Teema: Antikehade hulk ja tõhustusvaktsiin

Milleks oodata, kui on piisavalt aega möödas esmasest vaktsineerimiskuurist? Praeguses epidemioloogilises situatsioonis? Kui ei ole küllalt aega möödas, siis antikehade vähese hulga põhjal niikuinii varem ei saa kolmandat doosi kahjuks.

Ise sain esmase vaktsineerimiskuuri tänavu jaanuaris. Septembris käisime Synlabis oma väikest last testimas, et kas tal on antikehi (oli suvel lähikontaktis, haigeks ei jäänud ja nüüdse teadmise järgi ka antikehi pole üldse). Tookord lasksin ka endal antikehad määrata, oli Synlabi väärtuste järgi 2000 ringis. Kui oktoobris tekkis võimalus kolmas doos saada, läksin esimesel päeval. Nüüd ootame pikisilmi, et mu vanematel saaks 6 kuud teisest doosist täis ja õnnestuks neil kolmas doos saada, enne kui haigus nendeni jõuab. Ja muidugi, et 5–11 a lapsed saaksid ka ükskord ometi oma vaktsiinid kätte.

Paljud teadlased on seisukohal et vaktsiinist saadud immuunsus on oluliselt keerulisem mehanism kui lihtlabane antikehade otsimine verest.Kolmandaks süstiks ei ole mingit alust.

Praegu haigestuvad need, kes on valdavalt saanud aasta algusest vaktsineeritud ja AstraZenecaga, Moderna ja Pfizeriga on kaitse on tugevam.

Mul saab homme kuus kuud viimasest süstist mööda ja ülehomme saan kolmanda doosi. Eks huvitav oleks teada küll, palju siis neid antikehi on, aga ei täi selle teadmise eest 20 eurot maksta. Aga keegi muidugi võiks seda antikehade hulka selgitada küll – kuidas on võimalik, et täpselt sama vaktsiini saadud inimeste antikehade hulgad saavad nii erinevad olla. Mõnel alla saja, mõnel mitu tuhat?

Praegu jah ei ole ühtset seisukohta, kas antikehade olemasolu/tase pärast põdemist on oluline. Seda infot me tegelikult veel ei tea. Lisaks on seda ka väga keeruline uurida. Näiteks Heidi Hanso põdes covidit, aga hiljem tegi antikehade testi – tulemus – antikehad puuduvad. Mis ei tähenda, et tal puudub kaitse uue nakatumise vastu.

Fakt on see, et varem põdenud ei nakatu teistkordselt üldjuhul. Vahel siiski, kuid see on siiski pigem harv.

Teine fakt on see, et vaktsineeritud inimesed on samuti oluliselt paremini kaitstud raske põdemist eest.

Nendele kahele faktile on raske vastu vaielda ja õnneks on ka piisavalt uuringuid.

Kuid see antikehade tase, rakuimmuunsus jne. Vot see on keerulisem, kuigi väga hea oleks kui k keegi saaks need teemad paremini läbi uuringute lahti seletada. Või leida parema viisi, kuid tuvastada, kas inimene on nakkusele vastuvõtlik või mitte, kas eelnev põdemine või vaktsiini kuur on osutunud piisavalt tõhusaks jne.

91 on igatahes madal tase, nii et oodata ei ole põhjust. Jah, antikehade tase ei ole ainus ega absoluutne kriteerium, aga nii palju on meil kogemust küll, et ei peaks tõhustusdoosiga liiga pikka vahet, kui tegu vanema inimesega; mehega: ülekaalulisega; kaasuvate haigustega inimesega; palju kontakte või habraste inimeste kontakte omava inimesega; antikehade tasemega alla 300. Ehk mida rohkem punkte täidetud, seda kindlamalt 3. doosi ära teeks.

#3888883:

Rumal ja võhiklik seisukoht.Immuunsus on hulga keerulisem kui sinu loetud antikehad veres. Pigem kiiruga kokku pandud vaktsiinid kaitsevad vähe.

Blaa blaa blaa.

#3889169:

#3885992:

Praegu haigestuvad need, kes on valdavalt saanud aasta algusest vaktsineeritud ja AstraZenecaga, Moderna ja Pfizeriga on kaitse on tugevam.

ei, haigestuvad ka paljud suvel vaktsineeritud noored

Ei haigestu, ära valeta. Väga ilmekas on päris noorte, 12-15 vanusegrupp, kes said vaktsineerimisloa alles juulist, st. 2. süst on kõigil tehtud kõige varem augustis. 100 tuhande vaktsineerimata 12-15 noore hulgast haigestus oktoobris 1287 noort, 100 tuhande vaktsineeritu hulgast samal ajal aga 42 noort. 30 korda vähem! Nii võimsalt toimib vaktsiin noortel, kes on värskelt vaktsineeritud.

Mul näide kodus mitte haigestuvast 15a noorest, sept. keskel sai 2.doosi.  Meil praegu 3 pereliiget haiged juba nädal. 15a ei tunne midagi kuskilt.

#3889279:

Täpsustan, et 12-15aastaseid hakata lubama vaktsineerida siiski 17. juunil (Tartus veelgi varem) ja minu oma sai teise doosi juba 23. juulil. Teisalt tähendab see, et varem kustub ka tugev kaitse, varakevadel ilmselt tuleb uus doos teha. Minu lapse klassis haigestus septembris-oktoobris koroonasse vähemalt 5 last, tema mitte. Keegi vaktsineeritutest ei haigestunud, ka mitte need, kel sel ajal veel teine doos oli tegemata.

Kõik ei haigestu ju mitte kunagi, olgu nad vaktsineeritud või vaktsineerimata. Selle ilmekaks näiteks on perekolded, kus 1-2 liiget positiivsed ja teistel pole häda midagi, kuigi elatakse pead-jalad koos.

#3889279:

Täpsustan, et 12-15aastaseid hakata lubama vaktsineerida siiski 17. juunil (Tartus veelgi varem) ja minu oma sai teise doosi juba 23. juulil. Teisalt tähendab see, et varem kustub ka tugev kaitse, varakevadel ilmselt tuleb uus doos teha. Minu lapse klassis haigestus septembris-oktoobris koroonasse vähemalt 5 last, tema mitte. Keegi vaktsineeritutest ei haigestunud, ka mitte need, kel sel ajal veel teine doos oli tegemata.

Vabandan, panin kogemata miinuse, tahtsin tsiteerida hoopis. Mul tekkis küsinus, et kas haigestusid raskelt need noored ja kas oli tüsistusi ja nn long covidit (ehk vinduma jäämist)?

Neist viiest klassikaaslasest, lapsest: ei haigestunud ilmselt raskelt, tüsistustest ka veel ei tea, kuna alles paranesid. Haigusnädalate tegemata töödega ilmselt maadlevad veel tükk aega, kuna nagu igas koolis, tuleb ka kõige pisema töö eest saadud X pärast järele õppida ja teha. Lisaks tegi üks laps kodus väga haigeks oma kodustöötajast vaktsineerimata ema, kes sattus ka haiglasse ja siiani vindub.

#3889494:

#3889409:

poolt. Lihtsalt täpsustan, et 15-a noor võib olla ka asümptomaatiline positiivne st. ise haigustunnuseid ei oma, kuid on nakatunud ning külvab edasi.

Ja millisel viisil see levitamine täpsemalt toimuma peaks? Ma pakun, et suudlemine oleks suht ainus variant, kuidas kedagi nakatada. Mingist külvamisest on küll kohatu rääkida, kui inimene ei köhi, aevasta ega nuuska.

Noh, naermine ja karjumine või laulmine on ka variandid siiski. Ilmselt ka väga lähestikku rääkimine, nagu koolis tunni ajal pinginaabriga sosistades, näiteks.

#3885826:

Kas keegi targem oskab öelda, milline antikehade hulk on madal ja tuleks kindlasti teha tõhustusvaktsiin? Või milline piisavalt kõrge, et oodata veel 3. süstiga? Kust leida infot?

Veenivere analüüsi tulemus:

SARS koroonaviirus 2 IgG- 91.61 COI

KUna tegemist on katsetatava vaktsiiniga, siis üks osa vaktsiine pole üldse vaktsiinid, vaid on platseebo. Sellega peab ka iga vaktsineerija arvestama, et ta ei tea, mis talle süstiti.