Teema: Annetamine kui kohustus

Eeeee….elu24 on alati olnud osa Postimehest ja nii nimetati omal ajal ümber lihtsalt Postimehe meelelahutusuudised. Nii nagu Delfi meelelahutusuudiste nimi oli vahepeal palju aastaid Publik.

Ehk siis Postimeest lugeda on väga OK, aga kui avad uudise, mis asub sealsamas veebilehel, lihtsalt veidi allpool, oled peast lihtne inimene?
Ja perekoolis käimine on elu24 uudiste lugemisest parem, kuna…?

#3154861:

Eeeee….elu24 on alati olnud osa Postimehest ja nii nimetati omal ajal ümber lihtsalt Postimehe meelelahutusuudised. Nii nagu Delfi meelelahutusuudiste nimi oli vahepeal palju aastaid Publik.

Ehk siis Postimeest lugeda on väga OK, aga kui avad uudise, mis asub sealsamas veebilehel, lihtsalt veidi allpool, oled peast lihtne inimene?

Ja perekoolis käimine on elu24 uudiste lugemisest parem, kuna…?

Mina pole kuskil väitnud, et perekoolis käimine on elu24s käimisest kuidagi parem.

Ka pole ma kuskil väitnud, et Postimehe alamrubriigi Elu24 uudst avades oled sa peast lihtne. Ma lihtsalt täpsustasin teise käo väidet, et tänapäeval võid Postimehest sattuda ootamatult Elu24sse. Minu täpsustus oli, et elu24 ei ole eraldi internetikeskkond kunagi olnud vaid see on lihtsalt Postimehe meelelahutusuudised ehk minnes elu24 lehele oled sa ikka Postimehes.

Miks sa seda minult küsid.

mul on ka selle teema suhtes veidrad tunded. kusagil reklaamis ütles lapse isa, et kui vaja, müün kogu oma vara maha. ei ole siis veel vaja olnud või? palju pere ise sinna kahte miljonisse on panustanud? kui mina kõik oma vara maha müüksin, tuleks ikka mitusada tuhat kokku.
mina olen teinud püsiannetuse eesti metsale. mets ei saa ennast ise aidata.
terviseteemadega peaks siiski haigekassa tegelema. ja üleüldse – annetamine ei ole kohustus, vaid südame sund. minu süda tudub selliste möllukampaaniate peale rahumeeles.

Mina selle pereisa asemel kindlasti ennast puupaljaks ei müüks. Kui see rohi ei aita, pole vähimatki tolku sellest, et kogu pere nüüd kuuse all elab. Päris lolliks ei maksa ka minna.

#3154930:

Mina selle pereisa asemel kindlasti ennast puupaljaks ei müüks. Kui see rohi ei aita, pole vähimatki tolku sellest, et kogu pere nüüd kuuse all elab. Päris lolliks ei maksa ka minna.

Kommentaar eemaldatud.
4.4 arutada teise inimese ja tema lähedaste isikliku elu, esitades spekulatiivseid oletusi tema isiku kohta, mis võivad teist inimest solvata, või kahjustada tema mainet ja head nime.
Perekooli Moderaator

#3154982:

#3154930:

Mina selle pereisa asemel kindlasti ennast puupaljaks ei müüks. Kui see rohi ei aita, pole vähimatki tolku sellest, et kogu pere nüüd kuuse all elab. Päris lolliks ei maksa ka minna.

Kommentaar eemaldatud.

Miks nii äärmuslikult, et kohe peab peenikest naeru ja kogub sukasäärde? On see nii rikas pere siis või? Kas pere puupaljaks müümise ja elukoha omamise vahel mingit vahet ei olegi. Selge, et sel perel läheb edaspidiseks raviks, isegi kui see imesüst peaks kuidagi mõjuma, ikka terve ports raha veel aastate kaupa. Ma küll nii küüniliselt ei suhtuks, et peab peenikest naeru …

#3154999:

#3154982:

#3154930:

Mina selle pereisa asemel kindlasti ennast puupaljaks ei müüks. Kui see rohi ei aita, pole vähimatki tolku sellest, et kogu pere nüüd kuuse all elab. Päris lolliks ei maksa ka minna.

Kommentaar eemaldatud.

Miks nii äärmuslikult, et kohe peab peenikest naeru ja kogub sukasäärde? On see nii rikas pere siis või? Kas pere puupaljaks müümise ja elukoha omamise vahel mingit vahet ei olegi. Selge, et sel perel läheb edaspidiseks raviks, isegi kui see imesüst peaks kuidagi mõjuma, ikka terve ports raha veel aastate kaupa. Ma küll nii küüniliselt ei suhtuks, et peab peenikest naeru …

vaata, see oli kujundlik väljend. ja rikas või mitte, aga sellise kampaania puhul tuleb ikka viimased aluspüksid jalast ära anda (ups, mitte päriselt, jälle kujundlik väljend). rikkus ei puutu asjasse, aga kõigepealt tuleb ise maksimaalselt panustada ja alles siis on õigus abi paluda. vabatahtlikelt, mitte vaat, et käsu korras.

#3155003:

Äärmiselt kahju, et sellised haigused eksisteerivad, aga samas on need kogu aeg eksisteerinud. Varem lihtsalt oligi looduslik valik – iga elu ei olnud ette nähtud püsimiseks. Kes selle eluga otsekontaktis on, muidugi on see väga raske mõte ja idee, mida vastu võtta ja tahaks ju viimse hingetõmbeni punnitada. Vahel aga mõtlen, et kas kõik need punnitused on seda väärt.

Mõni aeg tagasi oli üks haige beebi veel – nime ega midagi ei mäleta, aga ema pidas veel blogi lapse teekonnast. Kuidas pidevalt sõeluti haiglate-intensiivide vahet, elustati, hoiti masinatega elus, siis jälle virgus mõneks ajaks ja sai koju ja siis hakkas ring otsast peale. Tänaseks kahjuks meie hulgas enam ei ole. Ka siis mõtlesin, et kas see koorem on seda väärt või on mõistlik kord võtta vastu see raske otsus ja aktsepteerida, et kõik elud ei ole mõeldud püsimiseks.

Kui see raha kokku saadakse ja ravim toimib – muidugi väga suurepärane ja üllas lugu, mis sellest sünnib, aga samas, mis oleks saanud ära teha kogu selle summaga.. Väga palju.

Minu mõte läheb ka sageli sinna, et kuhu me peaksime tõmbama loodusliku valiku ja inimsekkumise vajaduse piiri. Praegu on kõik väga suvaline ehk raha ja ellu jäämise võimaluse saavad eelkõige need, kes rohkem kisavad, vahel isegi mõttetult, sest elu ei suudeta ikkagi päästa ja raha läheb tegelikult ravimi müüjate taskusse. Me ei ole nii rikas riik (rahvas), et selliseid otsuseid pelgalt emotsioonide põhjal teha.

#3155008:

#3155003:

Kui see raha kokku saadakse ja ravim toimib – muidugi väga suurepärane ja üllas lugu, mis sellest sünnib, aga samas, mis oleks saanud ära teha kogu selle summaga.. Väga palju.

tulebki võtta nii, et see raha läheb teadusuuringutele.

isegi kui see konkreetne laps veel abi ei saa, siis ehk järgmised. meditsiini areng niimoodi käibki.

vanajumal manuaali kaasa ei andnud, seega peame ise samm sammult edasi liikuma. ja mida kaugemale, seda keerulisemaks ja kallikmaks.

See raha ei pruugi teadusuuringuteks minna, see läheb tihti ravimite vahendajatele ehk ravimi müügiga tegelevatele firmadele, kes ise ravimeid välja ei tööta. Seda, kui palju sellest rahast saavad lõpuks endale teadlased, ei avaldata kuskil.

#3155014:

#3155008:

#3155003:

Kui see raha kokku saadakse ja ravim toimib – muidugi väga suurepärane ja üllas lugu, mis sellest sünnib, aga samas, mis oleks saanud ära teha kogu selle summaga.. Väga palju.

tulebki võtta nii, et see raha läheb teadusuuringutele.

isegi kui see konkreetne laps veel abi ei saa, siis ehk järgmised. meditsiini areng niimoodi käibki.

vanajumal manuaali kaasa ei andnud, seega peame ise samm sammult edasi liikuma. ja mida kaugemale, seda keerulisemaks ja kallikmaks.

See raha ei pruugi teadusuuringuteks minna, see läheb tihti ravimite vahendajatele ehk ravimi müügiga tegelevatele firmadele, kes ise ravimeid ei tooda.

midagi läheb kindlasti ka vahendajatele, nagu kapitalismis ikka.
aga uued ravimid ja ravimeetodid ei teki iseenesest. tänapäevane meditsiiniteadus ongi väga kallis.

#3155028:

#3155017:

Et siis kogu rahvas panustab teadusuuringutele ehk ostab mingitele laboritele granti, et mõni ülikool saaks eksisteerida? Siis nii öeldagugi, milleks pisarakiskumine? Sellest Annabelist on tehtud mingi reklaamnägu, lapsest hoolitakse kogu selle kammajaa keskel küll kõige vähem.

annetajad panustavad ju ikka vabatahtlikult.

ja see, et tegu on ekperimentaalraviga, pole ka mingi saladus. see ravi võib annabeli aidata, aga garantiid keegi anda ei saa.

No seda muidugi, mõistan. Küsimus, kuhu me nõnda lõpuks jõuame, jääb ikka.

Kuskilt jooksis läbi, et perel endal ca paarsada tuhat kokku saadud.
Kuid enamikel noortel on kodu ju laenuga ostetud ja hüpoteek teatavasti väärtusest suurem. Seega võivad kodumüügist tulenevalt kulud hoopis suureneda ja teatavasti võtab müük ka kõvasti aega.ja üürimine on üldjuhul kallim kui kuumakse. Seega soovitus kodu maha müüa enamikel juhtudel ei aita vaid toob probleeme hoopis juurde.

#3155022:

#3155014:

#3155008:

#3155003:

Kui see raha kokku saadakse ja ravim toimib – muidugi väga suurepärane ja üllas lugu, mis sellest sünnib, aga samas, mis oleks saanud ära teha kogu selle summaga.. Väga palju.

tulebki võtta nii, et see raha läheb teadusuuringutele.

isegi kui see konkreetne laps veel abi ei saa, siis ehk järgmised. meditsiini areng niimoodi käibki.

vanajumal manuaali kaasa ei andnud, seega peame ise samm sammult edasi liikuma. ja mida kaugemale, seda keerulisemaks ja kallikmaks.

See raha ei pruugi teadusuuringuteks minna, see läheb tihti ravimite vahendajatele ehk ravimi müügiga tegelevatele firmadele, kes ise ravimeid ei tooda.

midagi läheb kindlasti ka vahendajatele, nagu kapitalismis ikka.

aga uued ravimid ja ravimeetodid ei teki iseenesest. tänapäevane meditsiiniteadus ongi väga kallis.

Mujal rahastatakse teadust peamiselt riigi poolt, Euroopas ka EL struktuurifondidest, antud tüüpi annetusaktsioonist aga ei laeku riigi rahakotti sentigi, et eeldada, et teadus sealt midagi endale saaks.

Mul on antud looga seoses samuti kahetised tunded. Ühest küljest on hea meel, et nii paljud annetavad ja nii suur summa on juba koos. Teisalt, aga mõtlen, et kui paljusid inimesi selle raha eest aidata saaks. Neid kes abi vajavad on nii palju. Näiteks vähihaigeid (või muid haigeid) kel ei pruugi olla nt. 10000 eurot, et vajalikku ravi saada.
Miks nemad halvemad on? Miks nende elu vähem väärtuslik on?
Nüüd võib öelda, et vähihaiged ei pruugi paraneda, aga sama on ka Annabeliga. Kuigi jäetakse mulje, et tegu on imeravimiga, siis tegelikult pole ju pikemaajalised tulemused teada.
Samas see on nõme, et ravimifirma hinnale ligi miljoni juurde pani pärast seda kui paari aasta vältel oli näha positiivse(ma)id tulemusi. Hoolimata sellest, et pikaajalised tulemused pole teada. Kui inimesed antud hinda ei maksaks, siis ilmselt hind ka langeks. Aga antud haiguse puhul mängib “aeg” tähtsat rolli. Seega kasutavad nad seda ära.
Kõik meenutab natuke pantvangi olukorda, kus pantvangide eest nõutakse alguses üüratut summat. On riike, kes ei maksa (ei allu manipuleerimisele) või maksavad (aga vahel vähem). Saates sellega röövlitele “sõnumi”.

#3154668:

Mul on selle Annabeli-juhtumiga üldse kahetised tunded. Jah, kindlasti ta vanemad armastavad teda ja nad on sellest õlekõrrest kinni haaranud, et oma lapse elu päästa. Täiesti arusaadav, ja kui on annetajaid, siis andku minna. Aga mina ei poolda nt selle 400 000 eraldamist Lastefondist ühe lapse päästmise nimel. Igal aastal kogutakse raha kuvööside ja ema-lapse palatite ja kiirabiautode ja ma ei tea, mille jaoks veel, millest on kasu palju rohkematele, kui ühele. See osa annetusest oleks võinud jääda selliste projektide tarbeks.

Minu jaoks on seekordne lugu natuke teistsugune kui teised hirmkalli ravi jaoks annetuste küsimiseks. Tavaliselt pole teada kas see hirmkallis ravim üldse toimib ja kui ka toimib, siis inimene päris terveks ikkagi ei saa. Aga selle ravimi puhul on suur tõenäosus, et sellest ainsast annusest piisab, et laps saaks terve pika normaalse elu elada. Jah, ravim on ulmekallis, aga kui sedasorti ravimid tõestatult toimima saavad ja suuremate valimite peal proovitud (NB! minuteada ravim on juba USAs heakskiidu saanud, ehk see on juba tõestatult efektiivne), siis on see meditsiinis väga suur samm edasi ning ka paljude teiste geeneetiliste haiguste ravi saab reaalsuseks ning peagi palju odavama hinnaga.

Annetamist kohustusena muidugi teha ei taha, seepärast ei anneta Toidupangale, kui need tädid mind jälle piiravad.