Teema: Annetamine kui kohustus

#3154638:

Praegusel ajal lähed enda arust Postimeest lugema ja mõne hetkega oledki hoopis elu24 uudiste j

Eeeee….elu24 on alati olnud osa Postimehest ja nii nimetati omal ajal ümber lihtsalt Postimehe meelelahutusuudised. Nii nagu Delfi meelelahutusuudiste nimi oli vahepeal palju aastaid Publik.

Ma küll kuskilt välja ei lugenud, et see kohustus oleks olnud. Enamus artiste ei viitsinud ju oksjonit teha – tegid lihtsalt ülekande, mida on tunduvalt lihtsam teha kui oksjonit. Ja oksjoni tegemine on alati väikese riskiga – oksjoni võitja ei pruugi võitu välja lunastada (st jätab oksjoni eest ikkagi maksmata) – küll on nähtud neid ‘pool’avalikke oksjone (pakkuma on kõik mihklid, võitja aga kaob ära). Seega kes annetada soovib, siis ülekanne on kindlam.
Mis aga annetamisse puutub, siis igaüks ise vaatab, keda ja kas üldse toetab. Mina toetan ka valikuliselt – kõiki maailma hädalisi pole reaalselt võimalik aidata. Ei ole seni survet tundnud, kui kedagi ei jõua aidata.

#3154862:

Mis aga annetamisse puutub, siis igaüks ise vaatab, keda ja kas üldse toetab. Mina toetan ka valikuliselt – kõiki maailma hädalisi pole reaalselt võimalik aidata. Ei ole seni survet tundnud, kui kedagi ei jõua aidata.

Sulle avaldatakse survet, aga sina ei tunne seda. Mõned jälle tunnevad. Valuläve küsimus.

Mina selle pereisa asemel kindlasti ennast puupaljaks ei müüks. Kui see rohi ei aita, pole vähimatki tolku sellest, et kogu pere nüüd kuuse all elab. Päris lolliks ei maksa ka minna.

Mina olen ju mõelnud seda, et neid lapsi sünnib ju rohkem kui üks, et mis saab teistest. Ma ei saa aru, miks just Annabelidest on saanud mingid annetuste maskotid. Ka eelmise, neuroblastoomi raviks läbi viidud kampaania objekt oli ju samuti Annabel.

Praegu pole ju veel ka pädevat teaduslikku kinnitust, et see geeniravim üldse aitab, on lihtsalt hüpotees.

Äärmiselt kahju, et sellised haigused eksisteerivad, aga samas on need kogu aeg eksisteerinud. Varem lihtsalt oligi looduslik valik – iga elu ei olnud ette nähtud püsimiseks. Kes selle eluga otsekontaktis on, muidugi on see väga raske mõte ja idee, mida vastu võtta ja tahaks ju viimse hingetõmbeni punnitada. Vahel aga mõtlen, et kas kõik need punnitused on seda väärt.
Mõni aeg tagasi oli üks haige beebi veel – nime ega midagi ei mäleta, aga ema pidas veel blogi lapse teekonnast. Kuidas pidevalt sõeluti haiglate-intensiivide vahet, elustati, hoiti masinatega elus, siis jälle virgus mõneks ajaks ja sai koju ja siis hakkas ring otsast peale. Tänaseks kahjuks meie hulgas enam ei ole. Ka siis mõtlesin, et kas see koorem on seda väärt või on mõistlik kord võtta vastu see raske otsus ja aktsepteerida, et kõik elud ei ole mõeldud püsimiseks.
Kui see raha kokku saadakse ja ravim toimib – muidugi väga suurepärane ja üllas lugu, mis sellest sünnib, aga samas, mis oleks saanud ära teha kogu selle summaga.. Väga palju.

#3155003:

Äärmiselt kahju, et sellised haigused eksisteerivad, aga samas on need kogu aeg eksisteerinud. Varem lihtsalt oligi looduslik valik – iga elu ei olnud ette nähtud püsimiseks. Kes selle eluga otsekontaktis on, muidugi on see väga raske mõte ja idee, mida vastu võtta ja tahaks ju viimse hingetõmbeni punnitada. Vahel aga mõtlen, et kas kõik need punnitused on seda väärt.

Mõni aeg tagasi oli üks haige beebi veel – nime ega midagi ei mäleta, aga ema pidas veel blogi lapse teekonnast. Kuidas pidevalt sõeluti haiglate-intensiivide vahet, elustati, hoiti masinatega elus, siis jälle virgus mõneks ajaks ja sai koju ja siis hakkas ring otsast peale. Tänaseks kahjuks meie hulgas enam ei ole. Ka siis mõtlesin, et kas see koorem on seda väärt või on mõistlik kord võtta vastu see raske otsus ja aktsepteerida, et kõik elud ei ole mõeldud püsimiseks.

Kui see raha kokku saadakse ja ravim toimib – muidugi väga suurepärane ja üllas lugu, mis sellest sünnib, aga samas, mis oleks saanud ära teha kogu selle summaga.. Väga palju.

Minu mõte läheb ka sageli sinna, et kuhu me peaksime tõmbama loodusliku valiku ja inimsekkumise vajaduse piiri. Praegu on kõik väga suvaline ehk raha ja ellu jäämise võimaluse saavad eelkõige need, kes rohkem kisavad, vahel isegi mõttetult, sest elu ei suudeta ikkagi päästa ja raha läheb tegelikult ravimi müüjate taskusse. Me ei ole nii rikas riik (rahvas), et selliseid otsuseid pelgalt emotsioonide põhjal teha.

#3155008:

#3155003:

Kui see raha kokku saadakse ja ravim toimib – muidugi väga suurepärane ja üllas lugu, mis sellest sünnib, aga samas, mis oleks saanud ära teha kogu selle summaga.. Väga palju.

tulebki võtta nii, et see raha läheb teadusuuringutele.

isegi kui see konkreetne laps veel abi ei saa, siis ehk järgmised. meditsiini areng niimoodi käibki.

vanajumal manuaali kaasa ei andnud, seega peame ise samm sammult edasi liikuma. ja mida kaugemale, seda keerulisemaks ja kallikmaks.

See raha ei pruugi teadusuuringuteks minna, see läheb tihti ravimite vahendajatele ehk ravimi müügiga tegelevatele firmadele, kes ise ravimeid välja ei tööta. Seda, kui palju sellest rahast saavad lõpuks endale teadlased, ei avaldata kuskil.

#3155014:

#3155008:

#3155003:

Kui see raha kokku saadakse ja ravim toimib – muidugi väga suurepärane ja üllas lugu, mis sellest sünnib, aga samas, mis oleks saanud ära teha kogu selle summaga.. Väga palju.

tulebki võtta nii, et see raha läheb teadusuuringutele.

isegi kui see konkreetne laps veel abi ei saa, siis ehk järgmised. meditsiini areng niimoodi käibki.

vanajumal manuaali kaasa ei andnud, seega peame ise samm sammult edasi liikuma. ja mida kaugemale, seda keerulisemaks ja kallikmaks.

See raha ei pruugi teadusuuringuteks minna, see läheb tihti ravimite vahendajatele ehk ravimi müügiga tegelevatele firmadele, kes ise ravimeid ei tooda.

midagi läheb kindlasti ka vahendajatele, nagu kapitalismis ikka.
aga uued ravimid ja ravimeetodid ei teki iseenesest. tänapäevane meditsiiniteadus ongi väga kallis.

#3155028:

#3155017:

Et siis kogu rahvas panustab teadusuuringutele ehk ostab mingitele laboritele granti, et mõni ülikool saaks eksisteerida? Siis nii öeldagugi, milleks pisarakiskumine? Sellest Annabelist on tehtud mingi reklaamnägu, lapsest hoolitakse kogu selle kammajaa keskel küll kõige vähem.

annetajad panustavad ju ikka vabatahtlikult.

ja see, et tegu on ekperimentaalraviga, pole ka mingi saladus. see ravi võib annabeli aidata, aga garantiid keegi anda ei saa.

No seda muidugi, mõistan. Küsimus, kuhu me nõnda lõpuks jõuame, jääb ikka.

Kuskilt jooksis läbi, et perel endal ca paarsada tuhat kokku saadud.
Kuid enamikel noortel on kodu ju laenuga ostetud ja hüpoteek teatavasti väärtusest suurem. Seega võivad kodumüügist tulenevalt kulud hoopis suureneda ja teatavasti võtab müük ka kõvasti aega.ja üürimine on üldjuhul kallim kui kuumakse. Seega soovitus kodu maha müüa enamikel juhtudel ei aita vaid toob probleeme hoopis juurde.

#3155022:

#3155014:

#3155008:

#3155003:

Kui see raha kokku saadakse ja ravim toimib – muidugi väga suurepärane ja üllas lugu, mis sellest sünnib, aga samas, mis oleks saanud ära teha kogu selle summaga.. Väga palju.

tulebki võtta nii, et see raha läheb teadusuuringutele.

isegi kui see konkreetne laps veel abi ei saa, siis ehk järgmised. meditsiini areng niimoodi käibki.

vanajumal manuaali kaasa ei andnud, seega peame ise samm sammult edasi liikuma. ja mida kaugemale, seda keerulisemaks ja kallikmaks.

See raha ei pruugi teadusuuringuteks minna, see läheb tihti ravimite vahendajatele ehk ravimi müügiga tegelevatele firmadele, kes ise ravimeid ei tooda.

midagi läheb kindlasti ka vahendajatele, nagu kapitalismis ikka.

aga uued ravimid ja ravimeetodid ei teki iseenesest. tänapäevane meditsiiniteadus ongi väga kallis.

Mujal rahastatakse teadust peamiselt riigi poolt, Euroopas ka EL struktuurifondidest, antud tüüpi annetusaktsioonist aga ei laeku riigi rahakotti sentigi, et eeldada, et teadus sealt midagi endale saaks.

Mul on antud looga seoses samuti kahetised tunded. Ühest küljest on hea meel, et nii paljud annetavad ja nii suur summa on juba koos. Teisalt, aga mõtlen, et kui paljusid inimesi selle raha eest aidata saaks. Neid kes abi vajavad on nii palju. Näiteks vähihaigeid (või muid haigeid) kel ei pruugi olla nt. 10000 eurot, et vajalikku ravi saada.
Miks nemad halvemad on? Miks nende elu vähem väärtuslik on?
Nüüd võib öelda, et vähihaiged ei pruugi paraneda, aga sama on ka Annabeliga. Kuigi jäetakse mulje, et tegu on imeravimiga, siis tegelikult pole ju pikemaajalised tulemused teada.
Samas see on nõme, et ravimifirma hinnale ligi miljoni juurde pani pärast seda kui paari aasta vältel oli näha positiivse(ma)id tulemusi. Hoolimata sellest, et pikaajalised tulemused pole teada. Kui inimesed antud hinda ei maksaks, siis ilmselt hind ka langeks. Aga antud haiguse puhul mängib “aeg” tähtsat rolli. Seega kasutavad nad seda ära.
Kõik meenutab natuke pantvangi olukorda, kus pantvangide eest nõutakse alguses üüratut summat. On riike, kes ei maksa (ei allu manipuleerimisele) või maksavad (aga vahel vähem). Saates sellega röövlitele “sõnumi”.

#3154668:

Mul on selle Annabeli-juhtumiga üldse kahetised tunded. Jah, kindlasti ta vanemad armastavad teda ja nad on sellest õlekõrrest kinni haaranud, et oma lapse elu päästa. Täiesti arusaadav, ja kui on annetajaid, siis andku minna. Aga mina ei poolda nt selle 400 000 eraldamist Lastefondist ühe lapse päästmise nimel. Igal aastal kogutakse raha kuvööside ja ema-lapse palatite ja kiirabiautode ja ma ei tea, mille jaoks veel, millest on kasu palju rohkematele, kui ühele. See osa annetusest oleks võinud jääda selliste projektide tarbeks.

Minu jaoks on seekordne lugu natuke teistsugune kui teised hirmkalli ravi jaoks annetuste küsimiseks. Tavaliselt pole teada kas see hirmkallis ravim üldse toimib ja kui ka toimib, siis inimene päris terveks ikkagi ei saa. Aga selle ravimi puhul on suur tõenäosus, et sellest ainsast annusest piisab, et laps saaks terve pika normaalse elu elada. Jah, ravim on ulmekallis, aga kui sedasorti ravimid tõestatult toimima saavad ja suuremate valimite peal proovitud (NB! minuteada ravim on juba USAs heakskiidu saanud, ehk see on juba tõestatult efektiivne), siis on see meditsiinis väga suur samm edasi ning ka paljude teiste geeneetiliste haiguste ravi saab reaalsuseks ning peagi palju odavama hinnaga.

Annetamist kohustusena muidugi teha ei taha, seepärast ei anneta Toidupangale, kui need tädid mind jälle piiravad.

Aga ära anneta, sina, sina ja sina ka!
See teema on nüüd ju kujunenud samamoodi agiteerimiseks: ärge annetage!
Mina annetasin 20 eurot (otse kontole), täpselt niipalju et see summa mind nälga kohe üldse ei jäta, samas on neile abiks ikka.
Häbi võiks olla kes siin pisikese beebi ellujäämist inimkatseks peab. Ei lähe teil mädapunnidel endal ka hästi, lähete lõhki nii et…edasi mõtle ise!