Teema: Annetamine kui kohustus

#3156232:

#3156189:

Sorry, aga vaktsineerimise vastastel pole laste vaktsineerimata jätmisel olnud kunagi ühtki pädevat argumenti.

No näed siis kajakambri-loputust.

On küll. Lihtsalt sina pole julgenud lugeda või siis pole mitte midagi aru saanud. Aga see ongi keskmise massi tavatase, nii et sa pole kuidagi halvem kui teised, ära muretse.

Pädevaid argumente ei ole olnud, sa oled sama vähese mõtlemisvõimega kui vaktsineerimisvastased ja vajad harimist, kui sa sellest siiani pole aru saanud.

#3156245:

Mõnel inimesel vist on pidevalt tungiv vajadus suvalist möla suust välja ajada.

Ma olen nüüd allikakriitiline ja väidan, et tsiteeritud käo möla pole tõesti vaja lugeda. Targemaks sellest ei saa. 😀

#3155499:

#3154655:

#3154653:

#3154646:

Üldse, see kahemiljoniline ravim – tohutult kaval ja julm skeem ravimifirma(de)l. Hästi nutikas on keevitada ravimile võimas hind külge ning teatada, et see on täiesti uus ja enneolematu. Tõhususest ei tea keegi veel midagi, aga no kuidas sa ei osta oma lapsele, kui see erakordne ravim juba kord olemas ja saada on? Nii siis aetaksegi mures vanemad peast hulluks, et näe, on, aga kätte ei saa. Mis saab siis, kui seda kaht miljonit siiski kokku ei suudeta ajada?

Kollastel ajakirjanikel on küll tööd ja leiba, aga mida selline asi teeb päriselt mures olevate inimeste psüühikaga, pole kellegi asi enam.

Paranoikudel on jah raske elada.

Ma vaatan kõiki neid jõulutunneleid ja inglilaule pilguga, et miks ometi mul kahju ei ole? Miks mul “pisarad lahinal” ei jookse? Noor inimene hääbub, pere palub abi, aga mina keeran ksnali rahulikult mujale ja ükski närv ei liigu. Samas kui on tegu väärkoheldud loomaga, olen veel pikka aega endast väljas ja samm kohe viib arvutini, et ülekanne teha…

Ma ei saa aru, millest sa räägid? Millisest paranoiast? Kas ravimi eest ei küsitagi tegelikult kaht miljonit? Kas selle tõhusus ongi tõestatud – et kahe miljoni eest ostad elu oma lapsele? Kas ajakirjanikud ei teenigi selle pealt oma nuppudega?

Jagan su seisukohta. Minu meelest on see eetiliselt vale mingi ravim kahe miljoni vääriliseks hinnata. See on inimeste tunnetel mängimine, nendega manipuleerimine ja see ajab mind lihtsalt oksele. Ma ei usu elusees, et see ravim PÄRISELT nii palju maksab. Puhtalt üles haibitud hind, et kui läheb õnneks, siis läheb (loe: äärmuseni viidud ja ahastuses inimesed ostavad).

Ma tean ühte meest kes töötab laboris ja mu oma elukaaslane biomeditsiini haridusega. Aastakümneid nuputatakse ja testitakse igasugu võtteid ja aineid ning meetodeid haiguste raviks, igapäevaselt, laboris. Kogu see tehnika, analüüsid teadlaste palgad ju maksavad. Ei ole ju nii et üleöö tuldi selle ravimiga välja ja kohe müüki.

#3156618:

#3155499:

#3154655:

#3154653:

#3154646:

Üldse, see kahemiljoniline ravim – tohutult kaval ja julm skeem ravimifirma(de)l. Hästi nutikas on keevitada ravimile võimas hind külge ning teatada, et see on täiesti uus ja enneolematu. Tõhususest ei tea keegi veel midagi, aga no kuidas sa ei osta oma lapsele, kui see erakordne ravim juba kord olemas ja saada on? Nii siis aetaksegi mures vanemad peast hulluks, et näe, on, aga kätte ei saa. Mis saab siis, kui seda kaht miljonit siiski kokku ei suudeta ajada?

Kollastel ajakirjanikel on küll tööd ja leiba, aga mida selline asi teeb päriselt mures olevate inimeste psüühikaga, pole kellegi asi enam.

Paranoikudel on jah raske elada.

Ma vaatan kõiki neid jõulutunneleid ja inglilaule pilguga, et miks ometi mul kahju ei ole? Miks mul “pisarad lahinal” ei jookse? Noor inimene hääbub, pere palub abi, aga mina keeran ksnali rahulikult mujale ja ükski närv ei liigu. Samas kui on tegu väärkoheldud loomaga, olen veel pikka aega endast väljas ja samm kohe viib arvutini, et ülekanne teha…

Ma ei saa aru, millest sa räägid? Millisest paranoiast? Kas ravimi eest ei küsitagi tegelikult kaht miljonit? Kas selle tõhusus ongi tõestatud – et kahe miljoni eest ostad elu oma lapsele? Kas ajakirjanikud ei teenigi selle pealt oma nuppudega?

Jagan su seisukohta. Minu meelest on see eetiliselt vale mingi ravim kahe miljoni vääriliseks hinnata. See on inimeste tunnetel mängimine, nendega manipuleerimine ja see ajab mind lihtsalt oksele. Ma ei usu elusees, et see ravim PÄRISELT nii palju maksab. Puhtalt üles haibitud hind, et kui läheb õnneks, siis läheb (loe: äärmuseni viidud ja ahastuses inimesed ostavad).

Ma tean ühte meest kes töötab laboris ja mu oma elukaaslane biomeditsiini haridusega. Aastakümneid nuputatakse ja testitakse igasugu võtteid ja aineid ning meetodeid haiguste raviks, igapäevaselt, laboris. Kogu see tehnika, analüüsid teadlaste palgad ju maksavad. Ei ole ju nii et üleöö tuldi selle ravimiga välja ja kohe müüki.

Mida sa nüüd tahad öelda, et teadlased saavad oma palgad kätte ja tehnika eest tasutakse alles siis, kui ravim osutub lõpuks toimivaks ja seda saab müüa? Või võeti palga maksmiseks pangalaenu, mis tuleb tagasi maksta või mida?

#3156756:

#3156702:

Mida sa nüüd tahad öelda, et teadlased saavad oma palgad kätte ja tehnika eest tasutakse alles siis, kui ravim osutub lõpuks toimivaks ja seda saab müüa? Või võeti palga maksmiseks pangalaenu, mis tuleb tagasi maksta või mida?

No pigem on see niimoodi, et selle ravimi olemasolu sai võimalikuks tänu sellele, et teadlased tegid palju tööd ja tööd nad said teha tänu sellele, et mingeid eelmisi ravimeid müüdi hirmkalli hinnaga. Ja need miljonid, mis nüüd selle ravimi müügiga teenitakse, teevad võimalikuks jällegi järgmiste ravimite arendamise. Tuleb arvestada, et enamik ravimikandidaatidest, millega on väga palju tööd tehtud, ei jõua kunagi müüki (ei ole piisavalt efektiivsed või on liiga karmid kõrvalmõjud vms) ja need üksikud, mis toimivad, peavad ka selle nö. mõttetu töö eest ära tasuma.

Nii et annetajad võivad mõelda ka sedapidi, et lisaks Annabeli aitamisele on nad kaudselt panustanud ka mõne järgmise ravimi väljatöötamisele. Loomulikult on see suur ja kasumlik äri, aga kas me tahaksime, et enam uusi ravimeid üldse ei arendatakski?

Samas on selge, et vähemalt Eesti haigekassa ei saa sellist asja toetada, kuna see ei oleks aus paljude teiste abivajajate suhtes, kelle ravimiseks siis raha ei jätkuks. Nii et annetamine ongi meil ainus võimalus.

Seda on siin vist kordi seletatud, et teadusuuringuid rahastatakse reeglina riigi poolt ning riik saab ravimi müügist heal juhul tagasi ainult käibemaksu, mis on tühine summa võrreldes sellega, mida teenivad ravimite vahendajad. Sa nagu päriselt oled nii naiivne ja arvad, et ravimimüüjad annetavad kogu selle raha teaduse arendamiseks?

Kui minu käest küsida, siis mina isiklikult panustaksin samas suurusjärgus raha enne keskkonnahoidu kui uute ravimite väljatöötamiseks – mõtlevad inimesed näevad põhjuste ja tagajärgede seoseid ja tegelevad eelkõige põhjustega.

#3156772:

Seda on siin vist kordi seletatud, et teadusuuringuid rahastatakse reeglina riigi poolt

Ravimiarendust siiski üldjuhul mitte, selleks on ravimifirmadel ikka oma suured R&D osakonnad (mis võivad küll teha koostööd akadeemiliste asutustega, osta sealt mingit osa nö. allhanke korras). Näit. vt sedasama Novartist:
https://www.novartis.com/our-science
või konkreetsemalt
https://www.novartis.com/our-science/novartis-institutes-biomedical-research
– 6000 inimest tegeleb seal ainuüksi teadus- ja arendustööga, praegu on käsil rohkem kui 200 ravimi arendusprojekti ja üle 500 kliinilise uuringu.

Aga jah, loomulikult on see äri ja äri peab olema kasumlik ning kõik raha muidugi ei lähe teadus- ja arendustegevusse. Siiski on ravimifirma püsimajäämiseks ja edukas olemiseks vaja sellesse oluliselt panustada.
Vähetähtis pole ka see, et originaalravimi patendikaitse kehtib enamasti ca 20 aastat, millest suur osa kulub veel uuringutele, müügilubade hankimisele jne. See tähendab, et ravim peab oma arenduskulud tasa teenima ca 10 aastaga, mis omakorda tähendab harvikhaiguste puhul vastavalt kõrgemat müügihinda.

Õnneks ei sunni keegi kedagi oma ostudega ravimifirmasid toetama, võib ju alati korjata pärnaõisi, juua teed ja kui mõni vastikumat sorti haigus tabab, siis lihtsalt ära surra (ongi keskkonnale parem).

Huvitav, et need annetamise teemad tõmbavad alati mitteannetajate sae käima.

Need, kes ei anneta, peavad vajalikuks teisi lehekülgede kaupa veenda, et annetamine on rumalus ja mitte-annetamine tarkus. Päris sõjakalt kusjuures.

No ära anneta, keda huvitab, aga sa ei pea käima ja ennast püüdma kuidagi targema ja haritmana näidata lihtsalt seepärast, et sa ei anneta. Ela rahus edasi ja kui annetust küsitakse, vasta: ei, aitäh, ma ei soovi annetada.

(Mina ka antud juhul ei anneta. Mul on rahaliste annetuste eelarve 1000 eurot aastas ja see on juba kantud kahe heategevusorganisatsiooni kontodele. Lisaks annetan toiduabile mingil määral toitu ja ühele lemmikloomaorganisatsioonile aega)

#3156890:

Kui inimese surm on keskkonnale parem, siis tekibki küsimus, milleks kogu see kammajaa?

Nojah, see on juba filosoofilisem küsimus.
Lihtsalt mõni tahab elada ja mõni tahab, et tema laps elaks. Ja kui mõni tahab oma isikliku rahaga neid tahtmisi toetada, siis miks mitte.
Ma pean tunnistama, et ma ise annetan igasuguseks heategevuseks tavaliselt üsna harva ja sellised suuremat sorti kampaaniad on ekstra vastumeelsed. Aga seekord annetasin – ma ei tea isegi, miks, tuli lihtsalt selline tahtmine ja puhtalt emotsiooni baasilt saigi see tehtud. Võibolla just sellepärast, et see tundus nii lootusetu alguses, aga vanemad ei andnud alla ja Eesti inimesed hakkasidki ühise eesmärgi nimel tegutsema. Viimaste aastate poliitiliste sündmuste taustal on minu jaoks sellel lisaks mingi positiivne sümboolne tähendus ja ma usun, et nii mõnegi teise annetaja jaoks ka.

#3156899:

Sae tõmbavad käima ikka need, kes annetamist inimestele peale suruvad ja inimesi annetama survestavad, mängides sealjuures madalatel instinktidel.

Kas just madalatel 🙂 Siin sa nüüd kasutad sõnaühendit “madalad instinktid” pisut naljakalt, aga olgu.

Mind pole keegi survestanud Annabeli jaoks annetama. Ei tunne vahimatki survet. See, et see konto number on igal pool näha, ongi väga hea. Kes ei taha annetada, see ei anneta.

Mind ei saa ka panna viina jooma ja võdisevat keedupekki peale haukama, ükskõik kuidas ka survestataks. Natuke enesekindlust ja iseloomu ja EI saab öelda ju ka väga viisakalt.

#3156954:

Kaks MILJONIT ühe süsti eest ei ole ühegi malliga õigustatud, kui palju need aktiivsed pisarakäod siin ka lokku ei lööks. Kui neil on vaja ravimit arendada ja tüdruk on katseisik, siis ei lähe ühe katse peale küll kaks miljonit, vaid see tuleks kirjutada arenduskuludesse. Isegi sada tuhat oleks olnud üle mõistuse palju, aga no mulle tundub, et siinsetel kägudel pole vist päris selget vahet, mida tähistab null kui number suurusjärkude puhul.

Aga ära anneta. Milleks tarvis saagi käima tõmmata ja proovida tõestada, t annetajad ja kaasaelavad inimesed on lollid. Mis sul nendest. Sina ära anneta ja kõik.

#3156954:

Kaks MILJONIT ühe süsti eest ei ole ühegi malliga õigustatud, kui palju need aktiivsed pisarakäod siin ka lokku ei lööks. Kui neil on vaja ravimit arendada ja tüdruk on katseisik, siis ei lähe ühe katse peale küll kaks miljonit, vaid see tuleks kirjutada arenduskuludesse. Isegi sada tuhat oleks olnud üle mõistuse palju, aga no mulle tundub, et siinsetel kägudel pole vist päris selget vahet, mida tähistab null kui number suurusjärkude puhul.

Sul ei ole endal päris head ettekujutust, mismoodi ravimiarendus toimib ja mis suurusjärkudes kulud on – ühe ravimi arenduskulud on keskmiselt 5 miljardit USD.
https://en.wikipedia.org/wiki/Cost_of_drug_development
Ravimite katsetamine inimestel on viimane etapp, suurem osa kuludest on selleks ajaks juba tehtud. Kliinilistes uuringutes osalejatele on ravim loomulikult tasuta ja see ongi osa arenduskuludest, aga Annabel ei osale uuringus.

#3156979:

#3156963:

küsimus on selles, kes lõpuks survele alla annavad ja kes mitte – praegu tundub, et suur osa on alla andnud.

Miks tingimata alla andnud. Paljud on seda TAHTNUD teha.

Protsenti, et kes annetas seepärast et soovib ja on võimalik versus protsenti, kes annetas ja praegu kibedalt kahetseb, sest allus survele, me ei tea. Seetõttu ärgem püüdkemgi seda välja mõelda.

Sinu arvamus aga, et suur osa annetajatest on allunud puhtale manipulatsioonile viitab sellele, et sul on inimestest ikka väga naljakas arusaam. Inimesed annetavad kui tahvad ja saavad, mitte ei kisu üles riidu: miks, sa ohman annetad.

Veelkord. Kui ei taha, ära anneta, ära mine ühelegi vabaõhukontserdile (mida iga päev kümnete kaupa igast kanalist meile pautakse). Ära tee sellest aga mingit protsessi, kus sina nagu saaksid olla õpetaja, kes lollidele annetajatele aru pähe paneb.

Sa ei suuda teha. Esmalt pole sul piisavalt mõjuvõimu ja teiseks – need inimesed TAHAVAD annetada. Nagu ka mina tahan ja annetangi, aga mitte Annabelile. Sest ma ei taha.

Enamik inimesi väidab enamasti, et ta tahabki kõiki asju teha, mida teda tegelikult survestatakse tegema. Nagu koduvägivalla all kannatavad naised, kes väidavad, et keegi ei survesta neid koos mehega elama, vaid nad ise tahavad elada. Need inimesed ei tunne sageli vaimset vägivalda ära, sest “vägivallatsejad” on väga osavad manipulaatorid. Survele allumine on õigustatud siis, kui inimesel poleks teist võimalust.

#3156984:

Enamik inimesi väidab enamasti, et ta tahabki kõiki asju teha, mida teda tegelikult survestatakse tegema. Nagu koduvägivalla all kannatavad naised, kes väidavad, et keegi ei survesta neid koos mehega elama, vaid nad ise tahavad elada. Need inimesed ei tunne sageli vaimset vägivalda ära, sest “vägivallatsejad” on väga osavad manipulaatorid.

Aa, selge, sa oled see, kes ei suuda aru saada, et kõik ei ole sinusugused, ning seega arvab, et teised on manipuleeritud, petetud või muidu lollid. Tegelikult inimesed mõtlevad, arvavad ja tegutsevad erinevalt.

#3156988:

sest mitte keegi pole mind üles kutsunud inimesi mõtlema panema.

Aga siis ära tee seda. Ei tule see sul ju välja, sest sa ei saa aru elementaarsest. Kui sinu jaoks on annetamine ajupesu ja surve, siis paljude jaoks on see soov, tahe ja võimalus.

Ja kui sa poleks ajupestud, sa ei märkakski neid Annabeli reklaame ja veel vähem need segaksid sind.

#3156991:

#3156988:

sest mitte keegi pole mind üles kutsunud inimesi mõtlema panema.

Aga siis ära tee seda. Ei tule see sul ju välja, sest sa ei saa aru elementaarsest. Kui sinu jaoks on annetamine ajupesu ja surve, siis paljude jaoks on see soov, tahe ja võimalus.

Ja kui sa poleks ajupestud, sa ei märkakski neid Annabeli reklaame ja veel vähem need segaksid sind.

Katsu nüüd mõelda – kui heategevus oleks pidevalt inimeste soov, tahe ja võimalus, siis meil hädasolijaid ei olekski. Inimesed teevadki reeglina “head” siis, kui keegi nende südametunnistusele koputab ehk survestab head tegema.
Ainult pime ei märkaks antud kampaaniat, kui sellega lehvitatakse isegi rahvusringhäälingus, rääkimata kõigist muudest meediakanalitest.