Esileht Tööelu, raha ja seadused. appi, laps sündis välismaal

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 73 )

Teema: appi, laps sündis välismaal

Postitas:

Tere, oleks hea kuulda arvamusi, kuidas sellises olukorras toimida.
Kuna partner on hollandlane ja resideerusin seal kui rasedaks jäin siis tegin (takkajärgi vale tunduva) otsuse laps ilmale tuua Hollandis. Kõigepealt nagu läks sujuvalt. Sai mind partneri juurde sisse kirjutatud. Ilusti läks ka arstilkäikudega ja sünnitusega. Probleemid algasid peale sünnitust. Tundus, et kohalik hooldussüsteem näeb last kui eelkõige isa last ja hollandlast ja mulle jäi niiütelda imetaja-hoolitseja roll. Häiris et vestluses hooldustöötajate või arstidega eelistasid nad pigem mehega rääkida. Samuti olin kuidagi kahevahel, et mis siis tulevikust saab, holland või eesti? Uurisin, äkki mul võimalus siis hollandi kodanikuks saada. Selgus et nii lihtne see pole, maksta suuri riigilõive, pikki protseduure ja siis ka tegelikult pole kindel. (Keelt ma oskan, selles pole probleem iseenesest.) Mis vihastas ja hämmastas. Olen endiselt enda teada eestlane, niisiis sünnitanud Hollandis küll. Mis juhtus peale sünnitust, tulid ametlikud kirjad Hollandi riigi nimel, et meie laps peab tegema seda ja tegema teist. Minema sellele uuringule ja tulevad teile teised inimesed koju. Ja ikka intensiivselt. Ma ikka ütlesin, et uuringud või arstivastuvõtud vms sooviks ikka eesti keelekeskonnas teha aga läks nagu kurtidele kõrvadele. Kuna laps on mittehollandikeelne sattusime ka kohe nn. töötluse alla, et iga hooldustöötaja kes mind lapsega näeb ütleb kohe: Teate, et teie hollandi keel ei ole piisavalt hea, et laps kodus hea hollandi keele saaks. Selleks peab ta ikka väga varakult, nii varakult võimalik meie lastesõime-lasteaeda-kooli minema, kus ta hollandi keelega harjuks. Tõsi, mina räägin aktsendiga. Mis nõutuks tegi, hollandlaseks mind ei peeta. Eestlasena ei aksepteerita. Aga ootus olis selge igal pool, et anna oma laps süsteemi hooleks, me teeme tast hollandlase. Juriidiliselt nagu oleks korrekte: lapsel on tõesti isa hollandlane ja seetõttu topeltkodakondsus. Teisest küljest, lapse kasvatamisel hollandis kaasnevad selged kohused laps sünnist saati hollandlaseks treenida. “Je kind moet goed nederlands leren …” Kui tibuke nii 1,5 oli, hakkasin sellest identiteedivirrvarrist väsima. Ühel ilusal päeval otsustasin, et vahelduseks elame aja Eestis, minu isa juures. Ta on vananemas ja vajas ka hooldust. Hea meelega oleks pigem just maksimaalselt vaadanud, et laps hästi eesti keelt omandaks, kuna tundub, et tulevaseks eluks on ta selle Hollandiga ikkagi seotud ja vaata et pantvangis sealses koolisysteemis. (Kool on seal mittehollandi emakeele rääkijatele kohustuslik alates 4 aastasest peale, kõrvalehiilijatele trahvid.) Ehk soovisin väga lapse Eestis olles kas kohalikku lasteaeda panna või mängurühma või lapsehoidjale. Tuli pettumis. Kohalik valla vastav ametnik teatas, et kui laps välismaal sisse kirjutatud siis tal Eestis, või meie vallas mingit õigust mingile lasteaiakohale pole. Eralasteaedu pole. Lähim lapsehoiugrupp 15km. Aga sinna võetakse kui laps aastaks panna mitte nii, juhuslikel aegadel. Samuti pole nn. emme lapse mängukrruppi vallas. Keila vald on. Kurvaks võttis ja nõutuks. On lähenemas daatum, millal pean naasma Hollandisse kus me sissekirjutatud oleme. (Nautima lapse saatmist kõikvõimalikele pool ja kohustuslikele arendavatele üritustele mis tema hollandikeeleoskust peaks juba eos parandama.) Mida aga saada ei suuda, on õigus oma lapsele omakeelne haridus anda. Ähvardused kohalikelt hooldus-inimestelt oli standartne, kui te kaasa ei tee, süüdistame teid lapse ärakasutamises ja lülitame sisse lastekaitseliidu, teeme teie vastu kaebuse. Ehk mul on vähe valida. Hetkel sõidame sinna tagasi. Aga mu plaan oli minna siis vaid korraks, nn. näidata nägu, laps peab lastearstile nägu näitama, et ta ilus ja terve… ja siis tagasi sõidame loomulikult Eesti. Aga jälle? Kas tõesti ei ole erandit sellistele nn. 2 passiga lastele? Et neil oleks võimalik Eestis ka kuuluda, õppida siin seltskonnas mängima. Harilik eesti laps olema. See äraütlemine, et meil käivad lapsed ainult kes meil sissekirjutatud on tekitas kohe mõtte, et noh, äkki ma siis tõesti kirjutan meid hoopis Eestis, isa majas sisse. Aga selgub, et hetkel kui ma siin ennast sisse kirjutaks, tühistuks meie Hollandi sissekirjutus. Sellel oleks automaatselt tagajärjed. Tühistuks minu tervisekindlustus. Hollandis on nii, et peab sissekirjutus olema, et tervisekindlustus oleks ja vastupidi. Ehk kohe kui ma nn. söandaks meid Eestis sisse kirjutada, et laps siin olles lasteaeda saaks kasutada juhtuks see, et mehe sots korteri üür tõuseks, meie tervisekindlustus lülituks välja ja kindlasti veel midagi. Ja kui see juhtuks, nende tagasi apply-mine jälle võtaks meeletult aega. Aja, mu sealse fie panga kasutamisvõimalus ei funktsioneeriks jne. Ehk nagu on nii seatud, et inimesed, kes korra ennast seal Hollandis ennast sisse kirjutanud on, hästi lahkuda ei saagi. Kõik on sissekirjutusega seotud ja sellest loobumine vaat et elu lõpetamise algus. Ka elukaaslasele ei tahaks käru keerata, ta toetab mind-meid igati. Isegi mu soovi Eestis elada. Kas ei ole mingit erandit selles vallas? Et emmed, kellel Eesti laps, aga väljamaal sündinud, saaks õiguse Eestis last lasteaeda panna, kus ka nad sissekirjutatud siis on? Või õiguse topeltsissekirjutusele? Soov ja mure on tõsine. Kuna on näha, kuidas väike areneb, õpib rääkima. Tõsiselt sooviks ka teiste lastega mängida. Aga praegu lihtsalt ei saa ühe seaduspügala tõttu selleks võimalust. Uurisin siis, et kas saaks ta samasse lasteaeda nn. erandina panna. Et me maksame. Aga üteldi, et nii ei saa. Et miks siis mitte… See on ju nii oluline, et laps just siin oma kogukonnas mängima õpib, mitte mingis anonüümses väljamaa kogukonnas, kus ta nagunii koguaeg ikkagi väljakaks tembeldatud on või “teistmoodi on” kui hoolikalt sissekirjutatud ta seal ka poleks. Kas soovitada on, kelle poole murega pöörduda. Ennast Hollandist nn. välja ma ennast kirjutada ei saa. Tahaks väga Eesti ja suur unistus, et tibu ikkagi saaks mingi perioodi kohalikku lasteaeda. Ideid, soovitusi? Pisut meenutab olukord üht teist juhtumit. Kuna isa vana ja laps pisi, otsustasin juhiloa teha siis siin Keilas. Aga selgub et juhiloa saamiseks mul õigust pole, kui palju ma siin autokoole ei teeks. Et kui sissekirjutus Hollandis, peaksin ikka autokooli seal tegema ja siis seal juhiloa taotlema?? Samuti võttis nõutuks. Ma räägin küll keelt aga auto ja mehhaanikaga seonduvat terminoloogiat ei suuda ma ka parima tahtmise korral nii kiirelt omandada, et veatult autokooli läbi teha. Kas poleks loogilisem, et inimene taotleb juliloa ikka oma emakeeles? (Mul siis eesti keel.) Ministeeriumis üteldi “te peate ise valima, kummas kohas te elate.. lihtne..”. Aga pole. Elukaaslane oleks nõus aegamisi Eestis kohanema ja ehk isegi Hollandist lahkuma aga see võtaks aastaid, et ta mõttega harjuks. Pole ka mõeldav, et me loobume oma sealsest tervisekindlustusest ja muust sissekirjutusega seonduvast. Hollandis on nimelt maru keeruliseks tehtud arstiabi saada, kui kohalikku tervisekindlustust pole. Ma ei kujutaks ette, et ühel päeval väikesega seal olles juhtub midagi ja arstiabi on not done. Üks suur põhjus, miks välja kirjutada ei saa on ka see, et elukaaslasel oli alati suur unistus taotleda suurem sotsiaalkorter. A la, et lõpuks perega elama hakata seal, praegune maru väike. Aga kui ma nüüd välja kirjutan siis loomulikult ta seda ei saaks. Loomulikult, seni kuni ma seal sisse kirjutanud olen, lasub lapsel ka koolikohustus alates 4ndast eluaastast. Sellest hetkest oleks ta kohustuslikus korras 5 päeva nädalas hollandi keeleruumis. Et tglt enne seda ongi ainus shanss, et ta harjuks eesti keelega, sest pärast tal seda võimalust enam pole. Kui me seal peame olema. Muidugi on oht, et mul saab sellisest nn. sundsuhtest siiber ja me tuleme eestisse ja jätame papa maha aga seda küll ei tahaks. Et mingi seadusandlus saab lahkumineku põhjuseks. Hetkel varun veel kannatust.Takkajärgi kahetsen siiralt, et otsustasin seal sünnitada. Juriidiliselt nägi sellest hetkest Hollandi riik last kui hollandlast ja meid ei jäeta kunagi enam rahule. (Ja nn. riskigruppide laste screenimiseks on seal lõputult programme välja töötatud…) Kui oleks sünnitama tulnud Eestis ja põhi-hoolduse Eesti spetsialistide käe all teinud ja siis lapse isa juurde naasnud, ei oleks meid seal tülitatud mingite nõudmistega, pakun. Teistele sellist elamust ei soovita. Tunne on sellest lähenemisest, nagu oleks Hollandi riigil mingi mentaliteet, et iga inimene, kes seal elab, kindlasti tahab sinna jääda ja mingiks hollandlase veatuks koopiaks muutuda, kes aktsendivabalt räägib ja kõike teeb nagu hollandlane ja lapsest teeb ka hollandlaase, ehk neilt saab ka Hollandistumist nõuda ja viis kuidas see läbi viiakse on kergelt ebaviisakas ja mitmetes vormides ainult häiriv. Meenutab pisut Eestis aset leidvat lõimumist kuid vormides taktitundetum. (Näiteks norimist keeleoskuse kallal jätkatakse ka siis kui näha, et inimene räägib aga lihtsalt aktsendiga või kasutab valesid sünonüüme.) Mis veel shokeeris. Kõik kohalikud hooldustöötajad on korduvalt ja korduvalt toonitanud, kui oluline, et laps võimalikult kiirelt Hollandi ühiskonnaga haakub ja kaasa tegema hakkab, keegi pole kordagi muret tundnud, äkki ei saa laps piisavalt võimalust oma emakeeleruumis olla ja kas ta ikka saab ilusti eestikeelsesse kooli hiljem. Ei piuksugi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Juriidiliselt nähtuna, lapsel on ju ka Eesti pass. Kas see tõesti ei ole piisav õiguslik alus, et elukohajärgses lasteaias perioodiliselt võimalust saada osalemiseks? Misk on sissekirjutus olulisem kui pass-kodakondsus? Kas erandi taotlemine selles olukorrals oleks võimalik, arvesse võttas asjaolusid? Ei saa ju olla, et see esimene juhtum on, kus Eesti emme ja mujalt Papa ja elatakse alles nn. faasis kus tegemisi toimetamisi mõlemas riigis korraga…

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt 21.04 02:52; 22.04 00:34; 22.04 00:42; 22.04 11:25; 22.04 11:26; 22.04 11:31; 22.04 11:40; 22.04 11:46; 22.04 12:14; 22.04 14:06; 22.04 19:52; 23.04 02:49; 23.04 20:34; 23.04 20:42; 23.04 20:52; 24.04 04:53; 24.04 04:59; 24.04 12:03; 24.04 16:40;
To report this post you need to login first.
Postitas:

kuna Eestis toimivad riiklikud lasteaiad maksumaksja raha eest, ei saagi teie mittemaksumaksjana neis käia. see kas just sinu elukoha läheduses on eralasteaed, pole küll riigi mure. vii siis lähimasse hoidu, milles probleem. nõuda , et kõik oleks käe-jala juures kodumaal kus sa pidevalt ei ela, sinu pere makse ei maksa, on naeruväärne.
ka Holland kus te sotsiaalkorteris elate, tahab selle eest midagi vastu, kasvõi väikest hollandlast kes tulevikus riigile tulu toob mitte ei pea sotsiaalkorteris elama nagu ta vanemad keeleoskuse puudulikkuse tõttu.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.04 07:13; 23.04 10:14;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tead, tegelikult poleks vahet olnud, kui laps Eestis sündinud oleks. Alates hetkest, mil ta Hollandisse sisse kirjutati, oleks ikka kõik sama teed läinud. Kui sa vaatad, mis praegu Euroopas toimub, siis iga riik pingutab maksimaalselt, et kõik immigrandid, aga eriti lapsed, võimalikult kiirelt integreerida. Suurepärane keeleoskus tagab hilisema hakkamasaamise koolis.

Mis juhilubadesse puutub, siis nii ongi, et neid saad teha riigis, kuhu sisse kirjutatud oled. Kui juhiluba aegub teises riigis elades, pead uue taotlema asukohariigis (kui aktsepteeritaval tasemel autokooli läbimise tunnistust ette näidata pole, võib juhtuda, et ka autokool ja eksamid tuleb uuesti läbi teha). See on selleks nii, et inimesed ei käiks lube ostmas kolmandates riikides.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 21.04 08:19; 25.04 12:00; 28.04 14:10;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kas tõesti ei ole erandit sellistele nn. 2 passiga lastele? Et neil oleks võimalik Eestis ka kuuluda, õppida siin seltskonnas mängima. Harilik eesti laps olema.

Kodakondsus ja elukoht on kaks eri asja. Sa võid oma ühe või kahe passiga hoopis kolmandas riigis elada. Ja see, millises riigis laps sündis, ei mängi mingit rolli.
Eesti riigil on eelkõige kohustused siin ametlikult elavate, töötavate ja makse maksvate inimeste ees. Meie riik pole nii rikas, et saaks pakkuda sotsialiseerumisvõimalusi mõneks nädalaks-kuuks siia tulevatele lastele. Lasteaiad on kohaliku omavalitsuse rida ja nemad peavad koha tagama eelkõige ikka enda elanikele. Loomulikult oleneb väga palju ka piirkonnast. Kui on tegu khaga, kus lapsi vähem ja lastaias kohti üle, siis suure tõenäosusega saab juhatajaga rääkides lapse ka ajutiselt lühikeseks perioodiks sinna panna.
Mulle tundub, et hoopis sa ise pole eluga Hollandis rahul. Ja ma tegelikult ei saa ka aru, mis lõimumisest ja sundintegreerumisest sa räägid. Lapse isa on ju hollandlane, laps kasvab koos isaga ja Hollandis sealses keelekeskkonnas. Kuidas saab su laps olla mittehollandikeelne? Mis keelt isa siis lapsega räägib?
Ja loomulikult on Hollandi riigi jaoks tähtis, et seal elavad lapsed suudaks kohalikus keeles suhelda ja koolis hakkama saada.
Mina näen, et sul on hetkel 2 varianti – lepi eluga Hollandis või tule tagasi Eestisse. Viimasel juhul pead arvestama muidugi ka sellega, et kui isa ei taha kaasa tulla, siis väga suure tõenäoususega saab ta nõuda ka lapse Hollandisse jäämist.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 21.04 09:36; 22.04 11:06; 22.04 15:06; 24.04 13:08;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Liisu, kirjuta mulle lehtleht@hot.ee
onutütar Triin

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma arvan ka, et otsusta nüüd ära, kas sa elad Hollandis või Eestis. Ma ei ela ka Eestis, juba aastaid, mu lapsed on sündinud teises riigis teises rahvusest isaga. Muidugi on nad olnud algusest peale meie asukohariigi süsteemis, käinud siin arstidel. Suuremad lapsed on käinud kohalikus (=isakeelses) lasteaias, käivad kohalikus koolis (noorim, 2a vana, on esialgu kodune, aga samuti kohaliku lasteaia sabas, ja kui kuu aega tagasi mind veenda üritati, et juba nüüd lastesõime paneks, siis keelt argumendid ei puudutanud). See, kas mina suudan neile kohalikku keelt piisavalt hästi õpetada, pole küll jutuks tulnud, kuna enesestmõistetavalt räägin mina oma lastega eesti keeles, isakeelt õpetavad nende isa ja muud isapoolsed sugulased, ja küllap nad seda juba aktsendivabalt teha oskavad. Samuti käivad nad igal suvel paariks nädalaks Eestis vanavanemate juures ja sel õppeaastal õpivad vanemad lapsed ka Üleilmakoolis Eesti kohta. Siin foorumiski on olnud suurematele Välis-Eesti lastele keeleõppelaagrite pakkumisi, me pole neid kasutanud, sest meil on Eestis sugulasi piisavalt, kellega keelt harjutada.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 21.04 11:05; 24.04 01:05; 24.04 11:35; 26.04 17:09;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ega muud vist polegi kui tuleb valida üks riik, kus elada. Ja kui on Eesti, siis võib tõesti isal olla õigus last endale nõuda. Loodetavasti asi nii kaugele ei lähe. See on muidugi hirmutav ja väga nõme, et Hollandis ema lapsega oma emakeelt nagu ei tohiks rääkida. Päris õudne tegelikult. Kui ikka valid elu Hollandis ja tahad asja natuke pehmendada siis ma soovitan otsida teisi eesti peresid sama vanade lastega. Ma usun, et kindlasti leidub. Saage tuttavaks, laske lastel omavahel mängida, korraldage ühisüritusi. Teine asi on see, et sa pead ise ka väga aktiivne olema lapse eesti keele omandamise toetusel. Osta talle eestikeelseid raamatuid, loe neid ette, vaadake eestikeelseid multikaid ja lastefilme, kuulake eesti lastelaule. Kasvatage laps teadlikult kakskeelseks ja seisa oma õiguste eest. Jah, laps ilmselt läheb hollandikeelsesse kooli aga see on ka normaalne kui isa hollandlane ja elate Hollandis.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kas linnas, kus Hollandis elate, ei eksisteeri Eesti Maja? Mitmetes riikides tegutsevad ka Eesti Majas eestikeelsed lasterühmad, kus käiaksegi koos eesti keeles suhtlemas. Mina alustaks sealt, et uurida, kuidas teistel lõimumine läinud on.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.04 11:23; 24.04 00:15;
To report this post you need to login first.
Postitas:

No aga Keila on ju Tallinnast vaid lühikese rongi- või autosõidu kaugusel?! Ning Tallinnas on ometi eralastehoidusid küllalt, erakate puhul ei mängi ka elukoha registreering rolli … Ma saaksin aru, kui jutt käiks kuskil pärapõrgus asuvast külakolkast. Mul käis kolleeg kogu aeg Keilast rongiga Tallinna tööle, tööpäev algas tal kell 7.55 ja tema väitel oli palju kiirem-lihtsam-täpsem rongiga kui autoga tulla. Mina tulin Tallinna linnaservast autoga (tõsi, tegin lastehoiu kaudu tillukese ringi) ning pidin temast varem oma kodust startima.

Päris niimoodi muidugi ei saa, et tahate korraga riiklikke toetusi ja sotsiaalseid garantiisid mõlemast riigist – Hollandist ravikindlustust ja (suurt) sotsiaalkorterit ning Eestist, et meie riik maksaks lapse lasteaiakoha eest. Aga kui eraka eest oled valmis maksma, ei tohiks Tallinnas küll olla leidmisega probleemi. Isegi sellisega, kus saab käia oma vabalt valitud aegadel.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.04 12:50; 22.04 01:50;
To report this post you need to login first.
Postitas:

tahaks kahel toolil korraga istuda, aga ei saa…

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 21.04 13:00; 22.04 11:18; 24.04 00:01;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tänan nõuandjatele ja kaasamõtlejatele. “Tahan riiklikke toetusi mõlemast riigist?” Eei ei. Tegelikult polegi kunagi mingeid riiklikke toetusi saanud ega ka kusagilt palunud! Vabakutseline kunstnik. Reeglina miinimumtasude pealt. Need on nii väikesed, et ei tuleks minu riigile panustatud summasid arvesse võttes kusagil mingi toetusesaajana arvesse. Olen ise fie. Mees on ka fie. Mõlemad kõrgharidusega ja töötame nn. oma lemmikalal ja lapsega kodus olemine on ka mu lemmikala. Ehk ärge saage aru, ma ei kurda kuna tahaks lapse kaelast ära vaid, et näe, on oht et tibu imetakse mingisse lõimumis-integreerumisprogrammi sisse ja kui ma talle eesti keelt kõnelevaid sõbrakesi ei lase tekkida kaotab ta kogu selle tunde, et siin teretulnud on… või, et siin võiks toredaid lapsi olla kellega mängida vms. või noh, normaalne tavaline laps olla, lihtsalt hollandlasest issiga. Et see perspektiiv hajub ja jääb ta mulli kus tal on “normaalne issi ja emme imelik selline, eestlane hoopis, ahh see on üks küla kusagil ida euroopas, ma kunagi seal käinud aga rohkem ei mäleta”. Mingeid ootuseid mul selles suhtes poleks et mingi teine maksumaksja minu lapse lasteaeda maksaks või kindlasti pole mu mehel ideesid, et keegi tema korterit maksaks. Sots. korter on ka puhtalt selle pärast, et oleme ise juba nn. eakamad inimesed ja kui nüüd nt. hakkaks hoopis sots. korteri asemel pangalaenuga maja ostma, sureme ilmselt enne kui laen makstud mida lapsele ei soovi. Sellest oli valik sots. koreri kasuks. Hollandis era sektoris kinnisvarana ei ole lihtsalt midagi saada… Ära otsustamist, kus elada oleme ka mehega rääkinud, et näe koliks Eestisse. Ta saaks isegi oma töökohast nõusoleku, et töötab aegajalt Eestist. Aga ka temal võtaks Eesti ühiskonda integreerimine aega. Aga last kiirustatakse Hollandlaseks muutumisega takka seal iga jumala päev… Ehk paarikese kultuurilise identiteedi küsimused ju arenevad aeglaselt, kus me elame või kuidas me elame ja kuidas töö paindub sellise piiriületava pereelu all… Kõike saab aga suurim hirm on, kui kell kukub ja laps 4 aastat vana, tuleb mul ta Hollandi seaduste kohaselt 5 p5eva n5dalas hollandi kooli saata. Mis just nn. vähem keeleoskajate drillimiseks mõeldud. Seadus on seadus. Ehk ainus aeg kui ma tegelikult tal Eesti olu ja sõpradega saaks lasta olla ongi siis just nüüd, kuni ta neljaseks saab… Ja jah… juba olen mitu mitu mitu lastehoidu läbi helistanud… igalt poolt on seni ära üteldud. Pakutakse, et me sobiks küll kui oleksime kohalikud, et siis maksaks vald lasteaia aga nii kõrvalt suvalist last nad ei taha. Noh, nii ei väljendatud aga äraütlemise sain kokku nüüd 8 lt Keila valla lastehoiuga tegutsevalt asutuselt. Kusjuures pöördumistes sõnastasin selgelt et soovin ISE maksta hoiu eest ja ei soovi mingeid tasuta lõunaid. Ja kindlaasti ei soovi väikest last päevadeks kuhugi sokutada vaid lihtsalt aegajalt võimaluse saada, et ta teiste omaealistega mängiks. Ei tuhkagi. Otsin hetkel tõesti edasi Tallinna regioonist aga uskumatu, kas siis terve Harju maa peal pole toredat lastehoidu, kes normaalse tasu eest (mitte 200 eur tunnis) vahel lubaks meie lapsel tund või kaks teiste lastega mängida? Tallinna sõiduga Harjumaalt ju see jama ka, et pea kaheseks saaval põnnil pole nii lihtne seda tund aega rongisõitu niisama vastu pidada. Igav hakkab, liikuda vagunis ju ei tohi. Kord nädalas, aga kui 3x siis muutub laps nõutuks. Ise ka. Et kas tõesti paremat varianti pole. Mingi aeg käisime Rahumäel mängujaamas, tore oli aga jällegi, vahel sõitsime sinna pika maa maha. Laps juba oli kurb rongis, et jälle nii pikk sõit.. aga kohale jõudes selgus, et seal tol päeval polnudki lapsi hetkel või olid teisest vanusegrupist või oli lihtsalt kinni. Lohutus, et näe, kui seal Hollandis olete, on seal kindlalt mingi Eesti lastesõim… ei ole kahjuks. On tore asutus Eesti kool aga toimub vaid kord nädalas. Kindlasti parem kui mittemidagi. Muidugi kõlab poliitiliselt korrektselt, et kodanik, jääge eestisse, mis teie probleem on. Aga mees ei ole enam 18, et viskab töökohad nurka, kolib uude riiki, õpib keele, leiab uue töö… ja kõik kuna topeltsissekirjutust ei võimaldata. Ja me võime ju siin või seal elada, kui inimesel töö siis on inimesel töö. Ma lihtsalt ei kujuta ette, et ta läheb ülemuse juurde ja ütleb, “sorri, mu naine ütles, et talle kohalik lastega seonduv hooldusseadustik ei sobi ja kolib ära Eestisse, kardab, et nii muutub laps hollandlaseks ja kaotab teised kultuurilised identiteedid… et noh nad lähevad ja teate, ma panen nüüd ameti maha ja lähen nendega kaasa.” Pigem ta just ahmib hetkel rohkem tööd teha, et igaks juhuks jne. Et lapsega seonduvalt tuleb kulusid või kolimisega või. Ikka just, et rohkem tööd teha, kindlasti kindlam tulevik… Valmistun ka olukorraks kus mees ütleb, et näe töö pärast ta ikka peab Hollandisse jääma ja Eesti minuga kolida ei saa. Et siis me peame ka Hollandis olema. Ja kui see 4 aastaseks saamine ja koolikohustus algab, proovin nn. erandi taotleda, et soovin et mu laps saaks selle koolikohustuse emakeelse eraõppega sisustada. Aga kardan, et selle peale naerdakse lihtsalt välja… Selle varase koolimineku mõte oli just lapselt varakult võimalikult oma keele ja kultuuriruumist ellimineerida. Mis meid veel “toredat” ootamas… Neil on isegi viis mõeldud, kuidas maast madalast õigus saada nn. kodude kontrolliks. Ettekäändeks, et noh, me kontrollimas ei käi, me tuleme kord nädalas lapse lugemisoskust stimuleerima…. mis see tähendab… kui pisi 4-ne saame ka tasuta (!) hooldustädi, kes Hollandi maksumaksja raha eest (!) meil kord nädalas elutoas diivanil tuleb istuma, ja lapsele ette lugema! Projekti nimi on “voorleestrein.” http://voorleesexpress.nl Kui te näete sellel veebilehel rõõsat blondiini kes tõmmudele lastele ette loeb, ärge ehmuge. Tegelikult on tegu riikliku kavaga stimuleerida Hollandis resideeruvate laste hollandi keele oskust. See väidetavalt garanteerib, et neist saavad edukad ja konkurentsivõimelised ja muidu vahvad inimesed. (sic! jutt on siis Ranstadi, ehk ühe EU kõige ülerahvastatuma regiooniga…) Ja väidetavalt selline kohustusliku ettelugeja saatmine kodudesse aitab ära hoida hisisemaid õpihäireid. Appi, ma ei taha, et meil mingi idioot igal neljapäeval diivanil passib ja lapsele Karlsson katusel hollandi keeles ette loeb! Ma suudan seda ise ka teha. (Jällegi, vestlustest lastehooldustöötajatega kohalikust lastehoolduskeskusest kajastus, et nad kahtlevad ja ikkagi rõhutasid, et kui oleme nn. selliste programmide sihtgrupp, teeme need kõik kenasti kaasa… Jälle…. muidu oli neil hirmus kiirelt see salapäraane ähvardus tagataskus, et noh me ju soovitame, et meil on siin ka lastekaitseorganisatsioonid ja trahvid ja muud meetmed…) Kõik ettelugevad ametnikud on spetsiaalselt treenitud terrorismivastaseks võitluseks ja koduvägivalla tuvastamiseks ja milleks kõik veel… lihtsalt väsimus tuleb peale kui sellest lugeda… Et küll on hea, et see kõik on aga ikkagi on soov, et meie tirts lihtsalt üks tavaline Eesti laps oleks. Mitte ülekontrollitud, ülestimuleeritud, ülestruktureeritud keegi, kellel lasub vastutus Hollandi riigis edukaks saada. (Nagu oleks edukas olemine või hakkamasaamine kuidagi riikliku lojaalsusega seotud… vana koloniaalriik ja maailma võimsamaid ekspordihaisid… ja siis selline jutt lojaalsusest… lihtsalt ei saa aru.) Uurisin ka, kas mul õigus lapsele nt. emakeelset koduõpet anda? Mul on kõrgharidus ja suudaksin veel enne lapse 4-seks saamist Eestis vajaliku eelkooliõpetaja kursuse kaugõppes ära teha? Et a la kui laps 4-ne ja koolikell kukub ütlen ametnikele, et “jongens, laps on “geen Nederlander” seetõttu ma teda teile Hollandi kooli ei anna. Eesti pooli kohapeal permanentselt pole, seetõttu annan nn. baas-eelkooli programmile lapsele koduõppes” ja näitan Eestis kursuselt saadud diplomi ette… Kas kogemusi, kas toimiks? (Tegu pole naljaga, peab ju olema Eesti emmesid kes koolist eemal elanud ja ise lapsele algkursuse pakkunud…) Ja otsiks toeks veel mingi rahvusvahelise lasteõiguse klausli, et igal lapsel õigus emakeelsele haridusele… ja või veel sinna juurde, et vähemalt eelkooliharidusele emakeeles…? Oleks lootust?
Uurimas olen veel võimalus panna laps nn. internatsionaalsesse kooli. Ingliskeelsesse kooli. Algusest peale. Et emmega räägib eesti keeles, issiga hollandi keeles ja koolis räägib inglise keelt… Loodetavasti on see võimalik. Kellegil nt. kogemusi rahvusvaheliste koolidega, rahvusvaheliste eelkoolidega? Ps. siiralt tänulik soovituste eest. Võib tunduda naljakas aga probleem on tõsine. Kogu selle meie keele ja kooliteema puhul pisut isegi tunne tekkima hakanud, et nagu aitaks lapsel sõjaväest kõrvale hiilida. Et see jutt kohustuslikest ettelugejatest ja eelkoolidest on väga väga kohustuslik, mitte nii, et ma ütlen, ei me oleme eestlased, me teeme omamoodi ja meid jäetaks rahule… (Seni kuulnud kõige karmimad meetmed on, nad lihtsalt omavad ka õigust lapse kodunt ära võtmiseks ja asendusperre andmiseks kui arvavad, et lapse hollandikeeleline areng ikka kodus hästi ei lähe…) Nõutuks võtab…

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Loo moraal vist, never ever ära sünnita institutsionaliseeritud Kesk-Euroopas. Pigem Eestisse tulla. Siis ei julge vähemalt keegi tulla hiljem väitma, et su laps on Hispaanlane või Eritrealane või Sakslane. Kõige totram juriidiline oht. Kui lapsega siis pärast Eesti tulin, tegelikult hooldustöötajad ei pidanudki seda enesestmõistetavaks! Uuriti hoopis, ega mul pole plaanis last ära vedada ja teises riiki panna elama! (Leian, et pisut ebaviisakas nn. ametlikult hooldustöötajalt.) Ja siis vaadati lapse issi poole kohe, et noh… teist sõltub, kas ikka lubate lapsel emmega välismaale minna või mitte. (Umbes, et meie laps, meie käsime ja keelame, kui emme tahab ringikese vahel mujal olla, seda võib, kui aga lubatud ajaks tagasi on…) Muidugi saaks mu mees aru kui ma peale seda totrust juba kiusu pärast Eestisse jääks. Aga kahju oleks ka. Et nagu kellegi sõnakõlksud ja terminid ja kiivakiskumised aga sinu meepott mis nagu eriti enam ei meki… Ei usu, et lapsel on ka lahe nõutu näoga emmet vaadata koguaeg.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt 21.04 02:52; 22.04 00:34; 22.04 00:42; 22.04 11:25; 22.04 11:26; 22.04 11:31; 22.04 11:40; 22.04 11:46; 22.04 12:14; 22.04 14:06; 22.04 19:52; 23.04 02:49; 23.04 20:34; 23.04 20:42; 23.04 20:52; 24.04 04:53; 24.04 04:59; 24.04 12:03; 24.04 16:40;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kas on mõni mõistlik põhjus, miks ei võiks paarike jääda elama korraga kahte riiki? Ilma, et peaks valima. Põhjuseks võib ju olla, et üks partner on kohustatud nt. vanaema või ema hooldama või töökoht või keelebarjäär või, et kohanemine uue keskonnaga teatud vanuses ei lähegi nii kiirelt. Samuti, kui perel pmts mõlemis riigis sugulasi, kelle eest lasub kohustus ja vastutus hoolitseda. Hauad vajavad ka riisumist ja kastmist. Ja teised pisisugulased aegajalt külastamist… Eriti kui nagunii mõlemis riigis kinnistuid ja või sissekirjutus iseenesest poleks probleem. Nagu kes selle kahe heinakuhja vahel kõõlumise ära keelamisest õieti kasu lõikab? Pooltargumentideks just, et siis saab inimene pereinimesena paremini tegutseda. Lapsed hoitud, töö tehtud, vanaemadel silm peal hoitud… Samuti on arusaamatu, miks on keelatud topeltkodakondsus. Ehk miks peaks laps 16selt hakkama manipuleerivat mängu mängima “valin selle kodakondsuse mis mulle tulevikkus rohkem pappi sisse toob.”

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt 21.04 02:52; 22.04 00:34; 22.04 00:42; 22.04 11:25; 22.04 11:26; 22.04 11:31; 22.04 11:40; 22.04 11:46; 22.04 12:14; 22.04 14:06; 22.04 19:52; 23.04 02:49; 23.04 20:34; 23.04 20:42; 23.04 20:52; 24.04 04:53; 24.04 04:59; 24.04 12:03; 24.04 16:40;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vali lõpuks ära… Oh oleks see nii lihtne! Juriidiliselt näiteks… ütleme, et ma siis valingi Hollandi. Et ei taha Eestist midagi. Teengi juhiloa ka ilusti Hollandis nagu nad tahavad, mitte Eestis. Kõik tulevased koolid ja kursused teen ka seal. Kogu kompoti. Ei hooliks ka, kas teised siin hakkama saavad. Ütleme, et ma jätan oma kõrges eas isa Eestisse teiste sugulaste hoolde. Ja ütlen, et “saagu Hollandlane” ja asun taotlema Hollandi kodakondsust. Protseduuri eeltingimuseks on, et kodanik, kes kodakondsust tahaks saada, ei tohi riigist esimene 5 aastat lahkuda. (Ja need oleks just need kriitilised 5 esimest aastat, mis vaja, et laps harilik eesti laps olemist saaks nautida.) https://ind.nl/nederlander-worden/Paginas/Naturalisatie.aspx See nõudmine “5 aastat siin elama kordagi lahkumata” tundub lõks. Et sa võid ju seal 5 aastat passida, ega sellepärast sind keegi kohalikest seetõttu vähem eestlaseks peaks… Jällegi. Kui mu mees Eestisse tuleks ja ütleme, ka tema ema on üpris eakas. Ka tema ei suudaks ilma oma ema hooldamata või külastamat 5 aastat olla. Eesti keele ta kindlalt õpib ära aga just see vanem põlvkond… et nad ei mõistakski, et neid jäeti üksi kuna üks seadusandlus näeb ette, et inimene võib vaid ühes riigis korraga olla… See ka veel, et ütleme et ma võtakski Hollandi kodakondsuse, ütleme, peale seda mind peetaks pisut hollandlasemaks. Aga siis ikkagi 20 aasta pärast otsustaks me mehega Eestis elama hakata. Mis siis? Kas ma peaks siis jälle Eesti keele eksamit tegema, et tõestada, et sobin eestlaseks? Mu kirjandid ei olnud kunagi suurem asi. Kirjavahemärgid samuti mitte. Ja need eksamitegemised nagu autokool… et kes ütles, et sa ühekorraga läbi saad? Et tulevikule mõeldes, peaksin eesti keelt mitte ainult lapsele rohkem võimaldama vaid ka juba ennetavalt meest treenima hakkama…

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

“Suurepärane keeleoskus tagab hilisema hakkamasaamise koolis. ” Koolis küll aga kas ka pärast kooli? Mis nõutuks teeb. Meedia paks uurimistest ja artiklitest stiilis: “klasside komplekteerimisel ei kuulata vanemate soove.” “Kooliprogramm ei järgi laste võimeid või huvisid”, “ADHD ja hüperaktiivsete laste hulk kasvab”. Samas probleemide lahendamiseks nagu raha on. Iga poolaasta antakse uus subsiidium välja terminiga “innovatiivne haridus”. Aga iga kord on selle termini tähendus erinev. Nagu tuul puhub nii lipp lehvib. Põhiline korduv artikliteema: “Klassid plahvatusohtlikult suured”, “Ülerahvastatus seab haridussüsteemi koormuse alla”. Samas nõuavad nad puiselt, et iga Mikk ja Mann sellese suurfarmi taolisesse koolisüsteemi oma lapse ikka sisse suruks. Korralikult ja pikaks ajaks. “Durf niet te denken.” Loogiline oleks mõelda, et kui linnaliini buss täis, on neil, kes trügida ei viitsi, õigus jala käia või takso võtta, aga pole nii. Nagu ikka kõik peaks kohustuslikus korras sinna sisse pressima…

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Konkreetseid soovitusi eralasteaidade kohta, Harjumaal või Tallinnas, ette tänud!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Hmm. Üsna nõutuks võtab sellise teksti lugemine.

Esiteks, Sa muudkui rõhutad: me oleme eestlased, mu laps on eestlane jne. Reaalselt oled ju Sina eestlane, Su mees pole üldse eestlane ning Su laps on vähemalt samavõrd hollandlane kui eestlane.

Teiseks, muidugi on väga tore ja tänuväärt, et Sa oma lapse eesti keele oskust ja eesti identiteeti alal hoida püüad. Samas, miks Sa oled nii veriselt vastu sellele, et Su laps õpib hollandi keelt ja omandab hollandi identiteedi, kui te kord juba seal elate? Minu meelest, vastupidi, see püüd peaks ju olema loomulik. Kujuta nüüd ette, et mõni Eestisse immigreerunu sõdiks sedasi raevukalt Eesti riigi pakutavate võimaluste (ja ka kohustuse) vastu õppida eesti keelt? Et tema lapsel on õigus omandada alusharidus vene/araabia vm keeles, oma eesti keelega sõitke kuke hänna alla ja üldse see on räme vägivald, et meie last tahetakse sundida kohalikku keelt omandama — ning seda veel olukorras, kus laps on reaalselt rahvuselt isa poolt poolest saadik eestlane. Kas tundub sama elementaarne, et võõras riigis ei pea panustama kohaliku keele õppimisse?

Kolmandaks, kas Sulle on korrakski pähe turgatanud mõte, et kui on reaalne võimalus, et jääte Hollandisse ja laps läheb kohalikku kooli, oleks tõepoolest vaja teha kõik endast olenev, et ta omandaks kohaliku keele teiste lastega võrdselt? Et kui ta piisavalt keelt ei oska, hakkab see tõepoolest pärssima lapse edasijõudmist kohalikus koolis — ja seda mitte ainult keeleõppe puhul, vaid ka kõigis teistes ainetes? Et nõue enne sisulise koolitee algust kohalik keel omandada ei olegi üksnes kius ja denatsionaliseerimine, vaid puhtpraktiline vajadus Sinu isikliku lapse heaolu huvides?

Neljandaks, Hollandis on muulaste lõimimisega väga pikaajaline kogemus. Ning nende seisukohast pole Sina ja Su laps (eriti veel sellise suhtumise juures) millegi poolest paremad kui mõni mustanahaline või pilusilmne immigrant, ühtmoodi sisserändajad olete ju kõik. See, mis võiks “head” immigranti riigi jaoks “halvast” eristada, ei ole ilmselt mitte nahavärvus, vaid eeskätt just soov omandada ja lastele õpetada kohalikku keelt, võtta omaks kohalikud tavad, töötada jne. Seda nii Eestis kui ka Hollandis.

Viiendaks, rohked uuringud on näidanud, et väikelapsele peaks keelt õpetama siiski emakeelne kõneleja. Kui Sina räägid hollandi keelt aktsendiga (ja ilmselt ka rohkem või vähem vigaselt), ei ole Sa oma lapsele parim hollandi keele õpetaja. Seda “Karlssonit” või mida iganes peaks hollandi keeles Su lapsele minimaalselt lugema tema isa, aga kui pakutakse tasuta eraõpetajat, on see ju lausa suurepärane ja helde võimalus, riigile päris kulukas ettevõtmine muide. See inimene pole eeldatavasti Sinu ja Su lapse vaenlane, vaid sõber — kui Sa just ise oma suhtumisega teda vaenulikuks ei muuda.

Kui te ei suuda ära otsustada, kus te elada soovite (ja kas mehega koos või mehest lahus eri riikides), kus teie laps peaks hariduse omandama, kõigele ja kõigile vastu sõdite, siis paraku teete elu keeruliseks eeskätt oma lapsel.

See väide, et te ei taha kahelt riigilt koort riisuda kaht “sissekirjutust” ja mida veel nõudes, ei ole kindlasti neid sõnavõtte lugedes tõsi. Vastupidi, Eestisse tahaks ennast registreerida, et saaks lasteaiakoha (ehk siinseid sotsiaalseid hüvesid). Samas Hollandi sissekirjutusest loobuda ei saa, sest tahaks ju sealseid hüvesid ka (korter, arstiabi). Ning eriti arusaamatu on mõlemast riigist hüvede nõudmist õigustada väitega, et oh mis, ma ju raha peaaegu ei teenigi (= makse pole õieti maksnud kummalegi riigile).

Kahjuks jah eralasteaedade ja -hoidude valik väljaspool suuremaid linnu pole Eestis teab mis suur. Ja kui Sa soovid sotsiaalseid tagatisi Hollandist, siis tõesti oleks veidi palju tahta, et vaese Eesti kohalik maksumaksja võimaldaks Su lapsele paralleelselt koha siinses riiklilus lasteaias.

PS. Kui mina vaatan Elroni plaane, näen, et Keilast Balti jaama ei kulu sõidule mitte tund, vaid 37 minutit ja näiteks Nõmmele (konkreetselt Hiiu jaama vaatasin) 22 minutit. Pole ju teab mis eriline aeg? Ma sõidan oma lastega siit Pirita tagant linna sama kaua pidevalt ja keegi ei virise, ehkki mul on beebi ja kahene üksi auto tagaistmel, mitte ma pole ise kõrval lõbustamas nagu rongis. Ja noh, väita, et Tallinnas (või isegi Nõmme linnaosas) pole võimalik leida sobivat erahoidu – tõesti, otsi veel! 200 € tund?! Näita palun seda hoidu! Mina olen seni puutunud kokku pakkumistega 3–4,5 € tund, seda kohtades, kus on ametlik hoid ja kõik maksud ilusasti tasutakse. Täpselt Keilas naabermajas võib-olla jah ei leia hoidu ning dee on ka arusaadav, et Pirita kant, kust mina nt soovitada oskaksin, jääks teile kaugeks, aga mingid mõistlikud kompromissid ometi võimalikud on.

PPS. Ma ei ürita mingil juhul väita, nagu oleks mitmekeelse ja -kultuurse pere elu korealdamine eri riikide vahel lust ja lillepidu. Kahtlemata tuleb teha väga raskeid valikuid ja kompromisse. Samas oleks ju võinud sellele mõelda juba abielludes ja last saades… Kuidagi tuleb nüüd ikka oma otsused ja valikud teha. Lapse seisukohast oleks ilmselt siiski tunduvalt lihtsam ja mõistlikum, kui otsustaksite ära, kummas riigis ta hariduse omandab, ega sunniks teda kuskil haridustee keskel kannapöördeid tegema. Või kui tõesti ei suuda, siis ilmselt jah oleks lapsele lihtsam algusest peale rahvusvaheline kool. Ainult et need on ilmselt kõikjal üsna kallid.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.04 12:50; 22.04 01:50;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tahtsid infot eralasteaedade kohta? No ma siis kasutasin sinu eest Google’it ja leidsin näiteks Nõmmel sellise: http://midrimaailm.ee/avaleht/

Reaalselt ei ole võimalik inimesel korraga kahes kohas resideeruda, nii lihtsalt on ja lepi sellega. Samuti ei saa sa teha juhiluba riigis, kus sa ei resideeru, sest mis sul teoreetiliselt neist tolku oleks? Kui sa Hollandis elad, on sul vaja sealseid lube. Lihtne. Kui sa maksad makse Hollandis, siis saad hüved sealt. Maksuresidentsus on tavaliselt seotud residentsusega.

See ving, et miks ei või sinu poolhollandlasest laps Hollandis elades emakeelset haridust saada… Krt, vaat see ajab närvi, kui aus olla. Toob mõttesse Homo Sovetikuse. Sama teema igati.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olgu nende muude asjadega kuidas on, aga seda ma küll iial ei usu, et sa ei saanud lapsele üheski lastehoius kohta, kuna tal pole sissekirjutust. Hoidudel pole sissekirjutusest sooja ega külma, maksmine on ainus kriteerium. Sissekirjutus muutub oluliseks ainult siis, kui sa tahad last kohaliku omavalitsuse lasteaeda panna või seda, et omavalitsus kompenseeriks osaliselt lapsehoiu kulusid.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 22.04 07:25; 22.04 12:32; 23.04 17:53;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Keilas on näiteks selline võimalus: http://www.hiirekese.ee/mangimine-luhihoid/

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 22.04 09:43; 25.04 14:13;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Pärast teemaalgatajate öiste kirjutiste lugemist olen ma 99% kindel, et ta jätab midagi rääkimata. Laps on tal ju alla 2-aastane veel. Mis keeleõppejutt ja sundkorras kooli paneku jutt see on? Laps kasvab eestkeelse emaga ja hollandikeelse isaga ja õpib kohe kahte keelt rääkima. Pole see mingi haruldane asi ju. Miks teie peres see asi ei toimi? Isa ei ole tegelikult hollandlane ja ei räägi lapsega hollandi keeles?
Teine asi on see 4-aastaselt kooli minek. Guugeldasin kiirelt Hollandi koolisüsteemi ja sain teada, et koolikohustus algab 5-aastaselt, aga enamik lapsi läheb kooli peale neljandat sünnipäeva. Et pole tegu mitte teemaalgataja kiusamisega, vaid lihtsalt kohaliku haridussüsteemiga.
Teemaalgataja, kui see Hollandi riik sulle nii vastumeelne ja ahistav on, siis sa pole kohustatud seal elama. Aga kui sa tahad seal olla, siis pead ka kohalikke reegleid jälgima. Nii lihtne see ongi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 21.04 09:36; 22.04 11:06; 22.04 15:06; 24.04 13:08;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kas on mõni mõistlik põhjus, miks ei võiks paarike jääda elama korraga kahte riiki?

aga te ei ole ju paarike. teil on laps. te ei saa tolgendada suvaliselt kahe riigi vahel kasvava lapsega. laps ei saa ju vaheldumisi kummagi riigi koolides käia nii kuidas vanematel tuju tuleb.
kas sellel on mingi põhjus ka, et olete juba lapse sünnist hooldusametnike ja lastekaitse vaateväljas? see ei ole päris tavaline vist isegi Hollandis mitte.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 21.04 13:00; 22.04 11:18; 24.04 00:01;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Pärast teemaalgatajate öiste kirjutiste lugemist olen ma 99% kindel, et ta jätab midagi rääkimata. Laps on tal ju alla 2-aastane veel. Mis keeleõppejutt ja sundkorras kooli paneku jutt see on? Laps kasvab eestkeelse emaga ja hollandikeelse isaga ja õpib kohe kahte keelt rääkima. Pole see mingi haruldane asi ju. Miks teie peres see asi ei toimi? Isa ei ole tegelikult hollandlane ja ei räägi lapsega hollandi keeles?

Jap. seepärast ka kirjutan ja nn. imelik tundus endalegi. Papa räägib lapsega sulaselget hollandi keelt. Enda hollandi keel on ka väga okei. Papa mitte aint ei räägi vaid on ise hollandi filli lõpetanud ja see ta emakeel… Ta ise ka nn. kirjutav inimene ehk ka tööpõhiselt suhtluse peal ehk kindlasti mitte keegi kes riigikeelt ei suuda käsitseda vms. Et kas ei pingutata mitte üle selle keelevärgiga? Muidu poleks ise ka teemale üldse tähelepanu osanud pöörata… Me räägime isegi seni papsiga ikka skyupes hollandi keelt. Ehkki valdame mõlemad ka okei inglise keelt, pole probleemi olnud hollandi keelega ühesõnaga ja täiesti arusaamatuks jäävad mingid sundaktsioonid, et milleks siis seda nii karmilt kontrollitakse ja meetmed ja reeglid… Mul endal ka hollandi keele eksamid tehtud, suudan täiesti paberil tõendada, et mul ausalt pole mingit probleemi selle keelega, riigiga ka pole. Aga nagu iga järgmine lastevallast töötav inimene jälle alustab, et noh, kuidas teil siis on… Isegi Rahumäe mängujaamas, kohe kui meid nähti, jälle küsiti… Laps sündis Hollandis, ootoot, siis te kindlasti räägite hollandi keelt…

Ainus nn. operatiivlahendus selliseks kujunenud olukord, hakkasin intensiivkorras mehele eesti keelt õpetama… aga juba aasta käib see keele ja sissekirjutusetsirkus ja ei jõua ära imestada.

Mis hetkel nn. operatiivlahendusena

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt 21.04 02:52; 22.04 00:34; 22.04 00:42; 22.04 11:25; 22.04 11:26; 22.04 11:31; 22.04 11:40; 22.04 11:46; 22.04 12:14; 22.04 14:06; 22.04 19:52; 23.04 02:49; 23.04 20:34; 23.04 20:42; 23.04 20:52; 24.04 04:53; 24.04 04:59; 24.04 12:03; 24.04 16:40;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Hiirekese- suur aitähh, võtan ühendust!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt 21.04 02:52; 22.04 00:34; 22.04 00:42; 22.04 11:25; 22.04 11:26; 22.04 11:31; 22.04 11:40; 22.04 11:46; 22.04 12:14; 22.04 14:06; 22.04 19:52; 23.04 02:49; 23.04 20:34; 23.04 20:42; 23.04 20:52; 24.04 04:53; 24.04 04:59; 24.04 12:03; 24.04 16:40;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kinnituseks, kohustuslike riiklike keelearengu meetmete suhtes… Ma ei kritiseeri ju riiki või süsteemi…. lihtsalt ehmatasime ära. Ise naiivselt arvasin, et emakeel ikka mingi nn. püha asi, et igal lapsel maailmas õigus emakeeles haridus saada ja kindlasti ei ole survestatud emakeele kõnelemine… et see alati mingi a la kreedo. Kuulub lasteõiguste hulka umbes nagu ka lasteprivaatsus. Aga võta näpust. Ja me pole ka ju mingid jobud, et umbes, ei suudaks keeli õppida… räägin ise vabalt 4 keelt, raamatukogu on meil kodus meeletult suur, lapsele on ette loetud pea kogu eesti ja hollandi lasteluule… ehk ka selles ei tohks asi olla, et nagu ei oska oma lapsele ette lugeda. Nagu mainisin, oleksin valmis isegi töö kõrvalt kaugõppes eelkooli pedagoogika omandama et lapsele koduõpet anda… ise alati arvasime et me pole mingid jobud kellele peab maksumaksja raha eest keegi tulema lapsele ette lugema või a tähte õpetama aga näed… kindlasti saavad ka Eestisse elama tulevad naised oma mahvi ja peavad siin ka selliseid drille ja arenguvestlusi kaasa tegema. Olge nendega siis sõbralikud. Kogu see screenimine ja arendamine on lihtsalt õudne.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt 21.04 02:52; 22.04 00:34; 22.04 00:42; 22.04 11:25; 22.04 11:26; 22.04 11:31; 22.04 11:40; 22.04 11:46; 22.04 12:14; 22.04 14:06; 22.04 19:52; 23.04 02:49; 23.04 20:34; 23.04 20:42; 23.04 20:52; 24.04 04:53; 24.04 04:59; 24.04 12:03; 24.04 16:40;
To report this post you need to login first.
Postitas:

tolgendada kahe riigi vahel. Tõsi ta on. Tolgendamine. Aga kas ikka on. Näe ühel pereliikmel ühes riigis töö, teisel teises. Me näeme seda just nii, et 50-50. Ühel pereliimel juba haridusest tulenevalt rohkem asja Eestis, teisel Hollandis. Ei saa ju olla, et Eestlasel on lubatud olla vaid Eesti riigile lojaalsete Eesti kodanikega, kes juba on siia ennast integreerinud ja teistega on keelatud. Või vastupidi, et Hollandi kodanikul on lubatud ainult puhastverd Hollandlasega olla ja näe ühe Eesti päritolu naisega ei tohi koos olla? Tegelikult ei saanudki aru sellest kommentaarist. Et mis seadusepügalale toetudes selline märkus? Praktiline ka, saaks seadusandlikult mind kohustada 100 protsenti hollandlaseks muutumist… umbes, et laste nimel, et lastehooldus näeks, et laps ikka tõeline hollandlane vms? Ei saanud aru, mis mõttekäik see on. Kui tekiks seadus “lastega pole lubatud rohkem reisida kui 3 kuud aastas…” siis saaks aru. Loodetavasti selliseid seadusi ei tule ja saame rahulikult oma pereelu omas tempos arendada ja kohas kus endale sobib:

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt 21.04 02:52; 22.04 00:34; 22.04 00:42; 22.04 11:25; 22.04 11:26; 22.04 11:31; 22.04 11:40; 22.04 11:46; 22.04 12:14; 22.04 14:06; 22.04 19:52; 23.04 02:49; 23.04 20:34; 23.04 20:42; 23.04 20:52; 24.04 04:53; 24.04 04:59; 24.04 12:03; 24.04 16:40;
To report this post you need to login first.
Postitas:

See väide, et te ei taha kahelt riigilt koort riisuda kaht “sissekirjutust” ja mida veel nõudes, ei ole kindlasti neid sõnavõtte lugedes tõsi. Vastupidi, Eestisse tahaks ennast registreerida, et saaks lasteaiakoha (ehk siinseid sotsiaalseid hüvesid).

eeiei… lasteaiakohta otsides rõhutasin igal pool, et asi pole rahas vaid võimaluses lasteaeda külastada…

Ja muu suhtes ka, ei ole probleeme olnud seni…
Samuti pole mul midagi selle vastu ju, et laps hollandi keelt räägib. Ise leian, et kena keel, kultuuriliselt ka huvitav koht kus olla. Lapse panekut 30 pealisesse klassi kusagil getos ei poolda aga sel pole kultuurierinevustega mingit pistmist.

Ja lastehoidudega.. kõik mis seni uurinud on olnud sooviga, et annaksime lapse nn. pikemaks ajaks. A la ostke kuune pakkett. Olen veel otsingutel. Ideaalis leiaks koha 2ks korraks nädalas ja mitte rohkem kui 2 tundi korraga. Eelistatavalt erapraksis kus inimesel vaid paar last vahel hoida.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt 21.04 02:52; 22.04 00:34; 22.04 00:42; 22.04 11:25; 22.04 11:26; 22.04 11:31; 22.04 11:40; 22.04 11:46; 22.04 12:14; 22.04 14:06; 22.04 19:52; 23.04 02:49; 23.04 20:34; 23.04 20:42; 23.04 20:52; 24.04 04:53; 24.04 04:59; 24.04 12:03; 24.04 16:40;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui siin juba kommenteerijaid ka on, lugesin ja mõtlesin ja… tegu ääretult põneva paikkonnaga muuseas! Geograafiliselt on Holland 1-1le sama suur kui Eesti! Konstantselt iga vallutaja poolt üle võetud viimase 1000 aasta jooksul, kes vähegi sõda pidada jaksas. Samuti meresõitjad ja hollandi keele sõnatüved on kattuvad eesti küla-keele-kurraktue sõnatüvedega. Palju ühtivusi Hiiu ja Setu murrakuga. Samuti on neil kultuuriliselt eelmisel sajandil Saksa administratiivkultuur üle võetud. Ja tööstusrevolutsiooni käigus tuli sinna sama palju võõrtöölisi kui Eestisse. Kuigi tegu Eesti suuruse paigaga on seal kokku elamas ca. 17 milonit inimest, tegu ühe ülerahvastatuma ja liiklusrikkama kohaga Euroopas. Logistiliselt ka, suur hulk kaubast mis Eesti supermarketis müügil on Hiinast Rotterdami sadamasse toodud ja sealt edasi meile. Kultuuriliselt on linnad nn. mitmekeelsed. Ametlikel andmetel räägivad Amsterdamis kokku ca. 100t keelt, Rotterdamis jutt 50st keelest. Koht on nii vahva ja ettevõtlik et projektide magnetiks muutunud. Just ka seetõttu hakkasin lapse emmena kahtlema, kas see ikka 5 aasta pärast on see koht, kus me elama jääme… et praegu oleme küll ja papsil ju tähtsaid tegemisi seal ka, mul ka… aga näe, 10 aasta pärast paps näiteks juba pensil ja tahaks õunapuu all maad kõpitseda. Kindlasti tundub ka sis talle idee ikkagi seda kusagil rahulikus Eesti maamajas teha atraktiivsem ja siis äkki oleme mõne eesti kooli ukse taga lapsega kes Hollandi keelt räägib. Teeksime veel haledat nägu, et sorri, seal lihtsalt ülerahvastus või et sorri, ei jõudnud lapsele eesti keelt õpetada, ei lubatud ka ja meie laps pidamud mingit kohustuslikku tramburaid hoopis kaasa tegema… nüüd me oleme siin… See oleks ka nõme. Emmena leian, et riik võiks anda kakskeelsetele perele endal valida mis nad teevad ja kus nad on. Et a la. Kui ma ikka ütlen Hollandis, et jongens, me oleme küll siin aga laps ikka plaanis Eestis kooli panna mitte siin, mitte nii, et kohe kui laps sünnib asutaks puurima, et kas ikka pakute talle riigikeelt ja kas pakute hästi… Eesti mõttes ka, ma kindlasti ei tahaks siin näha siin sissesõitnuid inimesi, kes esimesest päevast peale eesti keelseid sõnakesi tuubivad. Endale nn. kaalumisaega andmata, kas ikka on huvi, kas suudab, kas koht kõnetab mind piisavalt jne. Kas sobib erialaga vms. Ja siis 2 aastat hiljem suunduvad oma firma kontserniga järgmisesse riiki. Ring kordub…

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt 21.04 02:52; 22.04 00:34; 22.04 00:42; 22.04 11:25; 22.04 11:26; 22.04 11:31; 22.04 11:40; 22.04 11:46; 22.04 12:14; 22.04 14:06; 22.04 19:52; 23.04 02:49; 23.04 20:34; 23.04 20:42; 23.04 20:52; 24.04 04:53; 24.04 04:59; 24.04 12:03; 24.04 16:40;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ja lastehoidudega.. kõik mis seni uurinud on olnud sooviga, et annaksime lapse nn. pikemaks ajaks. A la ostke kuune pakkett. Olen veel otsingutel. Ideaalis leiaks koha 2ks korraks nädalas ja mitte rohkem kui 2 tundi korraga. Eelistatavalt erapraksis kus inimesel vaid paar last vahel hoida.

Mul jääb natuke arusaamatuks, mis on sinu jaoks lapse hoidu viimise eesmärk. Algul sain aru, et tahad, et laps oleks teiste laste hulgas keelekeskkonnas, aga no kaks korda nädalas max kaks tundi korraga kahe teise lapse seltskonnas küll seda eesmärki rohkem ei täida kui emmega koos mängutoas käimine. Pigem vastupidi, paaritunnine hoius olek võib kujuneda hoopis passiivsemaks kui sa arvad. Jäta see hoidude otsimine ja leia endale eestikeelne mängurühm, kus lapsega koos käia. Igasugušeid laulu-mänguringe on sellele vanusele, kindlasti ka Keila kandis.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 22.04 07:25; 22.04 12:32; 23.04 17:53;
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 73 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. appi, laps sündis välismaal

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.