tänapäeval aga arvatakse, et hea vanem on see, kes oma lapsi ei keela, ei kurjusta nendega, ainult peegeldab ja räägib pehmelt ja sisi kürvale antakse soovitusi, kuidas ema võiks läbipõlemist vältida ja aegajalt teraapias käia ????
kust pagana kohast sellised vaated küll levivad??? ükski päriselt spetsialist (psühholoog, pedagoog..) ei saa sellist suhtumist ju omada.. kuidas see siis tavainimesteni nii moondunult küll jõuab? kurb.. :S
Mis moondunult? Loe või perekooli: vanemaid, kes oma lastele piiranguid seavad ja üritavad neid kasvatada omaenda, mitte perekoolikägude põhimõtete järgi, mõistetakse ikka päris karmilt hukka.
Kõike tuleb pidevalt mõista, kõiges tuleb toetada, kõike tuleb tingimusteta aktsepteerida. Selline on moodne vaade.