Head Perekooli külastajad!

Perekool on Eesti esimene pereportaal. Ehkki viimastel aastatel on loodud uusi kaasaegseid suhtlus- ja infokanaleid, on Perekoolil jätkunud pikaajalisi ja aktiivseid külastajaid - oleme selle üle rõõmsad ja tänulikud.
1. juunil 2024. aastal lõpetab Perekooli foorum oma tegevuse. Hoolimata me püüdlustest hoida Perekooli heatahtliku ja toetava keskkonnana, võivad ka üksikud sobimatud postitused teha palju kurja, kahjustades asjaosaliste enesetunnet ja suhteid.
Jätkame Perekooli lehel igakuiselt uute artiklite ja taskuhäälingu osade avaldamist. Olete südamest oodatud ammutama kaasaegseid tõenduspõhiseid teadmisi naise ja lapse tervise, pere ja suhete teemadel.

Foorumihuvilistel on üks võimalus edaspidiseks suhtluseks näiteks äsja loodud Elufoorumis: elufoorum.com

Sisukate kohtumisteni Perekooli lehel.
Eesti Ämmaemandate Ühing

Esileht Koolilaps Andekusest ja andekate vajadustest koolis

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 121 )

Teema: Andekusest ja andekate vajadustest koolis

Postitas:
Kägu

Kas sa Tartu Ülikooli teaduskoolist oled kuulnud?

Ja alati on võimalik klassikursust vahele jätta. Aga ei maksa unustada ka kooli sotsiaalset poolt.

Teaduskoolis ongi valdavalt e-kursused, need minu meelest ei loo lastevahelisi suhteid ega õpeta sotsiaalseid oskusi.

Miks peaks TÜ teaduskool seda tegema? Ega see pole ju ometi tavakooli asendav asutus. See on justnimelt lisakursusi pakkuv koht ja kuna on tegu e-kursustega või kaugõppe vormis kursustega, siis on kõigil lastel neist asukohast hoolimata võimalik osa võtta. Aga nendel osalemine ei vabasta kedagi kooliskäimise kohustusest.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas sa Tartu Ülikooli teaduskoolist oled kuulnud?

Ja alati on võimalik klassikursust vahele jätta. Aga ei maksa unustada ka kooli sotsiaalset poolt.

Teaduskoolis ongi valdavalt e-kursused, need minu meelest ei loo lastevahelisi suhteid ega õpeta sotsiaalseid oskusi.

Miks peaks TÜ teaduskool seda tegema? Ega see pole ju ometi tavakooli asendav asutus. See on justnimelt lisakursusi pakkuv koht ja kuna on tegu e-kursustega või kaugõppe vormis kursustega, siis on kõigil lastel neist asukohast hoolimata võimalik osa võtta. Aga nendel osalemine ei vabasta kedagi kooliskäimise kohustusest.

Ka meil oli mõte panna oma andekas laps neisse teaduskoolidesse. Kuid jätsime selle siiski tegemata. Põhjuseks see, et teaduskoolid tegutsevad kooliväliselt, ja nendes osalemiseks tuli leida aeg koolitöö, koduste õppetükkide, trenni ja huviringide kõrvalt.

Laps võib olla andekas küll, kuid ööpäevas on 24 tundi. Kl 8-16 viibib laps koolis. Seejärel tuleb tunnike kodutööde tegemist, trennid-huviringid. Kui siia lisanduks veel andekate laste eriõpe, siis ei jääks tal üldse vaba aega. Trennist loobumine polnud samuti hea variant.

Seetõttu pooldan süvaõppekoole, kus suurem materjal on juba koondatud koolipäevades õpitava sisse, mitte seda ei hakata omandama koolipäevajärgselt, millalgi õhtusel ajal.

+3
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui sul on nii andekas laps reaalvallas, siis Tallinna Reaalkool on täiesti olemas. Mis sind takistab oma andekas laps sellesse kooli katsetele tuua?

Kuidas Reaalkoolis on andekate laste õppimine korraldatud? Ma vaatasin, et kooli kodulehel on üles loetud riigieksamil 100 punkti saanud õpilaste nimed. Ma oletan, et nende hulgas on lapsi, kes oleksid suutnud gümnaasiumi riigieksami ka üheksanda klassi lõpus ära teha. Seega, kuidas on Reaalkoolis korraldatud reaalaineid väga kiiresti omandavate laste õpetamine? Kas neile jätkub õpetajaid, kes valdavad aineid rohkem kui õppekava ette näeb? Kas andekate jaoks on ette nähtud lisarahastus? Pole ju mõeldav, et ühtedele lastele keskendutaks teiste arvelt.

0
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Jeesus, lastelt ennastelt ka küsite, mis nad tahavad või mängite nendega nagu the simsi, et nobeli preemia perekonda saada?

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Jeesus, lastelt ennastelt ka küsite, mis nad tahavad või mängite nendega nagu the simsi, et nobeli preemia perekonda saada?

Mis sul hakkas? Käesolev teema on konkreetselt andekatest lastest ja nende vajadustest koolis. Las siin teema siis arutlevad need lapsevanemad (ja ehk ka õpetajad), keda see teema puudutab.

Ja mis mõttes, “küsi lapselt”? Esiteks, vaevalt õnnestub vedada kusagile last, kes seda tõesti ei soovi. Ning teiseks, sellisel juhul tuleks ju küsida lapselt ka siis, kui spetsialistid on soovitanud panna ta näiteks vähevõimekamate laste kooli vms. Et alati peab saama laps otsustada, see on libedale jääle minek.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ka meil oli mõte panna oma andekas laps neisse teaduskoolidesse. Kuid jätsime selle siiski tegemata. Põhjuseks see, et teaduskoolid tegutsevad kooliväliselt, ja nendes osalemiseks tuli leida aeg koolitöö, koduste õppetükkide, trenni ja huviringide kõrvalt. Laps võib olla andekas küll, kuid ööpäevas on 24 tundi. Kl 8-16 viibib laps koolis. Seejärel tuleb tunnike kodutööde tegemist, trennid-huviringid. Kui siia lisanduks veel andekate laste eriõpe, siis ei jääks tal üldse vaba aega. Trennist loobumine polnud samuti hea variant. Seetõttu pooldan süvaõppekoole, kus suurem materjal on juba koondatud koolipäevades õpitava sisse, mitte seda ei hakata omandama koolipäevajärgselt, millalgi õhtusel ajal.

Esiteks võiks su gümnasist ikka ise valida, kui palju ta seal trennis-huviringis käib ning kas ta mõne koolivälise kursuse juurde võtab.

Teiseks tundub, et ta praegune tavakool pakub talle piisavalt koormust kui ta koduseid töid veel kodus tegema peab.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kuidas Reaalkoolis on andekate laste õppimine korraldatud? Ma vaatasin, et kooli kodulehel on üles loetud riigieksamil 100 punkti saanud õpilaste nimed. Ma oletan, et nende hulgas on lapsi, kes oleksid suutnud gümnaasiumi riigieksami ka üheksanda klassi lõpus ära teha. Seega, kuidas on Reaalkoolis korraldatud reaalaineid väga kiiresti omandavate laste õpetamine? Kas neile jätkub õpetajaid, kes valdavad aineid rohkem kui õppekava ette näeb? Kas andekate jaoks on ette nähtud lisarahastus? Pole ju mõeldav, et ühtedele lastele keskendutaks teiste arvelt.

Reaalkool ei ole ju ometi andekate laste süvaõppekool. Aga õppekavast ees olevate lastega saab teha alati erikokkuleppeid. Nt. ei pea õpilane tundides käima, piisab kui ainult tööd ära teeb. Või võib tundides lahendada oma keerukamaid ülesandeid jne. Eks iga õpetaja ise vaatab. Ilmselt on see nii ka teistes koolides. Üldiselt tõmmatakse sellised akadeemiliselt andekad lapsed varakult TÜ teaduskooli süsteemi ja korraldatakse juba selle raames neile õppesesse ja treeningvõistlusi.

0
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas ei oleks kôigile kasulikum kui kôik koolid oleks katsetega. Klass on ühtlasem, ôpilastel lihtsam, ôpetajal lihtsam. Ôpetaja paratamatult ju ei suuda ühes tunnis ôpetada andekat ja andetut korraga. Ühel ammu asi selge ja igavleb, kui teisel pole aimugi mida see ôpetaja seal seletab.

Milline õpetaja tahaks nende kõige kehvematega töötada? Andekatele oleks tõesti kasulik erikool, aga ainult tippudele, keda on mõni protsent. Kõigi laste haridus on oluline ja mitte nii terastele lastele tuleb kasuks viibida “heas seltskonnas”.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Reaalkool ei ole ju ometi andekate laste süvaõppekool.

Ei olegi või? Mis kool see siis on?

Aga õppekavast ees olevate lastega saab teha alati erikokkuleppeid. Nt. ei pea õpilane tundides käima, piisab kui ainult tööd ära teeb.

Ehk siis õpib omaette, aga sotsiaalseid oskuseid arendab kuidas? Ja neil lastel pole ju probleem selles, et õppida ei tahaks, vaid pigem selles, et pole, kes õpetaks.

Või võib tundides lahendada oma keerukamaid ülesandeid jne.

Kes neid ülesandeid kontrollib, kui nt põhikooliõpilane lahendab gümnaasiumiülesandeid? Kust võtab õpetaja selleks aja? Miks peab põhikooliõpetaja ka gümnaasiumimaterjali valdama, kui ta on läbinud põhikooli matemaatika õppekava? Miks peab andekas laps koguaeg üksi ülesannetega tõtt vahtima?

Eks iga õpetaja ise vaatab. Ilmselt on see nii ka teistes koolides.

Ainult õpetaja ka ei jaksa kõike korraldada, õpetajal on samuti tuge vaja. Toetavat süsteemi on vaja nii õpetajate kui ka reaalandekate laste jaoks.

Üldiselt tõmmatakse sellised akadeemiliselt andekad lapsed varakult TÜ teaduskooli süsteemi ja korraldatakse juba selle raames neile õppesesse ja treeningvõistlusi.

See on kiiduväärt. Samas oleks siiski vaja ka igapäevast soodsat keskkonda.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas ei oleks kôigile kasulikum kui kôik koolid oleks katsetega. Klass on ühtlasem, ôpilastel lihtsam, ôpetajal lihtsam. Ôpetaja paratamatult ju ei suuda ühes tunnis ôpetada andekat ja andetut korraga. Ühel ammu asi selge ja igavleb, kui teisel pole aimugi mida see ôpetaja seal seletab.

Milline õpetaja tahaks nende kõige kehvematega töötada? Andekatele oleks tõesti kasulik erikool, aga ainult tippudele, keda on mõni protsent. Kõigi laste haridus on oluline ja mitte nii terastele lastele tuleb kasuks viibida “heas seltskonnas”.

Ôpetaja peab kôiki ôpilasi ôpetama, olgu ta siis natuke terasem vôi natuke nôrgem. Erinevates klassides on lihtsalt kergem

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Reaalkool ei ole ju ometi andekate laste süvaõppekool.

Eeee… Misasi see Reaalkool siis veel on? Mida nad seal teevad siis üldse, kui katsetel on rebimas 15 last ühele õppekohale? Ära tule siia rääkima, et katsetel vaadatakse ainult ilusaid lapsesilmi ja rõõmsat naeratust ja ülesannetele ei heideta pilkugi! Head naljad sul ikka.

+5
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas ei oleks kôigile kasulikum kui kôik koolid oleks katsetega. Klass on ühtlasem, ôpilastel lihtsam, ôpetajal lihtsam. Ôpetaja paratamatult ju ei suuda ühes tunnis ôpetada andekat ja andetut korraga. Ühel ammu asi selge ja igavleb, kui teisel pole aimugi mida see ôpetaja seal seletab.

Milline õpetaja tahaks nende kõige kehvematega töötada? Andekatele oleks tõesti kasulik erikool, aga ainult tippudele, keda on mõni protsent. Kõigi laste haridus on oluline ja mitte nii terastele lastele tuleb kasuks viibida “heas seltskonnas”.

Ôpetaja peab kôiki ôpilasi ôpetama, olgu ta siis natuke terasem vôi natuke nôrgem. Erinevates klassides on lihtsalt kergem

Eks sama lugu ole ju igal pool. Ka lapsevanem peab kõiki oma lapsi kasvatama ja armastama, olgu ta siis nii- või naasugune. Mõni laps on kergem, mõni keerulisem. Mõni helge peaga, teisega tuubid õhtuti tundide viisi.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kuidas neid klasse siis õpetajate vahel jaotatakse? Loosiga?

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Reaalkool ei ole ju ometi andekate laste süvaõppekool.

Eeee… Misasi see Reaalkool siis veel on? Mida nad seal teevad siis üldse, kui katsetel on rebimas 15 last ühele õppekohale? Ära tule siia rääkima, et katsetel vaadatakse ainult ilusaid lapsesilmi ja rõõmsat naeratust ja ülesannetele ei heideta pilkugi! Head naljad sul ikka.

Reaalkool on kohalikule omavalitsusele alluv täistsüklikool. Reaalkoolil (ega ka TIK’il, TPL’il) ei ole mingit koolipidaja poolt pandud kohustust pakkuda andekatele lastele süvaõpet. Neile on antud õigus omale õpilasi katsetega valida ning tänu sellele on nendes koolides klassides ühtlasem tase. Tõeliselt andekaid on neis koolides ikka vähe. Nagu on tõeliselt andekaid üldiselt vähe kogu rahvarvuga võrreldes. Konkursi suurus näitab eelkõige kooli populaarsust. Mitte andekuse taset. Eriti esimesse klassi astudes sõltub katsetel esinemine paljudest muudest asjaoludest.

+4
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Reaalkool ei ole ju ometi andekate laste süvaõppekool.

Eeee… Misasi see Reaalkool siis veel on? Mida nad seal teevad siis üldse, kui katsetel on rebimas 15 last ühele õppekohale? Ära tule siia rääkima, et katsetel vaadatakse ainult ilusaid lapsesilmi ja rõõmsat naeratust ja ülesannetele ei heideta pilkugi! Head naljad sul ikka.

Reaalkool on kohalikule omavalitsusele alluv täistsüklikool. Reaalkoolil (ega ka TIK’il, TPL’il) ei ole mingit koolipidaja poolt pandud kohustust pakkuda andekatele lastele süvaõpet. Neile on antud õigus omale õpilasi katsetega valida ning tänu sellele on nendes koolides klassides ühtlasem tase. Tõeliselt andekaid on neis koolides ikka vähe. Nagu on tõeliselt andekaid üldiselt vähe kogu rahvarvuga võrreldes. Konkursi suurus näitab eelkõige kooli populaarsust. Mitte andekuse taset. Eriti esimesse klassi astudes sõltub katsetel esinemine paljudest muudest asjaoludest.

 

Sa saad ju ise ka aru kui loll see jutt on?

Kuidas see ei näita andekuse taset? Kui su laps teeb ära selle raske ülesande, siis ta on ju andekas laps.

+4
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Reaalkool ei ole ju ometi andekate laste süvaõppekool.

Eeee… Misasi see Reaalkool siis veel on? Mida nad seal teevad siis üldse, kui katsetel on rebimas 15 last ühele õppekohale? Ära tule siia rääkima, et katsetel vaadatakse ainult ilusaid lapsesilmi ja rõõmsat naeratust ja ülesannetele ei heideta pilkugi! Head naljad sul ikka.

Ehh, siin on ju eesmärk näidata, et ka Reaalkoolis käivad tema lapse võimetega võrreldes juhmid matsid, kelle seltskonnas tõeliselt andekas laps peab oma väärtuslikku aega raiskama.

Mina ei usu, et last saaks tegelikult niimoodi forsseerida, on ju mingeid näiteid, kus imelapsed lõpetavad 12-aastaselt ülikooli, aga teadusmaailmas või laiemalt ühiskonnas nad siiski tooni ei anna. Kuskil tuleb ikkagi loomulik piir vastu, et vaja on ka sotsiaalset suhtlust, trenne, kultuuriüritusi ja niisama vaba aega.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Reaalkool on kohalikule omavalitsusele alluv täistsüklikool. Reaalkoolil (ega ka TIK’il, TPL’il) ei ole mingit koolipidaja poolt pandud kohustust pakkuda andekatele lastele süvaõpet. Neile on antud õigus omale õpilasi katsetega valida ning tänu sellele on nendes koolides klassides ühtlasem tase. Tõeliselt andekaid on neis koolides ikka vähe. Nagu on tõeliselt andekaid üldiselt vähe kogu rahvarvuga võrreldes. Konkursi suurus näitab eelkõige kooli populaarsust. Mitte andekuse taset. Eriti esimesse klassi astudes sõltub katsetel esinemine paljudest muudest asjaoludest.

Einoh, sa oleksid nagu Kuu pealt kukkunud. Laps, kes katsete toimumise ajal on alles 6-7aastane lasteaialaps, peab suutma vabalt lugeda, kirjutada etteütlust ilma ainsagi veata ja lahendama matemaatika- ja loogikaülesandeid veatult. Väikegi viga – ja oled väljas, kuna konkurss lihtsalt on nii suur. Ilmselgelt selekteeritaksegi katsete abil sedasi välja need konkursi kõige andekamad.

Mingitest MENSA testidest ei räägi siin keegi ja mingid 6-aastaselt ülikooli läinud ei huvita samuti kedagi, pigem võetakse andekust suhtelise mõistena – kui 15-st lapsest 1 suudab need ülesanded ära lahendada, siis me loeme ta andekaks ja sellest piisab täiesti.

Olen tabanud end mõtlemast, et kumbapidi siis asi tegelikult käib – kas enne oli populaarne kool, või pigem tublid lapsed ja tublid vanemad, kes selle kooli populaarseks muutsid? Ilmselgelt on koolil lihtne saavutada edetabelites häid tulemusi, kui nad on saanud endale välja valida linna ja lähiümbruse kõige helgemad pead. Kusjuures polegi suurt vahet, kas see helge pea on saavutatud tänu mingile müstilisele sünnipärasele andekusele või on pigem lihtsalt tööka ja uudishimuliku lapse ja tema vanemate koostöö tulem.

Ehk siis usun, et süvaõppekooli heade tulemuste taga on pigem nn nõiaring – head tulemused meelitavad ligi kas andekaid või muidu töökaid lapsi ja koolil omakorda tekivadki head tulemused selliste lastega töötades. Samuti jääb koolil omakorda rohkem n-ö võhma keskenduda aine õpetamisele, kuna klassi tase on ühtlasem.

+6
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Einoh, sa oleksid nagu Kuu pealt kukkunud. Laps, kes katsete toimumise ajal on alles 6-7aastane lasteaialaps, peab suutma vabalt lugeda, kirjutada etteütlust ilma ainsagi veata ja lahendama matemaatika- ja loogikaülesandeid veatult. Väikegi viga – ja oled väljas, kuna konkurss lihtsalt on nii suur. Ilmselgelt selekteeritaksegi katsete abil sedasi välja need konkursi kõige andekamad. Mingitest MENSA testidest ei räägi siin keegi ja mingid 6-aastaselt ülikooli läinud ei huvita samuti kedagi, pigem võetakse andekust suhtelise mõistena – kui 15-st lapsest 1 suudab need ülesanded ära lahendada, siis me loeme ta andekaks ja sellest piisab täiesti.

Ei, ma pole kuu pealt kukkunud. Tegelikult olen hoopis andekas kui sinu definitsioonist lähtuda. Läksin 6-aastaselt kooli (sügisel sain 7), lugesin vabalt, kirjutasin ilma vigadeta, arvutada mulle ka meeldis. Aga ma ei saa öelda, et ma kuidagi erilisena end oleks tundnud. Minu tavalises koolis oli minusuguseid lapsi küll ja veel. Ja oli muidugi ka neid, kes mõne ainega hädas olid või suisa istuma jäid.

See mida te siin suure suuga andekuseks nimetate on tegelikult eakohane areng lapsel, kellele on tähelepanu pööratud. Ma ei räägi siin katseteks ettevalmistamisest, vaid igapäevasest suhtlemisest lapsega. Temale ette lugemisest, temaga maailmaasjade arutamisest, temaga teatris käimisest jne. Aga see kõik ei ole veel andekus. Ma saan aru, et te soovite uskuda, et teie lapsed said katsetega kooli sisse, sellepärast, et nad on nii erilised. Ja mõni üksik nende seas on ka. Aga enamus on siiski tavalised tublid lapsed, kel on toetav ja arendav pere. Ja need, kes välja jäid, ei ole automaatselt andetud.

0
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Einoh, sa oleksid nagu Kuu pealt kukkunud. Laps, kes katsete toimumise ajal on alles 6-7aastane lasteaialaps, peab suutma vabalt lugeda, kirjutada etteütlust ilma ainsagi veata ja lahendama matemaatika- ja loogikaülesandeid veatult. Väikegi viga – ja oled väljas, kuna konkurss lihtsalt on nii suur. Ilmselgelt selekteeritaksegi katsete abil sedasi välja need konkursi kõige andekamad. Mingitest MENSA testidest ei räägi siin keegi ja mingid 6-aastaselt ülikooli läinud ei huvita samuti kedagi, pigem võetakse andekust suhtelise mõistena – kui 15-st lapsest 1 suudab need ülesanded ära lahendada, siis me loeme ta andekaks ja sellest piisab täiesti.

Ei, ma pole kuu pealt kukkunud. Tegelikult olen hoopis andekas kui sinu definitsioonist lähtuda. Läksin 6-aastaselt kooli (sügisel sain 7), lugesin vabalt, kirjutasin ilma vigadeta, arvutada mulle ka meeldis. Aga ma ei saa öelda, et ma kuidagi erilisena end oleks tundnud. Minu tavalises koolis oli minusuguseid lapsi küll ja veel. Ja oli muidugi ka neid, kes mõne ainega hädas olid või suisa istuma jäid.

See mida te siin suure suuga andekuseks nimetate on tegelikult eakohane areng lapsel, kellele on tähelepanu pööratud. Ma ei räägi siin katseteks ettevalmistamisest, vaid igapäevasest suhtlemisest lapsega. Temale ette lugemisest, temaga maailmaasjade arutamisest, temaga teatris käimisest jne. Aga see kõik ei ole veel andekus. Ma saan aru, et te soovite uskuda, et teie lapsed said katsetega kooli sisse, sellepärast, et nad on nii erilised. Ja mõni üksik nende seas on ka. Aga enamus on siiski tavalised tublid lapsed, kel on toetav ja arendav pere. Ja need, kes välja jäid, ei ole automaatselt andetud.

Sa siis väidad, et need lasped, kes said sisse Reaalkooli, ei ole andekad? Et nendega on lihtsalt palju tegeletud? Ma tunnen isiklikult mitut last, kes käisid eelkoolides, vanemad on targad ja lastega on ka tegeletud, kuid Reaalkooli nad siiski sisse ei saanud.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

See mida te siin suure suuga andekuseks nimetate on tegelikult eakohane areng lapsel, kellele on tähelepanu pööratud. Ma ei räägi siin katseteks ettevalmistamisest, vaid igapäevasest suhtlemisest lapsega. Temale ette lugemisest, temaga maailmaasjade arutamisest, temaga teatris käimisest jne. Aga see kõik ei ole veel andekus. Ma saan aru, et te soovite uskuda, et teie lapsed said katsetega kooli sisse, sellepärast, et nad on nii erilised. Ja mõni üksik nende seas on ka. Aga enamus on siiski tavalised tublid lapsed, kel on toetav ja arendav pere. Ja need, kes välja jäid, ei ole automaatselt andetud.

No mida sa täpsemalt nüüd jaurad? Fakt on siiski see, et sisse saamiseks peab laps olema 15-st konkurendist parem. Kas nimetada seda last andekaks või “lihtsalt tavaliseks tubliks lapseks”, sõltub sinu enese peakujust. Samas tundub viimane rohkem solvav kui esimene – kuna nimetades “tavaliseks tubliks lapseks” ainult üht last viieteistkümnest, tähendab see ju, et ülejäänud on järelikult siis arengupeetusega mittetublid lapsed?

+4
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina olen ka nii aru saanud, et Reaalkool on munitsipaalkool, kus olemasoleva rahastusega püütakse teha mis teha annab.

See tähendab, et on igasugused valikained ja koostöö on ka ülikoolidega. Minu kolleegi lapsed käivad näiteks TTÜ ja Reaalkooli koostöö olümpiaadikursustel, kus palju õpetavad Reaalkooli õpetajad. Igasugused õppekäigud on ja lisamaterjale antakse andekatele ka, et juurde õppida. Eks sõltub õpetajast, aga tean et paljud lahendavad lisaülesandeid ja on sellised asjad nagu “valiktunnid”.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Reaalkool ei ole ju ometi andekate laste süvaõppekool.

Eeee… Misasi see Reaalkool siis veel on? Mida nad seal teevad siis üldse, kui katsetel on rebimas 15 last ühele õppekohale? Ära tule siia rääkima, et katsetel vaadatakse ainult ilusaid lapsesilmi ja rõõmsat naeratust ja ülesannetele ei heideta pilkugi! Head naljad sul ikka.

Ära pane tähele, lihtsalt tsiteeritul on hapud viinamarjad. Reaali siseelust ei tea ta midagi. Mul kolm last seal, aga ma ei kire, kui andekad-andekad nad ikka on. On võimekad jah, aga mingit kiremist väärivat andekust ei tuvasta:) Ka statistiliselt üks kõrgeima tasemega gümnaasiumitest Euroopas.

Kui see kool ka tsiteeritu pupsununnule pole piisavalt hea, siis ma ei tea, kuhu soovitada kolida:) osad vanemad lihtsalt on suurushullustus, muud midagi.

 

+3
-2
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Reaalkool ei ole ju ometi andekate laste süvaõppekool.

Eeee… Misasi see Reaalkool siis veel on? Mida nad seal teevad siis üldse, kui katsetel on rebimas 15 last ühele õppekohale? Ära tule siia rääkima, et katsetel vaadatakse ainult ilusaid lapsesilmi ja rõõmsat naeratust ja ülesannetele ei heideta pilkugi! Head naljad sul ikka.

Reaalkool on kohalikule omavalitsusele alluv täistsüklikool. Reaalkoolil (ega ka TIK’il, TPL’il) ei ole mingit koolipidaja poolt pandud kohustust pakkuda andekatele lastele süvaõpet. Neile on antud õigus omale õpilasi katsetega valida ning tänu sellele on nendes koolides klassides ühtlasem tase. Tõeliselt andekaid on neis koolides ikka vähe. Nagu on tõeliselt andekaid üldiselt vähe kogu rahvarvuga võrreldes. Konkursi suurus näitab eelkõige kooli populaarsust. Mitte andekuse taset. Eriti esimesse klassi astudes sõltub katsetel esinemine paljudest muudest asjaoludest.

Anna andeks, aga sa oled ikka tiba äratõusnud ja suurushullustuses. Vean kihla, et su väidetav geenius ei saa Reaalis õppeaastatki tehtud:) käige külakoolis edasi ja võtke oma arendavaid kursuseid.

+2
-3
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Reaalkool ei ole ju ometi andekate laste süvaõppekool.

Eeee… Misasi see Reaalkool siis veel on? Mida nad seal teevad siis üldse, kui katsetel on rebimas 15 last ühele õppekohale? Ära tule siia rääkima, et katsetel vaadatakse ainult ilusaid lapsesilmi ja rõõmsat naeratust ja ülesannetele ei heideta pilkugi! Head naljad sul ikka.

Reaalkool on kohalikule omavalitsusele alluv täistsüklikool. Reaalkoolil (ega ka TIK’il, TPL’il) ei ole mingit koolipidaja poolt pandud kohustust pakkuda andekatele lastele süvaõpet. Neile on antud õigus omale õpilasi katsetega valida ning tänu sellele on nendes koolides klassides ühtlasem tase. Tõeliselt andekaid on neis koolides ikka vähe. Nagu on tõeliselt andekaid üldiselt vähe kogu rahvarvuga võrreldes. Konkursi suurus näitab eelkõige kooli populaarsust. Mitte andekuse taset. Eriti esimesse klassi astudes sõltub katsetel esinemine paljudest muudest asjaoludest.

Ja ilmselgelt need oskused on sinu lapsel puudu. Kõik need koolid valivad erudeeritud andekat kogukonda. Lapsed on ikka ülivõimekad.

Aga sa ju ei tea sellest midagi. Ostud kodus oma “superandeka” otsas ja räuskad.

+2
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Einoh, sa oleksid nagu Kuu pealt kukkunud. Laps, kes katsete toimumise ajal on alles 6-7aastane lasteaialaps, peab suutma vabalt lugeda, kirjutada etteütlust ilma ainsagi veata ja lahendama matemaatika- ja loogikaülesandeid veatult. Väikegi viga – ja oled väljas, kuna konkurss lihtsalt on nii suur. Ilmselgelt selekteeritaksegi katsete abil sedasi välja need konkursi kõige andekamad. Mingitest MENSA testidest ei räägi siin keegi ja mingid 6-aastaselt ülikooli läinud ei huvita samuti kedagi, pigem võetakse andekust suhtelise mõistena – kui 15-st lapsest 1 suudab need ülesanded ära lahendada, siis me loeme ta andekaks ja sellest piisab täiesti.

Ei, ma pole kuu pealt kukkunud. Tegelikult olen hoopis andekas kui sinu definitsioonist lähtuda. Läksin 6-aastaselt kooli (sügisel sain 7), lugesin vabalt, kirjutasin ilma vigadeta, arvutada mulle ka meeldis. Aga ma ei saa öelda, et ma kuidagi erilisena end oleks tundnud. Minu tavalises koolis oli minusuguseid lapsi küll ja veel. Ja oli muidugi ka neid, kes mõne ainega hädas olid või suisa istuma jäid.

See mida te siin suure suuga andekuseks nimetate on tegelikult eakohane areng lapsel, kellele on tähelepanu pööratud. Ma ei räägi siin katseteks ettevalmistamisest, vaid igapäevasest suhtlemisest lapsega. Temale ette lugemisest, temaga maailmaasjade arutamisest, temaga teatris käimisest jne. Aga see kõik ei ole veel andekus. Ma saan aru, et te soovite uskuda, et teie lapsed said katsetega kooli sisse, sellepärast, et nad on nii erilised. Ja mõni üksik nende seas on ka. Aga enamus on siiski tavalised tublid lapsed, kel on toetav ja arendav pere. Ja need, kes välja jäid, ei ole automaatselt andetud.

Einoh, sa oleksid nagu Kuu pealt kukkunud. Laps, kes katsete toimumise ajal on alles 6-7aastane lasteaialaps, peab suutma vabalt lugeda, kirjutada etteütlust ilma ainsagi veata ja lahendama matemaatika- ja loogikaülesandeid veatult. Väikegi viga – ja oled väljas, kuna konkurss lihtsalt on nii suur. Ilmselgelt selekteeritaksegi katsete abil sedasi välja need konkursi kõige andekamad. Mingitest MENSA testidest ei räägi siin keegi ja mingid 6-aastaselt ülikooli läinud ei huvita samuti kedagi, pigem võetakse andekust suhtelise mõistena – kui 15-st lapsest 1 suudab need ülesanded ära lahendada, siis me loeme ta andekaks ja sellest piisab täiesti.

Ei, ma pole kuu pealt kukkunud. Tegelikult olen hoopis andekas kui sinu definitsioonist lähtuda. Läksin 6-aastaselt kooli (sügisel sain 7), lugesin vabalt, kirjutasin ilma vigadeta, arvutada mulle ka meeldis. Aga ma ei saa öelda, et ma kuidagi erilisena end oleks tundnud. Minu tavalises koolis oli minusuguseid lapsi küll ja veel. Ja oli muidugi ka neid, kes mõne ainega hädas olid või suisa istuma jäid.

See mida te siin suure suuga andekuseks nimetate on tegelikult eakohane areng lapsel, kellele on tähelepanu pööratud. Ma ei räägi siin katseteks ettevalmistamisest, vaid igapäevasest suhtlemisest lapsega. Temale ette lugemisest, temaga maailmaasjade arutamisest, temaga teatris käimisest jne. Aga see kõik ei ole veel andekus. Ma saan aru, et te soovite uskuda, et teie lapsed said katsetega kooli sisse, sellepärast, et nad on nii erilised. Ja mõni üksik nende seas on ka. Aga enamus on siiski tavalised tublid lapsed, kel on toetav ja arendav pere. Ja need, kes välja jäid, ei ole automaatselt andetud.

Ma ei saa küll aru, mis osas sa täpsemalt andekas peaks olema. minu omad kõik läinud kuueselt kooli, sünnikuupäevad sellised ja Reaalkooli said maksimumidega sisse.

Ma küll ei kire, et nad andekad. Tavalised laia silmaringiga taibukad lapsed.

Reaalkool ei ole ju ometi andekate laste süvaõppekool.

Eeee… Misasi see Reaalkool siis veel on? Mida nad seal teevad siis üldse, kui katsetel on rebimas 15 last ühele õppekohale? Ära tule siia rääkima, et katsetel vaadatakse ainult ilusaid lapsesilmi ja rõõmsat naeratust ja ülesannetele ei heideta pilkugi! Head naljad sul ikka.

Reaalkool on kohalikule omavalitsusele alluv täistsüklikool. Reaalkoolil (ega ka TIK’il, TPL’il) ei ole mingit koolipidaja poolt pandud kohustust pakkuda andekatele lastele süvaõpet. Neile on antud õigus omale õpilasi katsetega valida ning tänu sellele on nendes koolides klassides ühtlasem tase. Tõeliselt andekaid on neis koolides ikka vähe. Nagu on tõeliselt andekaid üldiselt vähe kogu rahvarvuga võrreldes. Konkursi suurus näitab eelkõige kooli populaarsust. Mitte andekuse taset. Eriti esimesse klassi astudes sõltub katsetel esinemine paljudest muudest asjaoludest.

Ja ilmselgelt need oskused on sinu lapsel puudu. Kõik need koolid valivad erudeeritud andekat kogukonda. Lapsed on ikka ülivõimekad.

Aga sa ju ei tea sellest midagi. Ostud kodus oma “superandeka” otsas ja räuskad.

+2
-3
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Reaalkool ei ole ju ometi andekate laste süvaõppekool.

Eeee… Misasi see Reaalkool siis veel on? Mida nad seal teevad siis üldse, kui katsetel on rebimas 15 last ühele õppekohale? Ära tule siia rääkima, et katsetel vaadatakse ainult ilusaid lapsesilmi ja rõõmsat naeratust ja ülesannetele ei heideta pilkugi! Head naljad sul ikka.

Reaalkool on kohalikule omavalitsusele alluv täistsüklikool. Reaalkoolil (ega ka TIK’il, TPL’il) ei ole mingit koolipidaja poolt pandud kohustust pakkuda andekatele lastele süvaõpet. Neile on antud õigus omale õpilasi katsetega valida ning tänu sellele on nendes koolides klassides ühtlasem tase. Tõeliselt andekaid on neis koolides ikka vähe. Nagu on tõeliselt andekaid üldiselt vähe kogu rahvarvuga võrreldes. Konkursi suurus näitab eelkõige kooli populaarsust. Mitte andekuse taset. Eriti esimesse klassi astudes sõltub katsetel esinemine paljudest muudest asjaoludest.

Anna andeks, aga sa oled ikka tiba äratõusnud ja suurushullustuses. Vean kihla, et su väidetav geenius ei saa Reaalis õppeaastatki tehtud:) käige külakoolis edasi ja võtke oma arendavaid kursuseid.

Nii tore, et siin on hulk selgeltnägijaid koos. Soovitan soojalt selgeltnägemise teenust pakkuda ja elada edasi oma helesinises mullis, et katsetega kooli saavad sisse ainult üliandekad, kus neid andeid siis süvendatult treenima hakatakse. Hea lihtne elu, kodu ei vastuta millegi eest.
Aga külakoolide halvustamine näitab otseselt, mis tasemel lapsevanemad siin sõna võtavad. Loodetavasti ei pea sa ühel päeval pettuma kui selgub, et külakoolist tulnud lapsed on sinu üliandekast edukam.

+2
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

.No mida sa täpsemalt nüüd jaurad? Fakt on siiski see, et sisse saamiseks peab laps olema 15-st konkurendist parem. Kas nimetada seda last andekaks või “lihtsalt tavaliseks tubliks lapseks”, sõltub sinu enese peakujust. Samas tundub viimane rohkem solvav kui esimene – kuna nimetades “tavaliseks tubliks lapseks” ainult üht last viieteistkümnest, tähendab see ju, et ülejäänud on järelikult siis arengupeetusega mittetublid lapsed?

Oled kindel, et lugeda mõistad? Ma kirjutasin nimelt ka, et eriti esimesse klassi astudes võivad katsete tulemused sõltuda väga paljudest asjaoludest. See, et laps sisse ei saanud, ei tähenda, et ta siinse lati järgi andekas poleks. Arengupeetuse diagnoose paned siin ikka sina ja äkki vaataks alustuseks hoopis peeglisse.

Kuidas te muide neid lapsi nimetate, kes põhikooli lõpus on riigieksameid võimelised ära tegema? Või arvate, et kõik katsetega koolis õppinud on selleks võimelised?

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Neile “ühtlaselt natuke eanormist/õppekava nõuetest ees” lastele on süvaõppekool väga hea võimalus ja ongi enam-vähem kogu erikohtlemine, mida vaja. Märksa keerulisem on nendega, kes on mingis valdkonnas kaugel ees, kohati eeldataval tasemel ja mõne omaduse poolest ehk maaski (nt sotsiaalsetelt oskustelt). Traditsioon on just kui arendada nõrku kohti, mis on muidugi vajalik,  aga siis võivad tugevused kannatada, eriti kui on piisavalt neid ütlejaid, kelle jaoks õige andekas laps on n-ö igakülgne eliitkoolimaterjal.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Eesti koondise tasemel noorsportlane ei peagi ju ka täna kehalises norme täitma, millest sa räägid, ilmselgelt pole sul sellist last endal olemas. Mul on, lausa kaks. Kehalises käivad kui tahavad, võivad kehalise ajal oma erialaklubisse treenima minna või koolis magada. Kõik normid loetakse täidetuks ning parim hinne on automaatselt tunnistusel kirjas.

See oleneb vägagi koolist ja õpetajast, ei saa ühe puuga lüüa.

Minu laps oli kooli ajal Eesti koondises kahel spordialal – üks oli individuaalsport ja teine meeskonnasport, aga kehalises käis ikka ja tegi kõike kaasa.

 

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

.No mida sa täpsemalt nüüd jaurad? Fakt on siiski see, et sisse saamiseks peab laps olema 15-st konkurendist parem. Kas nimetada seda last andekaks või “lihtsalt tavaliseks tubliks lapseks”, sõltub sinu enese peakujust. Samas tundub viimane rohkem solvav kui esimene – kuna nimetades “tavaliseks tubliks lapseks” ainult üht last viieteistkümnest, tähendab see ju, et ülejäänud on järelikult siis arengupeetusega mittetublid lapsed?

Oled kindel, et lugeda mõistad? Ma kirjutasin nimelt ka, et eriti esimesse klassi astudes võivad katsete tulemused sõltuda väga paljudest asjaoludest. See, et laps sisse ei saanud, ei tähenda, et ta siinse lati järgi andekas poleks. Arengupeetuse diagnoose paned siin ikka sina ja äkki vaataks alustuseks hoopis peeglisse.

Kuidas te muide neid lapsi nimetate, kes põhikooli lõpus on riigieksameid võimelised ära tegema? Või arvate, et kõik katsetega koolis õppinud on selleks võimelised?

Hoopis sul endal näikse lugemisoskusega probleemid olevat. Jah, muidugi võib meist igaühel, ka lapsel olla häid ja halvemaid päevi. Aga mingisugune tase säilib siiski. Kui laps oskab vabalt lugeda ja tunneb end numbrite maailmas koduselt, siis säilib see oskus ka katsete päeval. Mitte aga nii, et kodus lahendas tehteid kümnendmurdudega, aga katsetel liidab 2+2=7. Päris nii ikka ei ole.

Ja tõesti on väga kummaline kuulda sinu väiteid, et see üks laps viieteistkümnest, kes katsed läbib, on vaid “tavaline tubli laps ja ei midagi muud”. Sel juhul tekib küsimus, et mida siis mõelda mõiste “tavaline” all üldse? Kas ülejäänud 14 last ei olegi siis tavalised? Eesti keeles tähistab sõna “tavaline” enamust. Arvuline enamus aga on 14 last ühe vastu. Kui sinule tundub, et neist see üks on see “tavaline”, siis tekib küsimus, missugused on nood ülejäänud 14 sinu meelest siis? Või on sul probleeme matemaatikaga? Muide, võrdlemismärke < ja > küsitakse ka nondelsamadel Reaalkooli katsetel. Mine proovi, äkki oled ka tavaline tubli inimene! 🙂

+2
-2
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 121 )


Esileht Koolilaps Andekusest ja andekate vajadustest koolis