Esileht Pereelu ja suhted Äratus

Näitan 5 postitust - vahemik 1 kuni 5 (kokku 5 )

Teema: Äratus

Postitas:
Kägu

Tegin täna õnneliku avarii. Rekka sai teeäärde pidama ja mina autoga põllul terve ja kriimudeta.
Need mõtted,mis mõne hetkega jõuab mõelda on meeletu…
Iga asi on millegiks hea, mina sain selgeks, millele/kellele ma need hetked kulutasin, ise valimatta. Seda oligi vaja mulle,
Mina sain sõnumi ja ma enam ei ela oma varjuelu edasi. Arvaku naabrid ja sugulased mida tahavad 🙂
Kõige suurem hirm need sekundid,kui rekkatuled pimestasid ja ma põllule keerasin oli see,et ma ei näe teda enam kunagi ja mu silme ette tulid hetked temaga, selle temaga, kes pole mu mees.
10 aastat tagasi läksime lahku kuna vist meeltesegaduses valisin praeguse mehe.
Aastavahetusel ta helistas mulle (ainult 2 korda aastas suhtleme-palju õnne ja head uut aastat) ja soovis head uut aastat ja rohkem kohtumisi järgmisel aastal on tema uue aasta soov…
Nüüd tean, et mu elu on lühike, et seda näitemängudeks raisata.
Ahhh….närvid pitsi konjakiga ravitud ja hea,et tühjaks sain räägitud 😉

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Äratus

Anna siis teada millal pulmad on.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Äratus

Loodetavasti hakkad nüüd OMA elu elama. Ole vapper!

Please wait...
Postitas:
kaarel

RE: Äratus

iseenesest ilus lugu, dramaatiline ja romantiline üheskoos. palju õnne ärkamise puhul.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Äratus

Mina tegin sügisel kruusateel kurvis vägeva pirueti ja maandusin nina kraaviserval. Mul aga jooksis nende sekundite jooksul läbi pilt, kuidas traktor mind kraavist välja tõmbab. Jõudsin ka veel mõelda, et kellele ma nüüd helistama peaks, et ainult mitte oma mehele helistada! Kas see tähendab, et mul ei olegi oma meest vaja? Õnneks sain omal jõul välja.
Tagantjärgi mõeldes, see pilt mu silme ees oli sellest, kuidas ma 10 aastat tagasi talvel kraavi panin ja siis venna naabrimees pärast autot traktoriga välja tõmbas. Tookord oli auto rahvast täis ja siis suutsin nendel hetkedel ainult mõelda, et kõik ikka terveks jääks…
Eriti irooniline nende piruettide juures on see, et need juhtusid suht sama koha peal… Üldiselt üritan nüüd seda kohta vältida, sest ma ei usu, et õnn mulle kolmandal korral kah naerataks… Aga just mööda seda teed sõites jõuaksin ma oma kodust oma igavese silmarõõmu kodu juurde… Kas see tähendab, et me tõesti polegi kokku loodud, et lisaks muudele takistustele ka see neetud koht mul tee peal ees on? 🙂

Please wait...
Näitan 5 postitust - vahemik 1 kuni 5 (kokku 5 )


Esileht Pereelu ja suhted Äratus

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.