustatud. Ehk võib-olla on olemas mingeid põhimõtteid, mida rakendades anded ära ei kaoks ja kogu ĂĽhiskond võidaks.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nii kurb kui asi ka pole, siis kvaliteetset haridust saab meil varsti tõepoolest vaid suuremates linnades ja vanemate rahakoti najal. Sest õpetajate järelkasvu pole. Juhul kui teie lapsel ongi koolis kõikide ainete õpetajad olemas, siis uurige, mis valdkonna inimesed nad tegelikult on. Üha enam võetakse koolidesse tööle ilma vastava hariduseta inimesi – kedagi on ju tarvis klassi ette saata. Ja on väheusutav, et niisugune õpetaja oskab või tahab andekate lastega eraldi tegeleda.

Seda õpetajate suure vähesuse juttu oleme kĂĽll ja kĂĽll kuulnud. Kuid nagu varsti polevat enam kedagi klassi ette saata, nii pole tulevikus ilmselt enam kedagi ka klassis pingis istumas. Sest samamoodi hakkab meil varsti nappima ka lapsevanemaid. Ăśha enam noori leiab, et lastega mässamine pole nende jaoks, ja need kel pere juba loodud, piirduvad vaid ĂĽhe-kahe lapsega. Lapsevanemate materdamine on moes – ĂĽkskõik kuidas teed, ikka on see kellegi meelest su last “kahjustav” ja vale; kõik võõrad teavad paremini, kuidas sina oma lapsi kasvatama pead ja kui mitu tĂĽkki tohib sul neid ĂĽldse olla.

Puudus on lapsevanematest, õpetajatest, päästetöötajatest, poemĂĽĂĽjatest ja kĂĽmnetest teistest, kes rahvast ja ĂĽhiskonda toimimas hoiavad. Ehk nagu viimasel ajal öeldakse – ainsad, kellest kubiseb, on kinnisvaramaaklerid ja psĂĽhholoogid. Ă„kki korraldaks nende kahe ameti pidajatele mingid ĂĽmberõppekursused, koolitaks neist välja asjaliku töö tegijad? Saaks siis ehk pisutki teiste elualade põuda leevendada.

+8
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Andekusest on väga vähe, kui puudub töökus. Minu ĂĽks laps on väga andekas, lahtise peaga, kui tunnis poole kõrvaga kuulab saab 4, kui ĂĽhe kõrvaga siis 5, kui aga mõlemaga – saadetakse olĂĽmpiaadile. Aga vahest ei kasuta ĂĽhtegi kõrva. Teine väga töökas ja keskmiselt lahtise peaga.  Omenti olen mõelmaid kasvatades pidanud oluliseks kohusetunnet, töökust jne.

Ema vend on peaegu absoluutse mäluga, ta on kõik eksamid elus saanud 5, kui on ĂĽhe korra materjali läbi lugenud – st. talle jääb kohe loetu meelde, ka pikad ja rasked sõnad, nimed ning ta on ainuke kelle ei ole kõrgharidust.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu meelest andekas laps jõuab nii ehk naa oma alani kui teda ei segata. Teda lihtsalt ei tohi ära tappa asjadega, mis teda ei huvita ja lihtsalt ta aega ja energiat röövivad. Kõike ei pea tegema hindele viis, vaid ainult nii palju, et see edasise takistuseks ei saa. Talle peab pakkuma valikuid ja stiimuleid, peab pakkuma võimalust tegeleda erinevate asjadega, et võimaldada leida see, mis talle endale kõige rohkem tema ala tundub. Samas kui kusagil on näha erakordet tugevust, siis muidugi tuleb julgustada. Ärge nii väga muretsege kolkamatemaatika pärast. Ka kolkas osaletakse Nuputas ja Kängurul ja olümpiaadil. Klassikaaslased ei pruugi küll alati kuigi taibukad olla, kuid see tegelikult nii väga ei takista enda lemmikalal tippu jõudmist.

Võib-olla osad andekad “kaovadki ära”, sest on ühest otsast üle forsseeritud ja teisest otsast muud vajadused ära unustatud. Ehk võib-olla on olemas mingeid põhimõtteid, mida rakendades anded ära ei kaoks ja kogu ühiskond võidaks.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Andekate laste puhul on üks väga suur probleem seotud õpetaja teadmistega. Loomulikult teab õpetaja seda materjali, mida õpetab, aga ma ei usu, et ta väga palju rohkem teaks. Andekas laps aga õpib jube ruttu. Ühe aasta matemaatikamaterjali kolme kuuga näiteks. Mida siis teha? Kindlasti ei tohiks vaimselt võimekat last suruda õppekava raamidesse, tema vaimset arengut ei tohi pidurdada põhjusel, et põhikooli- või gümnaasiumi reaalaine õpetaja oskuste piir on käes.

Seega arvan ma, et nii Põhja-Eestis kui ka Lõuna-Eestis võiks olla üks reaalainetekeskne gümnaasiumiklass, mille õpetajad oleksid entusiastlikud, andekatest lastest rõõmu tundvad ja palju suuremate ainealaste teadmistega kui riiklik õppekava nõuab, sisukate ülikoolikontaktidega ning tagatipuks ka väga hästi tasustatud.

Sellisesse klassi peaks saama eapiiranguta ning üksnes aine(te) omandamise kiiruse alusel. Need, üks Põhjas, teine Lõunas, koondaksid lapsi, kelle jaoks on bioloogia kütkestav, keemia põnev, matemaatika paeluv, füüsika tore ning kes omandavad neid aineid siira huvi ning arusaamatu kiirusega. Raske uskuda, kuid seesugused lapsed on päriselt olemas.

On ju muusikakoolid, kunstikoolid, spordikoolid, sama loogika alusel võiks olla ka kaks eapiiranguta reaalainete klassi ning kaoks ära küsimus, mida teha reaalandekate lastega. Sel juhul oleks neil soodne ja õppekavavaba keskkond olemas.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Need koolid on ju nii põhjas kui lõunas olemas. Eapiiranguteta gümnaasium on muidugi sul lappesse minek, omandagu kõigepealt ikka põhikooli õppekava kõikides ainetes, mitte ainult oma meelisaines ja siis vaadake edasi, kuhu üldse sisse saate.

Tead, ma gümnasse vastuvõtuga seoses kuulen iga aasta seda juttu emadelt, kelle arvates on nende lapsed superandekad:)

No ei ole. Osad ei ütle teregi, enamik teeb sada viga oma väidetaval andekuse alal, ülejäänud ainetest rääkimata.

Me võtame oma 100 gümnasisti nende hulgast, kes võibolla pole friikilt andekad konkreetsel ühel alal, vaid väga tugevad kōikides pōhiainetes ja spordis, lisaks tunnevad etiketti ja on sotsiaalselt andekad, lahtised tegusad suhtlejad.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Andekate laste puhul on üks väga suur probleem seotud õpetaja teadmistega. Loomulikult teab õpetaja seda materjali, mida õpetab, aga ma ei usu, et ta väga palju rohkem teaks. Andekas laps aga õpib jube ruttu. Ühe aasta matemaatikamaterjali kolme kuuga näiteks. Mida siis teha?

Jah. Kahju on andekatest, kahju on õpetajatest. KĂĽllap nad hea meelega tegeleks andekatega, aga kui klassist kolmandik on sĂĽgavalt juhmid, kes nõukaajal oleks olnud tĂĽĂĽpiline abikoolide kontingent… Siis kogu energiaressurss läheb õpetajal juhmide ja nende sama juhmide vanematega kemplemiseks. Ta on omadega nii läbi, et andekate jaoks võhma enam ei jätku. Sõimukirjad, pealekaebamised, väljapressimised… Loll olla ja oma lollust eksponeerida pole kahjuks enam piinlik. See kõik hävitab õpetajaid vaimselt.

+5
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Me võtame oma 100 gümnasisti nende hulgast, kes võibolla pole friikilt andekad konkreetsel ühel alal, vaid väga tugevad kōikides pōhiainetes ja spordis, lisaks tunnevad etiketti ja on sotsiaalselt andekad, lahtised tegusad suhtlejad.

Nõus, kuid nendega polegi probleemi ju. Nad on väga tublid lapsed ja nende jaoks on koolid olemas.

abikoolide kontingent

Ma arvan, et ega abiklassideski midagi halba ei ole, kui sellise klassi õpe on süsteemne ja annab lapsele tugeva baasi, millelt edasi areneda. Igasugu häirete jaoks on metoodikaid loodud ning väga kahju on, kui neid ei saa rakendada põhjusel, et haridustõuget andvad asutused on laiali lammutatud, sest nende ülalpidamine on kulukas ja nendes käimine justkui häbimärgistav. Vajaliku õpiabita jäämine on sisulist abi vajavate laste suhtes ülekohtune.

omandagu kõigepealt ikka põhikooli õppekava kõikides ainetes, mitte ainult oma meelisaines ja siis vaadake edasi, kuhu üldse sisse saate

Selle loogika alusel oleks Anett Kontaveit pidanud kõigepealt täies mahus riikliku õppekava omandama ning alles siis vaatama, kas tal üldse tennisistiannet on.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas ei oleks kôigile kasulikum kui kôik koolid oleks katsetega. Klass on ühtlasem, ôpilastel lihtsam, ôpetajal lihtsam. Ôpetaja paratamatult ju ei suuda ühes tunnis ôpetada andekat ja andetut korraga. Ühel ammu asi selge ja igavleb, kui teisel pole aimugi mida see ôpetaja seal seletab.

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Andeka lapse seisukohast võiks ju käia eakaaslastega ühes klassis kodu lähedal, aga andeaines kiirendada. Oleks hea, kui seda saaks teha oma koolis, aga siin võib päris palju tõkkeid ette tulla, alates ajaressursist ja lõpetades õpetaja võimekusega. IÕK-d on kuuldavasti raske saavutada, ükskõik, millise sisuga see siis täidetaks. Nt kas EMV medalite tasemel sportlane peab täitma kehalises ära viimseni kõik normid, kui ta hindamise ajal parajasti võistlustel on?

Järgmine küsimus on, kas võimalus nt üksi samal ajal e-kursusi võtta oleks piisav (minu meelest mitte). Lapsed tahavad enamasti kuuluda, soovitavalt endasuguste hulka. Eraldamine üksi olema on seega topelt kahjulik (enamasti). E- ja lisaks laagrid oleks juba jumekam.

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas ei oleks kôigile kasulikum kui kôik koolid oleks katsetega. Klass on ühtlasem, ôpilastel lihtsam, ôpetajal lihtsam. Ôpetaja paratamatult ju ei suuda ühes tunnis ôpetada andekat ja andetut korraga. Ühel ammu asi selge ja igavleb, kui teisel pole aimugi mida see ôpetaja seal seletab.

Ja kuhu koolidesse sa siis need “andetud” saadaksid?

Praegused Tallinna abitureiendid on muide see aastakäik, kelle peal sellist katsetamist prooviti. Mõni laps käis kümnes koolis katsetamas. Ilmselgelt see eksperiment end ei õigustanud kui aasta pärast seda hakati lastele koole määrama.

Ja kui nüüd pealinnast väljaspoole vaadata, siis paljudes kohtades ju ainult üks kool ongi. Mida seal katsetada.

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas ei oleks kôigile kasulikum kui kôik koolid oleks katsetega. Klass on ühtlasem, ôpilastel lihtsam, ôpetajal lihtsam. Ôpetaja paratamatult ju ei suuda ühes tunnis ôpetada andekat ja andetut korraga. Ühel ammu asi selge ja igavleb, kui teisel pole aimugi mida see ôpetaja seal seletab.

Ja kuhu koolidesse sa siis need “andetud” saadaksid?

Praegused Tallinna abitureiendid on muide see aastakäik, kelle peal sellist katsetamist prooviti. Mõni laps käis kümnes koolis katsetamas. Ilmselgelt see eksperiment end ei õigustanud kui aasta pärast seda hakati lastele koole määrama.

Ja kui nüüd pealinnast väljaspoole vaadata, siis paljudes kohtades ju ainult üks kool ongi. Mida seal katsetada.

Minu lapsed ôpivad katsetega koolis ja väga rahul. Suuremates koolides vôivad olla klassid tugevamad/nôrgemad.

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Siin on pikalt arutletud selle üle, mida tähendab “andekas laps”. Kaasaegse õpikäsitluse kohaselt on igas inimeses potentsiaal, tuleb üles leida tema tugevad küljed. Nüüd ongi küsimus selles, kuidas lapse annet avastada ja toetada.

Pigem küsiks kõikide eelnevate kommentaaride jätkuks, et mida ja kuidas teie arvates peaks tegema? Kas oleks vaja ehk mingeid e-koolide laadseid keskkondi nende laste toetamiseks, kes tõmbekeskustest väljaspool elavad? Näiteks matemaatikas andekate ääremaa põhikooli laste jaoks mõeldud nuputamisülesannete jms kursuseid. Koroonast oli vähemalt niipalju kasu, et õpetajate-õpilaste digipädevus tõusis hüppeliselt.

Nii kurb kui asi ka pole, siis kvaliteetset haridust saab meil varsti tõepoolest vaid suuremates linnades ja vanemate rahakoti najal. Sest õpetajate järelkasvu pole. Juhul kui teie lapsel ongi koolis kõikide ainete õpetajad olemas, siis uurige, mis valdkonna inimesed nad tegelikult on. Üha enam võetakse koolidesse tööle ilma vastava hariduseta inimesi – kedagi on ju tarvis klassi ette saata. Ja on väheusutav, et niisugune õpetaja oskab või tahab andekate lastega eraldi tegeleda.

Need e-koolide sarnased keskkonnad lisaülesannete lahendamiseks on juba aastaid olemas, muide. Saab ka ääreala laps end arendada.

Aga see, et tippharidust pakkuvad koolid asuvad suurtes linnades, on igal pool maailmas nii. Kui tahad lapsele tippharidust, ei saa äärealale kolida nii USA-s kui Saksamaal. Miks peaks Eestis teisiti olema?

Ja eliitkoolides on ikka vastava pädevusega õpetajad olemas, mis sa siunad. Kokkuvõttes on lapse tuleviku kujundamine sinu kui lapsevanema ülesanne nii või teisiti. Inimesed kolivadki, et tagada parem kool, parem haridus.

 

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Me võtame oma 100 gümnasisti nende hulgast, kes võibolla pole friikilt andekad konkreetsel ühel alal, vaid väga tugevad kōikides pōhiainetes ja spordis, lisaks tunnevad etiketti ja on sotsiaalselt andekad, lahtised tegusad suhtlejad.

Nõus, kuid nendega polegi probleemi ju. Nad on väga tublid lapsed ja nende jaoks on koolid olemas.

abikoolide kontingent

Ma arvan, et ega abiklassideski midagi halba ei ole, kui sellise klassi õpe on süsteemne ja annab lapsele tugeva baasi, millelt edasi areneda. Igasugu häirete jaoks on metoodikaid loodud ning väga kahju on, kui neid ei saa rakendada põhjusel, et haridustõuget andvad asutused on laiali lammutatud, sest nende ülalpidamine on kulukas ja nendes käimine justkui häbimärgistav. Vajaliku õpiabita jäämine on sisulist abi vajavate laste suhtes ülekohtune.

omandagu kõigepealt ikka põhikooli õppekava kõikides ainetes, mitte ainult oma meelisaines ja siis vaadake edasi, kuhu üldse sisse saate

Selle loogika alusel oleks Anett Kontaveit pidanud kõigepealt täies mahus riikliku õppekava omandama ning alles siis vaatama, kas tal üldse tennisistiannet on.

Kas tennisist ei peaks siis elementaarset haridust omama? Või mille üle sa vaidled? Mina ei tea, mis haridus tal on, aga kui kool pooleli jäänud, siis tõesti kahjuks pole millegagi kiidelda. Profisportlase karjäär saab läbi noores eas, samuti tervis läinud nii, et uhkustada siin küll miskit pole.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Andeka lapse seisukohast võiks ju käia eakaaslastega ühes klassis kodu lähedal, aga andeaines kiirendada. Oleks hea, kui seda saaks teha oma koolis, aga siin võib päris palju tõkkeid ette tulla, alates ajaressursist ja lõpetades õpetaja võimekusega. IÕK-d on kuuldavasti raske saavutada, ükskõik, millise sisuga see siis täidetaks. Nt kas EMV medalite tasemel sportlane peab täitma kehalises ära viimseni kõik normid, kui ta hindamise ajal parajasti võistlustel on?

Järgmine küsimus on, kas võimalus nt üksi samal ajal e-kursusi võtta oleks piisav (minu meelest mitte). Lapsed tahavad enamasti kuuluda, soovitavalt endasuguste hulka. Eraldamine üksi olema on seega topelt kahjulik (enamasti). E- ja lisaks laagrid oleks juba jumekam.

Eesti koondise tasemel noorsportlane ei peagi ju ka täna kehalises norme täitma, millest sa räägid, ilmselgelt pole sul sellist last endal olemas.

Mul on, lausa kaks. Kehalises käivad kui tahavad, võivad kehalise ajal oma erialaklubisse treenima minna või koolis magada. Kõik normid loetakse täidetuks ning parim hinne on automaatselt tunnistusel kirjas.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas tennisist ei peaks siis elementaarset haridust omama? Või mille üle sa vaidled?

Ma tahan öelda, et tippsportlaseks ei saa kehalise kasvatuse õppekava baasil.
Kui on suur soov jõuda valitud spordialal tippu on vaja füüsilisi ja vaimseid eeldusi ning soodsat keskkonda. Jalgpalluritel on palju väljakuid, igasugu spordialade jaoks on baase ja keskuseid hulgim. Kunstikoolid on, muusikakoolid on, spordikoolid on, aga reaalandekatele mõeldud keskust pole.
Andekatel lastel on samuti vaja arengut toetavat keskkonda. Eapiiranguvaba, õppekavapiiranguteta ning reaalainetele keskendunud põhikooli- ja gümnaasiumiklass oleks üks variant. Töölehed, e-kursused ning olümpiaadiettevalmistus, samuti rahvusvahelistel võistlustel osalemine on abiks ikka, kuid ka igapäevane nõudlik ja vaimset pingutust pakkuv keskkond oleks väga vajalik.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Me võtame oma 100 gümnasisti nende hulgast, kes võibolla pole friikilt andekad konkreetsel ühel alal, vaid väga tugevad kōikides pōhiainetes ja spordis, lisaks tunnevad etiketti ja on sotsiaalselt andekad, lahtised tegusad suhtlejad.

Nõus, kuid nendega polegi probleemi ju. Nad on väga tublid lapsed ja nende jaoks on koolid olemas.

abikoolide kontingent

Ma arvan, et ega abiklassideski midagi halba ei ole, kui sellise klassi õpe on süsteemne ja annab lapsele tugeva baasi, millelt edasi areneda. Igasugu häirete jaoks on metoodikaid loodud ning väga kahju on, kui neid ei saa rakendada põhjusel, et haridustõuget andvad asutused on laiali lammutatud, sest nende ülalpidamine on kulukas ja nendes käimine justkui häbimärgistav. Vajaliku õpiabita jäämine on sisulist abi vajavate laste suhtes ülekohtune.

omandagu kõigepealt ikka põhikooli õppekava kõikides ainetes, mitte ainult oma meelisaines ja siis vaadake edasi, kuhu üldse sisse saate

Selle loogika alusel oleks Anett Kontaveit pidanud kõigepealt täies mahus riikliku õppekava omandama ning alles siis vaatama, kas tal üldse tennisistiannet on.

Kas tennisist ei peaks siis elementaarset haridust omama? Või mille üle sa vaidled? Mina ei tea, mis haridus tal on, aga kui kool pooleli jäänud, siis tõesti kahjuks pole millegagi kiidelda. Profisportlase karjäär saab läbi noores eas, samuti tervis läinud nii, et uhkustada siin küll miskit pole.

Anett Kontaveit õpib muide ühes USA ülikoolis.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas tennisist ei peaks siis elementaarset haridust omama? Või mille üle sa vaidled?

Ma tahan öelda, et tippsportlaseks ei saa kehalise kasvatuse õppekava baasil.

Kui on suur soov jõuda valitud spordialal tippu on vaja füüsilisi ja vaimseid eeldusi ning soodsat keskkonda. Jalgpalluritel on palju väljakuid, igasugu spordialade jaoks on baase ja keskuseid hulgim. Kunstikoolid on, muusikakoolid on, spordikoolid on, aga reaalandekatele mõeldud keskust pole.

Andekatel lastel on samuti vaja arengut toetavat keskkonda. Eapiiranguvaba, õppekavapiiranguteta ning reaalainetele keskendunud põhikooli- ja gümnaasiumiklass oleks üks variant. Töölehed, e-kursused ning olümpiaadiettevalmistus, samuti rahvusvahelistel võistlustel osalemine on abiks ikka, kuid ka igapäevane nõudlik ja vaimset pingutust pakkuv keskkond oleks väga vajalik.

Kas sa Tartu Ăślikooli teaduskoolist oled kuulnud?

Ja alati on võimalik klassikursust vahele jätta. Aga ei maksa unustada ka kooli sotsiaalset poolt.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas sa Tartu Ăślikooli teaduskoolist oled kuulnud?
Ja alati on võimalik klassikursust vahele jätta. Aga ei maksa unustada ka kooli sotsiaalset poolt.

Teaduskoolis ongi valdavalt e-kursused, need minu meelest ei loo lastevahelisi suhteid ega õpeta sotsiaalseid oskusi.

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

omandagu kõigepealt ikka põhikooli õppekava kõikides ainetes, mitte ainult oma meelisaines ja siis vaadake edasi, kuhu üldse sisse saate Selle loogika alusel oleks Anett Kontaveit pidanud kõigepealt täies mahus riikliku õppekava omandama ning alles siis vaatama, kas tal üldse tennisistiannet on.

Sportlasekarjäär jääb enamasti lühikeseks, sageli lõpetab selle enneaegu mõni vigastus ja ongi kriips peal. Ja kui nüüd haridust ka ei ole, siis on seis küll kurb. Lisaks pürgivad paljud sportlased miskipärast poliitikasse; minul oleks küll hirm sellise poliitiku ees, kes ei tea sedagi, kus asub Antarktika või misasi on Pythagorase teoreem, ja kes oskab hädapäraselt oma nime õigesti kirjutada.

Seega olen enam-vähem samasuguse ĂĽldharidusliku alusbaasi poolt. Mitme aastaga too alusbaas saavutatakse – kas 6 või nt 9 aastaga, selle ĂĽle võib arutleda. Mitte aga nii, et osa 1. klassi lapsi kirjutama õppimise asemel hoopis jookseb või tantsib.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas tennisist ei peaks siis elementaarset haridust omama? Või mille üle sa vaidled?

Ma tahan öelda, et tippsportlaseks ei saa kehalise kasvatuse õppekava baasil.

Kui on suur soov jõuda valitud spordialal tippu on vaja füüsilisi ja vaimseid eeldusi ning soodsat keskkonda. Jalgpalluritel on palju väljakuid, igasugu spordialade jaoks on baase ja keskuseid hulgim. Kunstikoolid on, muusikakoolid on, spordikoolid on, aga reaalandekatele mõeldud keskust pole.

Andekatel lastel on samuti vaja arengut toetavat keskkonda. Eapiiranguvaba, õppekavapiiranguteta ning reaalainetele keskendunud põhikooli- ja gümnaasiumiklass oleks üks variant. Töölehed, e-kursused ning olümpiaadiettevalmistus, samuti rahvusvahelistel võistlustel osalemine on abiks ikka, kuid ka igapäevane nõudlik ja vaimset pingutust pakkuv keskkond oleks väga vajalik.

Kui sul on nii andekas laps reaalvallas, siis Tallinna Reaalkool on täiesti olemas. Mis sind takistab oma andekas laps sellesse kooli katsetele tuua?

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Me võtame oma 100 gümnasisti nende hulgast, kes võibolla pole friikilt andekad konkreetsel ühel alal, vaid väga tugevad kōikides pōhiainetes ja spordis, lisaks tunnevad etiketti ja on sotsiaalselt andekad, lahtised tegusad suhtlejad.

Nõus, kuid nendega polegi probleemi ju. Nad on väga tublid lapsed ja nende jaoks on koolid olemas.

abikoolide kontingent

Ma arvan, et ega abiklassideski midagi halba ei ole, kui sellise klassi õpe on süsteemne ja annab lapsele tugeva baasi, millelt edasi areneda. Igasugu häirete jaoks on metoodikaid loodud ning väga kahju on, kui neid ei saa rakendada põhjusel, et haridustõuget andvad asutused on laiali lammutatud, sest nende ülalpidamine on kulukas ja nendes käimine justkui häbimärgistav. Vajaliku õpiabita jäämine on sisulist abi vajavate laste suhtes ülekohtune.

omandagu kõigepealt ikka põhikooli õppekava kõikides ainetes, mitte ainult oma meelisaines ja siis vaadake edasi, kuhu üldse sisse saate

Selle loogika alusel oleks Anett Kontaveit pidanud kõigepealt täies mahus riikliku õppekava omandama ning alles siis vaatama, kas tal üldse tennisistiannet on.

Kas tennisist ei peaks siis elementaarset haridust omama? Või mille üle sa vaidled? Mina ei tea, mis haridus tal on, aga kui kool pooleli jäänud, siis tõesti kahjuks pole millegagi kiidelda. Profisportlase karjäär saab läbi noores eas, samuti tervis läinud nii, et uhkustada siin küll miskit pole.

Anett Kontaveit õpib muide ühes USA ülikoolis.

Kas miinustajatele ei meeldi see, et ta õpib või nad ei usu et ta õpib?

0
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 121 )


Esileht Koolilaps Andekusest ja andekate vajadustest koolis