Teema: Andekusest ja andekate vajadustest koolis

Oeh

Need esimese klassi “andekad”, peamisel tublid viielised tüdrukud on ju reeglina gümnnaasiumi matemaatikas juba kolmelised ja sinna nad oma andekusega jäävad. Kui valik teha selles eas, siis saabki tegelikult keskpärased tublid inimesed, kel suuremat akadeemilist potentsiaali reeglina ei ole. Valik tuleks teha hiljem. Kuni 6. klassini võivad vabalt kõik koos õppida, see tagaks ka sotsiaalselt nõrgema taustaga, kuid sünnipäraselt andekatele lastele rohkem sõpru, kes näitaks, et akadeemilised teadmised ja oskused võivad olla kasulikud, isegi kui kodus on üleolev suhtumine kooliharidusse. Taibukamatele saab anda tunni ajal olümpiaadiülesandeid kui aeglasemad alles lihtsamate asjadega vaeva näevad.

#4143645:

Reeglina?

Reeglist on asi muidugi kaugel, aga hinne ei näita ka alati sisu.

Nii paljus on õigus küll, et mingil hetkel mälu ja matkimisega enam nii hästi hakkama ei saa kui koolikatsetel ja algklassides. Ja kui selleks ajaks tarmukust ja/või uudishimu ei ole, et üldse püüda süvitsi aru saada, siis “ei olegi füüsika tüdrukute jaoks” vms.

#4143607:

Need esimese klassi “andekad”, peamisel tublid viielised tüdrukud on ju reeglina gümnnaasiumi matemaatikas juba kolmelised ja sinna nad oma andekusega jäävad. Kui valik teha selles eas, siis saabki tegelikult keskpärased tublid inimesed, kel suuremat akadeemilist potentsiaali reeglina ei ole. Valik tuleks teha hiljem. Kuni 6. klassini võivad vabalt kõik koos õppida, see tagaks ka sotsiaalselt nõrgema taustaga, kuid sünnipäraselt andekatele lastele rohkem sõpru, kes näitaks, et akadeemilised teadmised ja oskused võivad olla kasulikud, isegi kui kodus on üleolev suhtumine kooliharidusse. Taibukamatele saab anda tunni ajal olümpiaadiülesandeid kui aeglasemad alles lihtsamate asjadega vaeva näevad.

Milleks niimoodi yldistada ja vastandada. Mina olin see andekas tydruk, kelle lugemisoskust opetaja teistele demonstreeris kui perfektset. See oli siis esimeses klassis, 25 aastat tagasi.

Aastaid hiljem olen ikka veel ysna taiplik, mul on ylikoolidiplom nn. raskel alal, ja too nouab pidevat keerukate vaimsete ylesannete lahendamist.

Matemaatika ei ole toesti minu ala, kirjandus ka mitte, kuigi hakkama sain molemaga. Meeldib midagi vahepealset, nagu minu praegune ala. Nouab nii loogilist motlemist kui loomingulisust.

Tuupinud ei ole kunagi. Malu oli kunagi toesti hea, kuigi 30-aastaseks saades on kahjuks juba kehvemaks muutunud. Vanemad ei dresseerinud mind, kodus oli lihtsalt palju raamatuid, mida ma pidevalt ka lugesin. Tanapaeva lapsed istuvad pidevalt telefonis, rikkudes silmi, ryhti ja tekitades endale keskendumisraskusi. Voite mitte uskuda, aga lapse silmaring loeb vaga palju, ei saa oelda, et mul jube andekas laps, kes praegu, 10-aastaselt kyll ei tea, kus asub maailma kaardil Jaapan, aga viie aasta parast saab temast geenius matemaatikas. See kehtib voib-olla mone yksiku erandliku autisti puhul, ja siis kinnitab erand reeglit. Tavaliselt see nii ei ole. Andekas laps voi yldse inimene tunneb huvi maailma vastu, kysib kysimusi, arutleb taiskasvanutega poliitika ja kirjanduse yle. Mina tegin seda koike, ja tegid ka teised nn. andekad, keda tunnen. Keegi ei pidanud neid dresseerima, piisab huvi aratamisest, voimaluste pakkumisest.

Ütlesingi, et neist tulevad tublid inimesed. Ei väl

#4143714:

#4143607:

Need esimese klassi “andekad”, peamisel tublid viielised tüdrukud on ju reeglina gümnnaasiumi matemaatikas juba kolmelised ja sinna nad oma andekusega jäävad.

Ka nii võib juhtuda, kui sünnipärane andekus jääb välja arendamata ja pikapeale kängub. Kuid enamasti siiski on esimese klassi viielised seda ka lõpuklassides, seega, mis “reeglist” sa räägid, kust sa seda võtad?

Lisaks on kurb lugeda su klisheelauset “tublid viielised tüdrukud”. See lõhnab kuidagi halvustamise järele? Esiteks, antud väljend ei välista ju mitte kuidagi andekust – ka tubli ja viieline, ning isegi lausa tüdruk võib vahel osutuda nutikaks!

Oma kooliajast meenutades võin öelda, et enamikust neist tublidest viielistest tüdrukutest on praeguseks saanud sama tublid ja edukad oma eriala spetsialistid, pole neil häda midagi.

Ma ei ütlegi, et neist ei tule tublisid inimesi. Tuleb küll. Mõni kindlasti on nende seas andekas ka. Väidan vaid, et õigem oleks valida peale kuuendat klassi  Siis selguvad ka need andekad, kes ei ole mitte lihtsalt tublid käsutäitjad, vaid ka need kel oma huvist võime suuremalt süveneda. Tublid viielised tüdrukud ei ole see kontingent kelle seast reeglina tuleb tippteadlane. Aga loomulikult pole see välistatud. Võtan seda oma elukogemusest. Olen peaaegu terve oma 50 aastat olnud seotud kas kooli või ülikooliga.

#4143871:

#4143787:

#4141241:

#4141125:

#4140608:

Kas sa Tartu Ülikooli teaduskoolist oled kuulnud?

Ja alati on võimalik klassikursust vahele jätta. Aga ei maksa unustada ka kooli sotsiaalset poolt.

Teaduskoolis ongi valdavalt e-kursused, need minu meelest ei loo lastevahelisi suhteid ega õpeta sotsiaalseid oskusi.

Miks peaks TÜ teaduskool seda tegema? Ega see pole ju ometi tavakooli asendav asutus. See on justnimelt lisakursusi pakkuv koht ja kuna on tegu e-kursustega või kaugõppe vormis kursustega, siis on kõigil lastel neist asukohast hoolimata võimalik osa võtta. Aga nendel osalemine ei vabasta kedagi kooliskäimise kohustusest.

Ka meil oli mõte panna oma andekas laps neisse teaduskoolidesse. Kuid jätsime selle siiski tegemata. Põhjuseks see, et teaduskoolid tegutsevad kooliväliselt, ja nendes osalemiseks tuli leida aeg koolitöö, koduste õppetükkide, trenni ja huviringide kõrvalt.

Laps võib olla andekas küll, kuid ööpäevas on 24 tundi. Kl 8-16 viibib laps koolis. Seejärel tuleb tunnike kodutööde tegemist, trennid-huviringid. Kui siia lisanduks veel andekate laste eriõpe, siis ei jääks tal üldse vaba aega. Trennist loobumine polnud samuti hea variant.

Seetõttu pooldan süvaõppekoole, kus suurem materjal on juba koondatud koolipäevades õpitava sisse, mitte seda ei hakata omandama koolipäevajärgselt, millalgi õhtusel ajal.

Kui laps käib tavakooli põhikoolis, siis tema koolipäev küll 8-16 ei ole. Alles gümnaasiumis on nii pikad päevad ja gümnaasiumi võiks andekas noor tõesti juba valida nii tugeva, mis tema tasemele vastab.

Kui laps on andekas, siis see tähendab üldjuhul ka seda, et tal ei kulu põhikoolis ka mitte tundi aega keskmisel koolipäeval kodutöödele (kui kulub, siis järelikult pole ta keskmisest andekam).

Teaduskool on sisuliselt üks huviring – ainult selle erinevusega, et töö on iseseisev ja suhtlus üle veebi. Nagu kogu huvitegevusega, tuleb teha valikuid – kui lapse vaba aeg ongi juba huvitegevust täis topitud, siis teaduskool sinna enam lisaks ei mahugi (või siis tuleks mingi teine asi ära jätta).

Mina leian, et andekale lapsele on tavakool parem kui süvaõppega kool, sest need “eliitkoolid” kipuvadki lapsi hullult kodutöödega piitsutama (iga natukese aja tagant referaadid jm suuremahulised tööd), mis ei jäta lapsele aega ega ka tahtmist tegeleda lisaks rohkem selle alaga, kus tal on annet ja mis teda tegelikult huvitab.

Andekale lapsele on justnimelt vaja aega, kus ta saab rahulikult süveneda teda päriselt huvitavadesse asjadesse, ilma et peaks hommikust hilisõhtuni tormama ja kiirustama.

Te võite mind mitte uskuda, aga andekale inimesele on hädasti vaja natuke laisk olla, et uued ja head ideed üldse tekkida saaks. Nii lapse kui täiskasvanu puhul on tema üle koormamine erinevate kohustustega parim viis ande tapmiseks.

Ja tegelikult ei juhtu selle andeka lapsega mitte midagi halba isegi siis, kui ta käib tavakooli põhikoolis ja teaduskooli kursuseid ka ei võta, vaid ise loeb ja uurib internetist ennast huvitavate teemade kohta.

See kõlab küll nagu endise kahelise jutt.

Miks sa eeldad, et andekas laps ei taha teha neid koolitöid? Ma arvan, et andekad lapsed just hea meelega teevad.

Ausalt öeldes on paljusid nö koduseid töid vaja mitte andekatele vaid töökatele, kuid vähen andekatele. Nad võivad samuti elus kaugele jõuda, sest hea õpisokuse ja harjumustega inimese nupp hakkab teismelisena juba päris hästi töötama. Andekal pole seevastu nii palju kinnistamist vaja. Tal on pigem ikka aega vaja, et oma huvaladega süvenenumalt tegeleda selle asemel, et ajamahukate ja väsitavate ülesannete kallal aega raisata, mis pole tema huviala. Vahel võib sellistele vajakajäämistele läbi sõrmede vaadata, andes aru, et nõudes igas asjas maksimumsooritust  tapame tegutsemisrõõmu.

#4143607:

Need esimese klassi “andekad”, peamisel tublid viielised tüdrukud on ju reeglina gümnnaasiumi matemaatikas juba kolmelised ja sinna nad oma andekusega jäävad. Kui valik teha selles eas, siis saabki tegelikult keskpärased tublid inimesed, kel suuremat akadeemilist potentsiaali reeglina ei ole. Valik tuleks teha hiljem. Kuni 6. klassini võivad vabalt kõik koos õppida, see tagaks ka sotsiaalselt nõrgema taustaga, kuid sünnipäraselt andekatele lastele rohkem sõpru, kes näitaks, et akadeemilised teadmised ja oskused võivad olla kasulikud, isegi kui kodus on üleolev suhtumine kooliharidusse. Taibukamatele saab anda tunni ajal olümpiaadiülesandeid kui aeglasemad alles lihtsamate asjadega vaeva näevad.

Oioi, kui hapud viinamarjad:)

Reaalis esiteks poiste ülekaal, viielisi ei otsi keegi, me otsime potentsiaaliga lapsi, võrdne tähtsus emotsionaalsel intelligentsusel ja sotsiaalsusel.

Sa ei jaga seda maailma, ilmselgelt.

Need maksimumiga sisse saanud säravad tüdrukud osalevad unicorn täiendõppes juba kolmandast klassist alates ja 9. klassis teevad oma õpilasfirma.

Väga säravad ja matemaatilise andega tüdrukud on täiesti eksisteeriv nähtus.

#4144150:

Olen nõus ka sellega, et andekuse ja loovuse avaldumiseks on vaja laisklemise aega. Vanasti lebas laps muru peal ja vaatas pilvi – väga tore tegevus ju! Nüüd aga kipub see aeg kaduma ekraanis istumisse või sõpradega hängimisse.

Mulle tuli hoopis see viiene meelde, kelle koolikatsetel käimisest saade oli ~5a tagasi. Tal ütles ema kuidagi umbes nii, et lapsel peab olema nii palju ringe kui mahub, sest kui ta niisama mängib, siis ta ei arene ju. Mul see nii eredalt meeles, sest käis mu enda tõekspidamistele nii vastu (arengupsühholoogia põhiautoritele ka). St aeg võib kaduda ka just kui väga mõttekatesse tegevustesse, aga seda n-ö sünteesimise aega ikka ei jää.

#4144642:

#4144093:

Reaalis esiteks poiste ülekaal, viielisi ei otsi keegi, me otsime potentsiaaliga lapsi, võrdne tähtsus emotsionaalsel intelligentsusel ja sotsiaalsusel.

Õpetaja siin kommenteerimas?

#4144093:

Need maksimumiga sisse saanud säravad tüdrukud osalevad unicorn täiendõppes juba kolmandast klassist alates ja 9. klassis teevad oma õpilasfirma.

Õpilasfirmasid tehakse ikka kaheksandas klassis, siis kui loovtööd teha vaja on. Ainult et õpilasfirmasid tehakse paljudes koolides üle terve Eesti, pole see just haruldane ja erakordne asi.

Mitu reaalselt positiivset EBITDA-d tootvat firmat sinu lastel siis 8. klassis juba oli? Minu omad jõudsid sinna tõesti alles 9. klassis.

Ma räägin kasumiga töötavatest ettevõtetest.

#4144818:

#4144642:

#4144093:

Reaalis esiteks poiste ülekaal, viielisi ei otsi keegi, me otsime potentsiaaliga lapsi, võrdne tähtsus emotsionaalsel intelligentsusel ja sotsiaalsusel.

Õpetaja siin kommenteerimas?

#4144093:

Need maksimumiga sisse saanud säravad tüdrukud osalevad unicorn täiendõppes juba kolmandast klassist alates ja 9. klassis teevad oma õpilasfirma.

Õpilasfirmasid tehakse ikka kaheksandas klassis, siis kui loovtööd teha vaja on. Ainult et õpilasfirmasid tehakse paljudes koolides üle terve Eesti, pole see just haruldane ja erakordne asi.

Mitu reaalselt positiivset EBITDA-d tootvat firmat sinu lastel siis 8. klassis juba oli? Minu omad jõudsid sinna tõesti alles 9. klassis.

Ma räägin kasumiga töötavatest ettevõtetest.

Kasum sõltub, kui palju sugulasi on, kellele oma asju pidevalt pähe määrida.

#4144961:

#4144886:

Õpilasfirmasid tehakse põhikoolides loovtöö raames. Ja üldiselt tehakse loovtöö seitsmendas või kaheksandas klassis.

Õpilasfirmasid tehakse ikka peamiselt 11.klassi uurimistöö raames, mitte põhikoolis.

Vaadake kasvõi neid ÕF poodide fuajeedes või kusagil messidel, kõik on gümnasistid. Vaadake kasvõi Junior Achievement FB lehelt pilte, need pole põhikoolide lapsed seal piltidel.

Programm igatahes on mõeldud ka põhikoolile – https://opilasfirma.ee/. Hea küll, põhikoolis nimetatakse seda vist minifirmaks. Ehk siis see eelnev kägu räägib minifirma kasumisse jõudmisest.  Ainult, et kuidas see nüüd siis andekusega seotud ikka on?

#4145004:

#4144961:

#4144886:

Õpilasfirmasid tehakse põhikoolides loovtöö raames. Ja üldiselt tehakse loovtöö seitsmendas või kaheksandas klassis.

Õpilasfirmasid tehakse ikka peamiselt 11.klassi uurimistöö raames, mitte põhikoolis.

Vaadake kasvõi neid ÕF poodide fuajeedes või kusagil messidel, kõik on gümnasistid. Vaadake kasvõi Junior Achievement FB lehelt pilte, need pole põhikoolide lapsed seal piltidel.

Programm igatahes on mõeldud ka põhikoolile – https://opilasfirma.ee/. Hea küll, põhikoolis nimetatakse seda vist minifirmaks. Ehk siis see eelnev kägu räägib minifirma kasumisse jõudmisest. Ainult, et kuidas see nüüd siis andekusega seotud ikka on?

No muidugi VÕIB teha põhikoolis, kuid see on siiski pigem erand, kui loovtöö raames ÕF tehakse. See ikka 11.kl teema.

Andekusega seos muidugi puudub, sellega olen nõus.

#4146041:

Seega, andekatele on vaja anda aega ja võimalusi huvituda ja uurida, õppida ja ka puhata ning end taastada näiteks muusika ja spordi kaudu. Vähemandekateke on vaja sobivat õppekava, režiimi, piisavat tempot, kontrolli, hindeid, tunnustust, omavahelist konkurentsi ka puhkust ja vwheldust ja paraku aeg-ajalt ka teraapiat.

Eee…. misasja sa nüüd ütelda tahtsidki? Et vähemandekad ei vajagi spordi ega muusikaga tegelemist, see olevat üksnes andekate pärusmaa? Ning andekad jällegi ei vaja ei hindeid ega teraapiat, seevastu vähemandekad “aeg-ajalt” küll? Mismoodi on keskpärasus seotud teraapia vajadusega ja kuidas andekus kedagi teraapia eest päästab, ehk oskad selgitada?

Ka su teiste väidetega ei saa kohe kuidagi nõustuda. Jah, andekas laps ei jäta tõesti oma aju n-ö nälga. Kuid kust sa võtad, et ta oma potentsiaali reeglina alati n-ö õigesti, ohutult ja ühiskonnale kasulikult realiseerib? Miks arvad, et ainus asi, mis nutikat last paeluda saab, on olümpiaadide materjali iseseisev omandamine ja programmeerimiskeelte endale ise selgeks tegemine? Samahästi võib ju algselt kõrge potentsiaaliga noor realiseerida oma andekuse hoopis pättuste kõrgtasemel planeerimises ja kordasaatmises. Ajalehtedestki võime noori kurjategijaid käsitlevatest artiklitest üsna sageli lugeda, et õpetajad pidasid teda lahtise peaga andekaks nooreks, kes sattus valele teele.

#4146703:

#4146205:

#4146041:

Seega, andekatele on vaja anda aega ja võimalusi huvituda ja uurida, õppida ja ka puhata ning end taastada näiteks muusika ja spordi kaudu. Vähemandekateke on vaja sobivat õppekava, režiimi, piisavat tempot, kontrolli, hindeid, tunnustust, omavahelist konkurentsi ka puhkust ja vwheldust ja paraku aeg-ajalt ka teraapiat.

Eee…. misasja sa nüüd ütelda tahtsidki? Et vähemandekad ei vajagi spordi ega muusikaga tegelemist, see olevat üksnes andekate pärusmaa? Ning andekad jällegi ei vaja ei hindeid ega teraapiat, seevastu vähemandekad “aeg-ajalt” küll? Mismoodi on keskpärasus seotud teraapia vajadusega ja kuidas andekus kedagi teraapia eest päästab, ehk oskad selgitada?

Ka su teiste väidetega ei saa kohe kuidagi nõustuda. Jah, andekas laps ei jäta tõesti oma aju n-ö nälga. Kuid kust sa võtad, et ta oma potentsiaali reeglina alati n-ö õigesti, ohutult ja ühiskonnale kasulikult realiseerib? Miks arvad, et ainus asi, mis nutikat last paeluda saab, on olümpiaadide materjali iseseisev omandamine ja programmeerimiskeelte endale ise selgeks tegemine? Samahästi võib ju algselt kõrge potentsiaaliga noor realiseerida oma andekuse hoopis pättuste kõrgtasemel planeerimises ja kordasaatmises. Ajalehtedestki võime noori kurjategijaid käsitlevatest artiklitest üsna sageli lugeda, et õpetajad pidasid teda lahtise peaga andekaks nooreks, kes sattus valele teele.

Ega pole väitnudki, et andekas ei vaja järelvalvet. Ikka usalda, aga kontrolli. Vähemandeksl on vaja samuti sporti ja kultuuri, valesti püüad näidata, et olen midagi muud väitnud ja teistele selle välistanud. Tahtsin öelda, et andekaid ei pea “puššima’ nii palju ja nende pärast ei pea muretsema kui nad isegi tavakoolis käivad (enne gümnaasiumi), et kuidagi seetõttu arengust maha jäävad. Kas andekas loob oma narkpvõrgustiku – ei pigem teeb seda üle keskmise keskpärane. Ma pigem muretsen nende andekate pärast, kes läbi põletatakse ja kutsun üles tarku vanemaid oma andekaid lapsi märkama ja kaaluma koolivalikut konkreetsest lapsest lähtuvalt. Teraapiat vajatakse siis kui see väline tempo ja kontroll lapse jaoks üle võlli läheb ja pigem juhtub seda nendega kellele on liiga suured või liiga laiapõhjalised suured ootused. Andekas, kes teeb oma asju ja saavutab tulemusi puhtalt sisemisest motivatsioonist lähtudes ei vaja teraapiat, ta jääb terveks. Demagoogia tippnäide on muidugi see väide justkui oleksin loetlend ainsad andekuse väljendus võimalused. Need paar näidet, mis tõin andeka lapse tegemiste kohta pole kindlasti mitte kogu loetelu ja nendega andekus kindlasti ei piirdu. Pigem tegeleb andekas laps siiski millegi sellisega kui näiteks oma narkovõrgustiku loomisega, sest raha ei ole üldjuhul andeka lapse käivitavaks jõuks (see motivaator tekib pigem täiskasvanuna)

Mulle näib, et sul on andekusest ikka väga idealiseeritud arusaam. Ei ole need andekad lapsed mingid erilised puhtalt heasüdamlikud nohikutest idealistid, keda ei huvita raha, kes suunavad oma andekuse ainult mingile positiivsele asjale ja kubisevad suurest tahtmisest ühiskonnale kasu tuua.

Väidad enesekindlalt, et andekad inimesed ei vali oma andekuse avaldumiseks negatiivset ehk kuritegelikku teed. Vaid kui see juhtub, siis järelikult polnudki tegu andeka inimesega, vaid keskpärasega. Saad aru – see, kui kellegi aju suudab infot kiiresti analüüsida ja ruttu hulgaliselt uusi ideid genereerida (see siis üldine andekuse definitsioon), ei ole mitte kuidagi seotud südameheadusega ega eriliselt arenenud empaatiaga ega teadmisega heast ja kurjast. Isegi sarimõrvarid (a la Hannibal Lecter) võivad andekad olla.

Saage ühest asjast aru, et näiteks Ameerikas on tehtud uuringud, mis näitavad, et umbes 20% ühiskonnast on IQ alla 80. Kas teate mida tähendab IQ alla 80? Selline inimene on põhimõtteliselt idi….

See on ikka päris kõige %. Umbes 10-st inimesel kahel on selline IQ.

#4146756:

Väidad enesekindlalt, et andekad inimesed ei vali oma andekuse avaldumiseks negatiivset ehk kuritegelikku teed. Vaid kui see juhtub, siis järelikult polnudki tegu andeka inimesega, vaid keskpärasega. Saad aru – see, kui kellegi aju suudab infot kiiresti analüüsida ja ruttu hulgaliselt uusi ideid genereerida (see siis üldine andekuse definitsioon), ei ole mitte kuidagi seotud südameheadusega ega eriliselt arenenud empaatiaga ega teadmisega heast ja kurjast. Isegi sarimõrvarid (a la Hannibal Lecter) võivad andekad olla.

No tore.

Teema pealkiri on “Andekusest ja andekate vajadusest koolis”.

Ja siis? Kui argumendid otsa lõppevad, saab alati pealkirja ettekäändeks tuua.

Kuid nagu näha, ei saa me arutleda, mida need andekad koolis siis õige vajavad, kui andekuse enda definitsioon on ebaselge – nagu siit teemaarendusest selgesti välja paistab. Kas pidada andekateks neid paari protsenti elanikkonnast, kel IQ kuskile sinna 200 kanti tüürib ja rääkida siinses teemas ka ainult neist? Või lugeda andekateks ka need lapsed, kes süvaõppekoolide konkursid 1:15 kinni löövad? Eks need viimasedki vaja pisut teistsugust lähenemist, muidu hakkab neil tavaklassis lihtsalt igav. Ent praegune seis Eestimaa koolides on nagu on ja vaevalt Perekooli naiste omavahelised vestlused seda muudavad.