Teema: Annetuste nurumine kaubanduskeskustes

#3538193:

Loomulikult saab alati edasi liikuda, aga kui sulle hõigatakse järele “Kas teil siis endal ei ole lapsi?”

Väga huvitav strateegia. Ja kui vastus on ei, siis ei pea ilmselt annetama. Hea teada. Aga on ka pood, kus neid tüüpe ei ole. Saab jalgadega hääletada. Muidugi, niisama passimine oma sildiga on ok, aga mingid konkreetsed ahistavad pöördumised või veel hullem: füüsiliselt kuhugi teele ette sättimine peaksid küll ära jääma.

Ma tahaks toidupangale annetada, aga ei usalda neid. Sooviks annetustel rohkem läbipaistvust. See muidugi paljudele ei meeldi, sest olen siit lugenud, et “mida uurid, kui ei taha, ära anneta, las teevad, mis tahavad selle annetusega, mida sa urgid”.

Seejuures vähemalt üks annetuste nuiamisega tegelev organisatsioon (st ongi eraldi ettevõte, mis tegeleb abi vajavate MTÜ-de jaoks raha kogumisega) võtab kokkukogutud summalt korraliku vahendustasu (suurusjärk 20%?).

#3538193:

Loomulikult saab alati edasi liikuda, aga kui sulle hõigatakse järele “Kas teil siis endal ei ole lapsi?”, siis see on natuke nagu kummaline. Varsti hüüavad “Kas teie süda on kivist?” või?

Jah, oli kahjuks selline kogemus.

Äkki kuulsid valesti?

#3538621:

Kui ei soovi annetada või suhelda müügimeestega, siis astu nendest rahulikult mööda, heal juhul ütle aitäh. Nad ei jookse sulle ju järele, ega ahista kuidagi.

Jooksevad ikka.. kui ma kristiine keskuses ühes poes kunagi töötasin siis see LHV vend kõndis minuga mu poeni kaasa ja jauras seal edasi, kuni ma lõpuks selle jura tegin endale. Lihtsalt, et ta mu rahule jätaks 😀

Kas keegi neid kuidagi koolitab? Heategevuskorjandust või ka heategevuslikku müüki ei saa reha samade võtetega nagu mingit pangareklaami.
Ma kirjutasin enne, et olen olnud vabatahtlikuna loomade heaks suveniire müünud
Uskumatu, kui paljud inimesed reageerisid positiivselt, kui kuulsid, et heategevusmüük. Me lihtsalt olime tegime o.i adju. Kui keegi jäi seisma ja vaatama, tetetasime ja ütlesime lühidalt, et oleme heategevusmüük, et kelle heaks ja kuidas. Uskumatult paljudel inimestel läks silm särama. Neule rääkisime veel täpsemalt, et kes on isiklikult need loomaf fotodel, kottidel jne. Rääkisime nende elust. Enamus ostsid väikseid asjakesi, sest nad tahtsid sellises heategevuses osaleda ja siis, kui neil ongi 1-2 eurot anda.

Me olime vaukselt. Teeoa pealt eezt ära, jumala eest. Küll käidavas ja nähtavas kohas, aga mitte kellelgi ees.Me rääkisimenende loomade eludest, kelle tooted meil olid. Rääkisime neist, kui tublidest tegelastest. Mitte kui ohvritest. Täitsa positiivne suhtluskogemus oli. Mulle, kes ma töötan muidu klienditeenindajana ja päris ausalt vihkan kliente :(.

Nt toidupanga üldreklaami juures mind häirib see, et teeme neist inimestest ohvrid. Vastik kuidagi. Samal ajal on reklaam “Eesti kalleimad lapsed”, mis tekitab hoopis teise tunde.
Igasugune reklaam, millel on mingi ühiskondlik/keskkondlik sõnum, ei saa olla kl 17-18 tipptunnil, ostkeskuses.Ta peaks olema kuskil, kus inimesed on vastuvõtlikud, chillid.
Nagu see reklaam” Minu ema, mitte somu kasukad”… Imeilus ja sügavamõttega reklaam, kus ei nuruta su pisaraid. Hõberebane pole seal ohver, vaid kellegi tubli emme. Ja kui sa neid toetad, siis sa toetad kedagi/midagi head, väärikat, tugevat.

Sellised ladtehaigla hüsteerilused pisarakiskujad mõjub täpselt vastupidi: mind kutsutakse aitama midagi, mis kohe kokku kukub, kui keegi kolmekesi tee peal ees raha ei nõyaks. Mõte mõte on toetada nii saamatut asutust.

Ebaviisakus on nõme. Mulle hüüdis üks LHV-poiss alles hiljuti järgi, et mis tegite sellest fondist siis, kui sellega tegeleda ei viitsi. Ma olin enne öelnud, et vabandage, aga mul on tõesti kiire. Väga nõme oli.

#3538531:

Olen tänane kirjutaja 9.39 ja teatan, et keegi ise anonüümseks jääda sooviv tegelane kaebas ka selle postituse peale, kus jagasin oma kogemust, et nad on annetuse saamiseks kaasanud ka minu lapsi. See info kästakse mul kiirelt eemaldada. Põhjuseks: “Vihakõne”, lisaks ähvardus: “Kommentaaride sisust tekkinud nõuete tekkimisel edastab Perekool.ee kõik andmed kommentaari autori kohta Õigusorganitele.”

No mis sa oskad kosta… Jaburaks kisub 😀 Ühtlasi näitab see, kui jube varmad on mõned inimesed treima mõtlematult igasugu anonüümseid pealekaebusi, kui neile selleks vaid võimalus anda.

Seegi postitus sai käsu, et tuleb 48 tunni jooksul eemaldada, või muidu…
Põhjuseks: “Vihakõne” 😀

Mina nägin eile, kuidas LHV poiss hüüdis ühele naisele järele “Proua telefonis, ehk on teil hetk aega!”. No kuramus, kui inimene on telefonis ja EI otsi teiega kontakti, siis tal ilmselgelt ei ole huvi teiega suhelda. Sama siis, kui inimesel on klapid kõrvas. Eriti noorte jaoks on see universaalne “ma ei taha praegu suhelda”-märk ning need müügimehed ikkagi seisvad põhimõtteliselt tee peale ette ja üritavad rajalt maha tõmmata, kuigi nad on enam-vähem samast generatsioonist ja seega teavad, et klappidega inimene ei taha (nendega) suhelda. Kolmandaks, kui ma üritan sinust suuuure kaarega mööduda, siis see on ka 100% kindel märk, et ma ei taha vestlema tulla ning hüüdmine, minu poole jooksmine jmt võtted ei pane mind seda tegema.

Nende taktika on viinud mind selleni, et ma ei vaata nende poole, ma ei vasta neile ja ma annan endast parima, et neist võimalikult suure kaarega mööduda. Ebameeldiv on olla ebaviisakas, aga mis teha.

Ei tea, kas sellest oleks kasu, kui hakata spämmima nii keskuseid, vahendajafirmasid kui ka töö tellijaid?

#3539077:

Mina nägin eile, kuidas LHV poiss hüüdis ühele naisele järele “Proua telefonis, ehk on teil hetk aega!”. No kuramus, kui inimene on telefonis ja EI otsi teiega kontakti, siis tal ilmselgelt ei ole huvi teiega suhelda. Sama siis, kui inimesel on klapid kõrvas. Eriti noorte jaoks on see universaalne “ma ei taha praegu suhelda”-märk ning need müügimehed ikkagi seisvad põhimõtteliselt tee peale ette ja üritavad rajalt maha tõmmata, kuigi nad on enam-vähem samast generatsioonist ja seega teavad, et klappidega inimene ei taha (nendega) suhelda. Kolmandaks, kui ma üritan sinust suuuure kaarega mööduda, siis see on ka 100% kindel märk, et ma ei taha vestlema tulla ning hüüdmine, minu poole jooksmine jmt võtted ei pane mind seda tegema.

Nende taktika on viinud mind selleni, et ma ei vaata nende poole, ma ei vasta neile ja ma annan endast parima, et neist võimalikult suure kaarega mööduda. Ebameeldiv on olla ebaviisakas, aga mis teha.

Päris hea mõte, hakkaks klapid peas edaspidi poes käima, mask ka ette loomulikult 🙂 ja kui keegi tee peale ette astuks, astuks lihtsalt tuimalt mööda.

Ma ise tavaliselt ei võta hoogu maha, kui mingi müügi/annetuse inimene tee peale ees on, tere hüüan vastu, aga see on ka kogu suhtlus, mille jaoks oma aega olen nõus raiskama.
Annetuste kogujad tegelikult vist ei alustagi juttu terega nagu enamus müügimehi, vaid kohe lendavad oma raha/toidu küsimusega peale.

#3539088:

Mind ei tüüta keegi. Ma nimelt ei näe ega kuule neid, keda ma näha ei taha/kuulda. Kui mingid tegelased hüüavad, teen näo et ma ei kuule/ei saa aru ja kõnnin tuima näoga mööda, täiesti nagu seinast. Tavaliselt kunagi keegi rohkem ei hüüa, järgi ammugi ei tule. Soovitan ka harjutada mittereageerimise oskust ja probleemid kaovad.

minu meelest ei ole mingit vajadust tuima nägu teha. ma vastan alati “ei, aitäh” ja keegi ei ole järel kõndinud. see kaks sõna mul tükki küljest ei võta, iseendal oleks imelik tunne kõndida mööda nagu tühjasy kohast, ebaviisakas ju.

#3539747:

Keskealistele naistele mõjub “Tere, neiu!” nagu õis mesilastele.
Jajah, tean, perekoolikat ei saa mõjutada, neiutamine on talle solvav jne jne. Ometi see enamike puhul töötab ja toob tulemuse. 2 kägu solvuvad ja ütlevad midagi krõbedat, 20 inimest annetavad või sõlmivad lepingu.

Neiutamine on nõme keskealise puhul (kui sa just 30 aastatst keskealiseks ei pea). Jätab mulje, et mind peetakse reaalsustaju mitteomavaks ullikeseks. Olen ükskord peatunud ja öelnud, et ärge nüüd nii üle ka pingutage, see ei tööta.
Mina tavaliselt hõikan müügimeestele vastu tere, või et mul on leping nende juures, mõnikord ka, et ma ei taha nendega rääkida. Mittevastamine tundub mulle ebaviisakas.

#3539866:

Ei tea kas see on töö, mille eest saab palka või on heategevus?

Olen mõelnud niipidi et kes on need inimesed kes sellele tööle lähevad. Kas tasu kaalub üle selle vihkamise mida siitki lugeda on tülitamise ja mõjutamise pärast. Või vihkavad need inimesed end ise ka sedavõrd et seda ametit võik võrrrelda eneselõikumusega-öelge mulle võimalikult halvasti ja ignoreerige mind.

Või saavad nad öelda et tegelikult kphtab selles töös väga palju toredaid inimesi ja see töö avarvab silmaringi ja hinge. Miskipärast on vaid siia foorumisse kogunenenud ned teistsugused?

Promootorid saavad loomulikult palka. Annetuste küsijad enamasti mitte, nemad on vabatahtlikud.