Teema: Andestamisest

Hämmastav, et sul on sõna-sõnalt kõik meeles, mis kaks aastat tagasi öeldi. See näitab mitte seda, et reageerid üle (sest tunda võib ju ikka asju, miks mitte), aga seda, et sul on tõesti raske neile andestada. Muidugi käis öeldu sinu kohta ja kindlasti võiksid nad teoreetiliselt lastesse nüüd normaalselt suhelda ning ehk ei mäletagi neid kunagi öeldud sõnu…

See, kas suudad neile andestada, on tõeti su enda südame asi. Erinevatel inimestel võtab see erinevalt aega ja absoluudselt pole vahet, kas teine pool vabandab või mitte.

#3014638:

Ma mõtlen, et kas tõesti reageerin üle ja olen solvunud järgmiste ütluste peale.

Teismelise kohta- muidugi ei saa ta muusikakoolis hakkama, sest peab ka ringi litutama nagu ema.

Laps käib kaltsudes ringi, sest litside lapsed ongi sellised maitsetud.

Teismelise näonahk on vinniline, sest hoorab ka ringi.

Koolis pole kõik viied, sest ega tal ka ju peas kõik korras ei saa olla, kui ema on lollakas.

Sellised näited.

Väiksema kohta öeldi, et temast normaalset inimest ei saa, sest vaadake kes isa on. (Enne dna testi). Öeldi veel, et küll ta mingi haiguse külge saab, sest ema on ju lollakas.

Solvangud minu pihta läbi lapse.

see on ju täiesti kohutav. see pole isegi mitte teine eesti, see on neljanda eesti kõnepruuk. lapsele on see väga raske, kui tema enda ema või isa mõnitatakse. mõnitajad ei saa aru, mida nad tegelikult lapsele teevad. sama korraldavad paljud vanemad oma lastele lahutuse käigus. ema ja isa on lapsele pühad.

peale selliste detailide lugemist ma teeks kõik endast oleneva, et mu lapsed satuksid minimaalselt sugulastega kokku. kui isa neid reaalselt viib, siis seda ilmselt takistada ei saa, aga kui vähegi võimalik on samal päeval pakkuda lastele lahedamat alternatiivi, hakkaksin ma iga jumala kord põhimõtte pärast neile seda pakkuma. nii, kui on oodata järjekordse lehma-lellepoja juubelit, pakuksin lapsele veekeskuse külastuse välja. nii, kui on jälle mingi pidulaud tulemas, annaks lapsele võimaluse kutsuda niipalju sõpru külla kodusele filmi- või mängude õhtule, kui ta soovib jne, jne.

#3014813:

Teemat lugedes pani kulmu kergitama küll tõik, et pmtst imiku kõrvalt lõid uue suhte?

Kui paneksin selle nt oma pere konteksti – et nt vennanaine teeks sellise “tüki”, siis paneks see igal juhul kulme kergitama. Eriti kui on selline tavapärane (pisut väsinud ja kulunud) suhe ning midagi väga suurt pole juhtunud, mis tingimata peaks lõppema lahkuminekuga.

Et siis see vennanaine tooks põhjuseks, et ma olin lihtsalt väsinud ja tüdinud suhtest.

Ega ma pole räuskaja tüüp ja lapsi kindlasti ei sõimaks jne jne aga selline käitumine jätab tõepoolest kergemeelse mulje.

ega jah, mitte ükski isa ei usu, et tema poeg võib oma naise tunnetel talluda. mitte ükski ema ei usu, et tema poeg võib oma naise kõige raskemal ajal üksi jätta. mitte ükski õde ei usu, et ta vend võis nõuda isekalt oma laibastunud ja väsinud naiselt seksi, ning kui seda ei saanud, võis vastutasuks irvitada, koonerdada rahadega, aju komposteerida (see on vaid näide, pole teemaalgataja teemaga seotud).

sina mõtled, et ju oli vennanaine lits, aga mina mõtlen alati esimesena just niipidi, kui naine väikese lapse kõrvalt nii hullu asja nagu lahutus, ette võtab, ja niigi raskel eluperioodil veel lisastressi on nõus läbi tegema. halb näide on sul juba seetõttu, et isegi, kui päriselt lits saab lapse, on tema ematunded üldiselt ikka suuremad mistahes mehe lõbustamise soovist.

Õnnetu olukord. Andestad või mitte, sugulased sellest ei muutu. Kui kohtumisi võimaldad, siis enda juuresolekul neutraalsel pinnal, et kohe koos lapsega lahkuda, kui sugulased oma kehvi kombeid ilmutavad. Sinu kui ema asi on last kaitsta sugulastepoolse emotsionaalse väärkohtlemise eest.

Kui väikse lapse kõrvalt uus mees otsitakse, siis võib see sugulastes kahtlusi küll tekitada. Sellises olukorras tuleks kõigepealt natuke aega üksi elada. Tunnen ka üht naist, kes leidis omale poole aastase lapse kõrvalt uue mehe, loomulikult oli mehe suguvõsa nördinud. Naine oleks ka ju vihane, kui mees läheks poole aastase lapse juurest ära uue naise juurde. Võib nii juhtuda, et naine ei saa ehk kunagi sellest valust üle, et ta niimoodi üksi jäetaks ja miks siis peaks mees teisti tundma. Mees oleks ehk ka ju tahtnud oma väikse lapsega koos olla. Proovi vaadata asja korra mehe olukorrast.

Lapse juuresolekul on muidugi inetu halvasti rääkida, aga kui sugulased küla peal peaksid su kohta jutte levitama, siis selle peale sa ei midagi teha. Sa ei saa ju sugulastele öelda, et ma keelan teil minu kohta rääkimise ära. Kui inimesed on väga palju haiget saanud, siis viha ja valu halvab mõtlemise ja hakatakse asju ütlema, mida pärast ehk kahetsetakse.
Ma tean, mida ma teeks. Mina ei blokiks FBs kedagi ära. Läheksin ise sugulaste juurde kohale ja kuulaksin kõik süüdistused enda suhtes ära. Kui need inimesed saaksid oma vihast, valust ja pettumusest lahti (seda küll mind sõimates), aga siis nad ehk jätaks lapsed rahule, kuna nad on saanud kõik näkku öelda, mis neil mõttes on. Parem üks suur lahing, kui aastate pikkune vihast vindumine.

Võime siin igasuguseid asju mõelda…tegelikult ei tea keegi, peale teemaalgataja ja ta eksmehe, kuidas olukord tegelikult oli. Äkki oli/on teemaalgataja just vaimselt vägivaldne mehe suhtes – esitas ebareaalselt kõrgeid nõudmisi, alavääristas, oli rahulolematu kõigega mida mees tegi jne jne..otsides samal ajal printsi, kes teda kätel kannaks. Naised võivad samasugused tõprad olla kui osad mehed.

Võib-olla tõesti sugulased on tühjalt kohalt need lood välja mõelnud aga äkki ikka on teemaalgataja oma käitumisega mingit põhjust ikka ka andnud, et teda nii vihatakse? Kui inimene on ikka korralik pereema, miks peaks keegi üldse kahtlustama, et laps ei ole äkki mehe oma?

Kui võtan näiteks enda sugulased, siis ämm ja äi ning mehe vennad ei saaks no mitte kuskilt kinni hakata selle teemaga. Teatakse, et ma ei käi väljas mingis kahtlases seltskonnas, pole mingeid kolleege kellega aega veeta sedasi…jne jne ühesõnaga, kus pole suitsu seal pole tuld.

mis sajandis sa küll elad? loodan, et sa oma suguvõsa noortele naistele sellist aegunud kodus istuva pereema maailmavaadet peale suru. su sugulased ei peagi saama millestki kinni hakata, sest sa ju ei ela ega maga nendega.

teemaalgataja ütles, et teismeline ja 3-aastane on mõlemad sama isa lapsed, aga sugulased hakkasid kahtlustama juba esimese lapse isaduse õigsust. mis tähendab, et see õelus on vindunud selles suguvõsas teismelise jagu aastaid (ca 11-18 aastat). ülioluline detail, millest sa mööda vaatasid, on see, et mees sugulastega sama vaadet ei jaga ja on koguaeg naist toetanud. mis õigusega üritavad teemaalgataja mehe sugulased tema teki alla trügida? see võib olla puhas kadedus ja on kindlasti täiemahuline harimatus.

#3014638:

Ma mõtlen, et kas tõesti reageerin üle ja olen solvunud järgmiste ütluste peale.

Teismelise kohta- muidugi ei saa ta muusikakoolis hakkama, sest peab ka ringi litutama nagu ema.

Laps käib kaltsudes ringi, sest litside lapsed ongi sellised maitsetud.

Teismelise näonahk on vinniline, sest hoorab ka ringi.

Koolis pole kõik viied, sest ega tal ka ju peas kõik korras ei saa olla, kui ema on lollakas.

Sellised näited.

Väiksema kohta öeldi, et temast normaalset inimest ei saa, sest vaadake kes isa on. (Enne dna testi). Öeldi veel, et küll ta mingi haiguse külge saab, sest ema on ju lollakas.

Solvangud minu pihta läbi lapse.

Ma saan aru. et kõike seda öeldi sulle otse, mitte seljataga. kõik see on sinu enesetunde halvaendamiseks. sa oled nende meelest selline halb inimene, kes ei vääri lugupidamist.
Laste suhtlemist isaga ei ole sul õigust piirata. isal lapsevanemana on õigus laste käia kus ta tahab. Samas sa kasutad ära seda, et oled ema ja lapsed elavad sinuga. Sa räägid ise oma suuremale lapsele, et vaata kui pahad on need isa sugulased, vaata mis nad kõik on öelnud. Sellega sa survestad lapse arvamuse kujunemist.

Sul on suur vimm see ja sellest pead sa lahti saama, sest see närib sind ennast kõige rohkem ja see mõjub ka lastele negatiivselt.

#3014182:

#3013667:

Oleks ma selle mehe sugulane, ma halvustaksin sind ka, nii et vähe pole.

Ja lollisti teeksid, Kõige rohkem teeb selline halvustamine haiget ju nendele lastele. Vanemad on neile olulised ja üks osa neist endist. Ja milles lapsed süüdi on? Tõesti, oluline on lapse arvamus ja soov, kui tema tahab suhelda, ok. Küll aga on tõesti karm, kui keegi tädi või vanaema hakkab kolmeaastase peal oma emotsioone välja elama ja rääkima, et su ema on nii nõme ja litsakas mutt. Sel juhul ma ka ei tahaks neid kokku lasta. Kui oskavad suud koomal hoida, siis on teine asi. Omavahel rääkigu mis tahes, aga lapse kuuldes tema vanema halvustamine on lubamatu, välja arvatud juhul, kui vanem on juba lastele füüsiliselt ohtlik, nt mingi mõrtsukas, kelle eest peab lapsi hoiatama, et nad ellu jääksid.

Oh jah, ma unustasin öelda: muidugi mitte laste kuuldes. Lastele ma halba ei taha ja lapsed pole süüdi.
Aga teemaalgatajat halvustaksin, ja mitte vähe, omas südames, sõbrannadele ja võib ka olla, et oma pojale. See oleneb. Kuidas poeg ise sellesse suhtub, aga ma näitan talle, et olen tema poolel, sest ta on minu poeg.
Oled nüüd rahul ja kõik selge?

#3014197:

Sa oled lõdva püksikummiga naine, kes jättis mehe ja lõhkus pere teise mehe pärast.
Ja sina räägid andestamisest? Et sina neile andestaks?
Dna on vähim, mida sult nõuda saaks ja sa peaks seda üsna vaikselt taluma, sest see on esimene asi, mida igaüks mõtleb. Et kelle käopojad nad siis lõppeks on.
Ja sina oma eksilt ikka oled andeks palunud?

Sama küsimus.

Selliseid ütlemisi ei annaks ma küll kellegi andeks, isegi siis, kui oleksingi lits, eriti laste lähisugulastele, kes neist tegelikult hoolima peaks. Ma ei saa üldse aru, et kuidas lapsed puutuvad sellese, et mees on leidnud uue naise, kes sugulastele meeldib ja nüüd tänu sellele neile andestanud. Ega need lapsed ei ole selle uue naisega kuidagi seotud ju. Käigu oma naisega seal sugulaste juures ja kõik. Neil ju võimalus nüüd oma lapsed sinna toredasse suguvõssa sünnitada, kes ei ole vinnilised ja kaltsudes lollpead. Kas see teismeline siis ise tahab sinna minna? Mina räägiksid lapsele nendest ütlustest ja sellest, et tema väiksemale õele/vennale on haigusi külge soovitud jne. ja seletaks, et see on täiesti vale ja ebanormaalne käitumine täiskasvanud inimeste poolt. Ilma vihata ja eriliste emotsiooniteta lihtsalt seleta ära, et selline mõnitamine on vaimne vägivald ja veel hullem, kui koolikiusamine, sest kiusajateks on oma sugulased, keda lapsed usaldavad ja austavad. Ja kui see teismeline ei soovi minna siis öelgugi isale, et ei taha sinna minna ja kõik. Väiksemat ei laseks mina sinna mitte mingil juhul. Miks mees üldse arvab, et nüüd uue, soositud naisega on kihvt see “litsiga” saadud “kaltsakas” sinna sugulastele mõnitada viia, sellest ma küll aru ei saa. Kui ikka täiskasvanud inimesed on nii haiged, et on võimelised väikesele lapsele haigusi soovima ja temast sellise põlguse ja vihaga mõtlema ja rääkima siis tuleks nad sellest ja ausaltöeldes kõigist lastest eemale hoida.