Minul natuke teise lõpuga lugu kui eelmiste.
Mõned aastad tagasi haigestusin üle paljude aastate jälle angiini. Mõne päevaga tüsistus see mandlitaguse abstsessiga, mis EMO-s lahti lõigati. Võtsin kuuri antibiootikume otsa.
Läks mööda kolm nädalat. Jälle angiin, millega, üllatus-üllatus, kaasnes jällegi abstsess. Jällegi emos lahtilõikus ja kuur antibiootikume.
Läksid mööda mõned nädalad. Ja jälle palavik, kurguvalu, ühel mandlil mädaplekid. Seepeale koostasin endale väga põhjaliku raviplaani, mis sisaldas:
1) vaheldumisi soolaveega, kummeliteega ja õunaäädikalahusega kuristamist iga 30 minuti tagant.
2) taruvaigupreparaadi pihustamist mandlitele ei mäletagi mitu korda päevas.
3) Angin-Heel, Engystol
4) Kohupiima ja soolamähised kaelale kord päevas.
5) Pea- ja kaelaringid, täishäälikute häälimised ja veel mingid spets hiinlate harjutused.
6) Kuna ühel mandlil ei paistnud jälle mädakorke, aga valutas ikka, siis kartsin jälle abstsessi teket. Selle vastu kasutasin visualiseerimist – kujutasin ette, kuidas see vaene mäda seal lõksus on ja tahaks hirmsasti välja saada ja kuidas mina siis avan ukse ja väikesed mädapoisid saavad minna välja mängima.
7) Lähikondlane tegi mulle 10 seanssi reikit + nn käega keris haigust välja. See oli huvitav tunne, sest ma tundsin, kuidas ta midagi sikutab mu kurgust välja, kuigi ta mind tegelikult üldse ei puutunudki.
8) Mõtlesin, et mis on see, mida ma välja öelda ei saa, sest kurguhaigused viitavad väljaütlemata asjadele.
Ühesõnaga, tegin kõik endast oleneva, et haigusest jagu saada. Teiste peale, st arsti ja AB, seekord üldse ei panustanud. Andsin endale aru, et kui tahan terveks saada ja jääda, siis pean ise oma haigusest võitu saama. Sain ka, mandlid on alles ja siiani pole nendega rohkem probleeme olnud.
