Teema: Aprillibeebid 2018 ????????

Ma olen ka hematogeeni söönud, aga kodunurgas on teema verikäkist ja seal oli mainitud, et raud ja kaltsium koos ei omastu, millest ma tegin oletuse, et hematogeen tegelikult eriti ei päde.

Tere tüdrukud!
Olen siin foorumis totaalselt uustulnuk. Kui aga nägin, et aprillibeebid koos, siis tuli kohe endalegi konto teha, et saada uut ja huvitavat infot ees ootava kohta.
Minust/meist lähemalt: Esimene rasedus. Hetkeks nädalaid peaks olema 16+ midagi. KV tehtud, risk madal. Ä/E valvsa pilgu all aga gestatsioonidiabeediga. Tähtaeg aprilli teises pooles. Isutab. Eriti läheb peale hetkel McDonalds´i friikartul. Tean, ei tohi väga. Piirangi. Õnneks ei ela linnas ka, et igapäevaselt saaks. 🙂 Dets algul anatoomiauuring. Nö abiks tarvitan hetkel vaid D-vitamiini.

Njah, ilmad on kah sellised eriti haigestumist soosivad… Head paranemist, õnneks tänapäeval piisavalt kontrollitud ravimeid, millega haigus seljatada beebile paha tegemata.

Ma olen ka iga natukese aja tagant end jälle külmetanud, ei harju ka kuidagi selle praeguse ilmaga. Aga muidu, kui mul põskkoopapõletik ähvardab, siis selleks puhuks on mul selline nipp, et teen mitte-päris-kruusitäie kuuma teed ja kohe, jahtumist alles oodates, pistan nina sinna sisse nii, et näo ja kruusi vahele suurt vahet ei jäägi (seepärast ei tohigi päris täis olla, et nina tee sisse ei torkaks), hingan tulist auru sisse ja väljahingamisel kuumutab sama aur põski jälle väljastpoolt. Ilmselt kui põletik juba käes, on hilja, aga kui alles kummitab, siis on aidanud.

Mul jookseb 19. nädal. Vahel on tunne, et mingi kont on kuskil kõhus põiki või torgib nahka kohas, kus konte nagu olla ei tohiks…

Mul oli täna LA. Iseenesest olid kõik kehaosad, mis vaja olemas, aga ajus on tsüst, mis võib tähendada puuet ja võib mitte tähendada. Kolme nädala pärast uuesti kontrollima.

Ah ei tea, minu meelest kaob aeg kogu aeg kuhugi ära ja enne jõule on see arvatavasti veel topelt tõsi. 😀 Täna olen nii vaimselt kui füüsiliselt kurnatud, sest läksin veel shoppama ka, aga küllap kuni järgmise arstivisiidini enam sellele suurt ei mõtlegi.

Ultraheliarst mainis, et nähtavus on halb, kuna mul on koed tihedad. Mida see veel peaks tähendama? Paks kõhupekk? Paks kõhunahk? Vinged kõhulihased? 😀 Ma sain aru, et need on just MINU koed, mis takistavad korralikku vaatamist.

Minul oli LA uh ära ja tita ideaalne 🙂 väike aktivist oli seal kõhus. Praegu 20+6 näd.
Kogemata saime soo ka teada, kuigi tahtsime jätta üllatuseks, aga no nii hästi oli 3D pildis näha, kes ta täpselt on 😀 Väike pojake. Kodus 2 aastane tütar olemas, saab endale nüüd vennakese.

Tegin glükoosi taluvuse testi ka ära. Kõik korras, diabeeti pole.
Kuna ma taimetoitlane, siis pole kaalu ka nii meeletult tõusnud, nagu oli seda esimese rasedusega, kus ma veel liha ja piimatooteid sõin.
Puuvilju söön küll praegu palju, see mu põhiline hommiku- ja lõunasöök. Tuleb välja, et puuvili ei paisuta, sest esimese rasedusega ma kartsin puuvilju süüa, aga laps tuli ikka pea 5 kilone.
Hea võrrelda kohe enda peal, kuidas menüü tervislikkus rasedust mõjutab.

Raseduse algusest olen võtnud Terranova raseda vitamiine (eliksiirist). Need saavad kohe otsa, siis lähen üle ilmselt sama sarja rauatablettidele. Apteegi rauatablette ma never enam süüa ei taha, sest panevad kõhu nii kinni. Mäletan kuidas esimese rasedusega piinlesin selle käes.
Magneesiumi, b12, d-vit’i võtan ka lisaks.

Muidu on nii hea olla. Tervis ka super.

Ma palusin ka arstil sugu üllatuseks jätta, ja no õnneks oli mul telekas must-valge pilt ja kaheaastane kõrval istumas, et esiteks ma ei nagunii ei saanud midagi aru peale pealuu ja selgroo, muud pidi arst näitama, mis on mis, ja teiseks suhtlesin ma vahepeal tulevase suure õega ja ei vaadanud üldse ekraani. Aruanne on väga põhjalik, ikka mitu lehekülge, et seda jama ei ole ja toda jama ei ole ja see on normis ja too paistab ka normis olevat (nagu öeldud, tihked koed), ja siis on seal kuskil lause, et suguelundid vastavad normile, vanemad sugu teada ei taha (nii et see, kummale normile nad siis vastavad, on hoolikalt mainimata jäetud). Igatahes võib selle lause põhjal kindlalt uskuda, et on kas poiss või tüdruk. 😉

Ma olen ka nüüd selgelt ümmargune. Just eile tuli kolleeg juttu tegema sünnituspuhkusele mineku aegadest ja muust taolisest – seesama, kelle puhul ma juba poolteist kuud tagasi vaatasin, et oot, tal on vist needsamad rasedapüksid, millised ma ise peaaegu oleksin ostnud. 🙂 Tal on tähtaeg minust umbes kuu aega hiljem.

Tere aprillikad!
Kuidas läheb? Jõulusöömingud seljataga. Kuidas teil kaaluga lood on? Kas hakkate varsti koju ka jääma?

Mul hetkel kaalu lisandunud 5-6 kilo. Maadlen siin oma madala hemoglobiiniga. See mul kogu aeg madal olnud, kuid hetkel jääb siis 100 kanti.
Vitamiinidest võtan juurde kaltsiumi ja magneesiumi. Lisaks hemoglobiini tõstmiseks retseptiravimit.
Natuke on veel tööl vaja käia, siis saan puhkusele jääda ja edasi dekreeti.
Kõht on ees ikka päris korralik. Joped lähevad veel napilt kinni. Segab magamist. Öösel vähkren ja otsin asendit.

Pühadesöögid tõid uue lisakilo küll, kokku on neid nüüd rasedusega tulnud 3, seega vist päris katastroof veel pole.
Muidu on enesetunne super, tundub, et mingitest ainetest kuskiltotsast puudus pole. Verd lähen annan jaanuari keskel, eks siis näe. Seni midagi peale d ja c vitamiini juurde ei tarvita. Nohusse jäin nüüd, jõulupuhkuse puhul ja suurematest lastest eeskuju võttes, aga midagi väga hullu pole, elamist ja pühade nautimist see ei takista.
Beebike on viimased ööd otsa hullusti siputanud, muidu kõhu suurus veel selline tagasihoidlik ja magada saaks igas asendis, aga mis sa siin magad, kui kellelgi seal sees võimlemistund käsil…
Rasedusäpp ütleb, et veidi üle 100 päeva veel jäänud seda õndsat aega – jõudu, ja hoidke ennast!

Tahaksin minna küll trenni (nagu mainisin, tunnen liigutamisest puudust), aga ei ela suures linnas ja oma kaheaastase pluss töö kõrvalt kaugele ei viitsi sõita. Tundub, et lähimas võimlemiskohas, kus ka eelmise lapsega käisin, pole enam rasedate grupivõimlemist, ei raatsi individuaaltrennide eest maksta ja pealegi oli kambas segasem põntsutada. 😀

Mul on samuti enesetunne kena, aga mul on mitteistuv töö, istuvat ei kannataks vist just välja. 😉

Uute vahetusjalatsite asemel äkki mingid mugavust lisavad geel- vms tallad olemasolevatesse kingadesse?

Mul läheb rasedusega muidu kenasti, laps kasvab ja tervis püsib hea, veri oli suurepärases korras ja mingeid toidulisandeid ämmaemand ei soovitanud. Aga tööpäevad on nüüd küll juba väsitavad, liikuv töö ja kõht kuidagi äkitsi väga suureks paisunud, nii et väsivad jalad ja keha kah. 10 tööpäeva veel jäänud, lähen esimesel võimalusel e 70 päeva enne tähtaega dekreeti, need peab veel kuidagi vastu pidama. Sealt edasi saan vaadata, kas liituda mõne rasedatele mõeldud trenniga, hakata ujumas käima või kujuneb igapäevane pikkade jalutuskäikude traditsioon, päevad venivad aina pikemaks ja see ergutab toast väljuma ????. Hetkel peale tööpäeva olen küll nii väss, et praegu veel lisaliikumisest ei unista.

???? tursete puhul on lisatallad jah eriti halb soovitus, et ruumi jalatsi sees veel vähemaks…
See on jah liikuva töö häda, et pärast tööd lihtsalt lesiks ja õudsat eneseületust nõuab, et suurema lapsega mingeid toredaid käike või asju ette võtta. Õnneks mul juba suur, varsti 7a, ja selle võrra mõistev, aga endal on süümekad ikka.

Too üks päev oligi selline hull, edaspidi on palju parem olnud. Ehk käin nende kingadega ikka raseduspuhkuseni välja. 🙂

Aga kuna glükoositaluvustestis oli üks näitaja natuke kõrgem kui vaja (ja tegelikult olen kuuga ka tervelt 3 kg juurde võtnud, aga ma ei tea, kas arst seda arvestas, kuna kokku on ikkagi napilt +8kg), siis on diagnoositud rasedusdiabeet ja ootab ees endokrinoloogivisiit. Ma saan aru, et too loeb sõnad peale, et vähem kommi ja saiakesi? *sööb kähku veel paar sõõrikut ära, homme hakkan dieeti pidama*