Head Perekooli külastajad!

Perekool on Eesti esimene pereportaal. Ehkki viimastel aastatel on loodud uusi kaasaegseid suhtlus- ja infokanaleid, on Perekoolil jätkunud pikaajalisi ja aktiivseid külastajaid - oleme selle üle rõõmsad ja tänulikud.
1. juunil 2024. aastal lõpetab Perekooli foorum oma tegevuse. Hoolimata me püüdlustest hoida Perekooli heatahtliku ja toetava keskkonnana, võivad ka üksikud sobimatud postitused teha palju kurja, kahjustades asjaosaliste enesetunnet ja suhteid.
Jätkame Perekooli lehel igakuiselt uute artiklite ja taskuhäälingu osade avaldamist. Olete südamest oodatud ammutama kaasaegseid tõenduspõhiseid teadmisi naise ja lapse tervise, pere ja suhete teemadel.

Foorumihuvilistel on üks võimalus edaspidiseks suhtluseks näiteks äsja loodud Elufoorumis: elufoorum.com

Sisukate kohtumisteni Perekooli lehel.
Eesti Ämmaemandate Ühing

Esileht Erivajadustega laps Arengus mahajäämus

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 63 )

Teema: Arengus mahajäämus

Postitas:
Kägu

Tere. Kas siin on selliste laste vanemaid, kelle laps on arengus mahajäämuse diagnoosiga ja see on umbes paar aastat tema tegelikust vanusest maas? Minu laps on 7, käis testi tegemas ja sai keskmiseks vanuseks u 5. Testil on erinevad osad ja nt loogikaülesandeid ei osanud üldse eriti, seal on lausa 4-a tasemel.

See info ei ole meile üllatus, laps on enneaegne ja alati arengus aeglane olnud. Hakkab ka minema talle sobivasse erikooli. Samas ei ole tal mingit nö orgaanilist põhjust, st pole geneetilisi haigusi, autismi, neuroloogilisi haigusi vms. Ajuverejooksu pärast sündi ei olnud, oli aga BPD. Ta pole ka siiamaani ühtegi lapseea arenguetappi vahele jätnud või mingeid oskusi üldse mitte omandanud, seega pole põhjust arvata, et tal mingi limiit ette tuleks, et jääbki igavesti lapse tasemele vms.
Lihtsalt kõik käib aeglasemalt ja hiljem kui tavalastel. Ongi üleüldine arengus mahajäämus. Minu laps on loomult tähelepanelik, uudishimulik ja nutikas, temaga on tore vestelda, küsib palju küsimusi jne. Lihtsalt pole see jutt ega maailmast arusaamine veel eakohane, nagu väiksema lapsega suhtleks.

Igasugu teraapiaid ja tugiteenuseid on ta saanud kõik, mis pakutakse ja täna ütleski arst, et tõenäoliselt jääb see mahajäämus teda terveks eluks saatma.

Mind huvitab, mida selline olukord tähendab teismelisena ja täiskasvanuelus. Ok, on kogu aeg oma kalendaarsest vanusest arengus mõned aastad maas ja areneb omas tempos. Ühel hetkel saab inimene täiskasvanuks ja see nö täis kasvamise areng saab otsa. Mis tema siis olla võiks, keskmisest lihtsalt rumalam täiskasvanu? Ilmselgelt ei suuda ta omandada samas koguses koolitarkust kui tavalaps sama aja jooksul, sest tal läheb kõigega kauem. Siis lihtsalt omandab vähem teadmisi ja lõpetab kooli pealiskaudsema haridusega?

Kas kellelgi on selline laps juba täiskasvanu ja millist elu nad elavad? Mis elualal tegutsevad? Kuidas on sotsiaalse ja emotsionaalse elukvaliteediga? Kas saavad iseseisvalt hakkama?

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mis on see sobiv erikool? Kas poleks mõeldav teda aasta hiljem kooli panna ja järele aidata?

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ei pruugi ju kuskile tasemele pidama jääda – areneb aeglasemalt, aga ikkagi areneb. Ehk oleks tõesti erikooli asemel mõistlik võtta aastaks koolipikendust ja lasta tal kusagi eelkoolis käia ja kodus hoolega tegelda. Mahajäämus nõuab kindlasti rohkem tööd kui tavaarengu puhul, aga see ei tähenda, et töö tulemusi ei annaks, eriti kui ütled, et ta siiani pole ühtki lapseea arenguetappi vahele jätnud, kõik on omandanud. Järelikult suudab areneda, läheb siis aega palju läheb. Järjekindlust tegelemisel muidugi on väga vaja.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen TA. Ta juba saigi koolipikenduse. Me elame riigis, kus kooli minnakse kuueselt ja ka see pikenduseaasta on nüüd läbi. Erikooli panemise otsus oli põhjaliku kaalumise ja eeltöö tulemus, kõik temaga tegelenud spetsialistid olid seisukohal, et tavakoolis jääks ta nö hammasrataste vahele, sest ei suudaks teistega sammu pidada. Aga kooli minna nüüd tuleb.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Teise riigi osas ei saa kahjuks aidata. Eestis on vahvaid väikseid erakoole, kust on akadeemiliselt vähemvõimekal lapsel hea alustada ja kindlustunnet saada. Väikeklass on ka variant, aga sinna satuvad kokku erinevate diagnoosidega lapsed ja terve psüühikaga lapse jaoks võib see olla küllalt keerukas kontingent.

See, et laps tunneb ümbritseva vastu suurt huvi, soovib vestelda, küsib palju küsimusi ja on seni kõik laste tavapärased arenguetapid ilusti läbinud, on ju väga hea märk tuleviku osas. Kui tal on hea sotsiaalsus, omad huvid ja meelistegevused, siis see paar aastat ei muuda pikas perspektiivis väga midagi. Kindlasti on tal mõned oma tugevad küljed ju ka.  Teises keskkonnas elades on ta pidanud ilmselt juba väiksena mitut keelt rääkima, ka see võib vahel üldist arengut pärssida, sest lapse aju peab pidevalt ümber orienteeruma.

Loogikaülesannetega võib ka vabalt olla see, et laps ei olnud midagi taolist enne näinud ja see oli talle alguses segane. Lahendage koos erinevaid mängulisi ülesandeid ja kui ta oskab seoses luua, mälu on hea, siis ülemäära muretseda pole vaja. Minu kõige viletsama taibuga klassivend hakkas alles gümnaasiumis asjadest aru saama ja jõudis edukalt hiljem isegi doktorikraadini.

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Meie laps on sotsiaalses arengus samamoodi mitu aastat eakaaslastest maas, on alati olnud. Õpib katsetega koolis väikeklassis, hinded kõik viied, osaleb olümpiaadidel, mitu võõrkeelt juba suus, eesti keele grammatikas vigu ei tee, eriline lemmik on matemaatika. Akadeemiliselt peetakse väga võimekaks.

Aga 12-aastaselt ei oska veel ise kingapaelu siduda, tund aega paigal püsida on tema jaoks raske, ta on väga lapsemeelne ja kui valida saaks, siis lihtsalt mängiks hommikust õhtuni legode ja muude asjadega nagu lasteaialaps.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Meie laps on sotsiaalses arengus samamoodi mitu aastat eakaaslastest maas, on alati olnud. Õpib katsetega koolis väikeklassis, hinded kõik viied, osaleb olümpiaadidel, mitu võõrkeelt juba suus, eesti keele grammatikas vigu ei tee, eriline lemmik on matemaatika. Akadeemiliselt peetakse väga võimekaks.

Aga 12-aastaselt ei oska veel ise kingapaelu siduda, tund aega paigal püsida on tema jaoks raske, ta on väga lapsemeelne ja kui valida saaks, siis lihtsalt mängiks hommikust õhtuni legode ja muude asjadega nagu lasteaialaps.

See et kingapaelu ei oska siduda on enamasti ikka vähese praktiseerimise viga. Või on peenmotoorika probleemid tööõpetus, kunstiõpetus siis ka keerulised?

+4
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas see vahe eakohasega pigem suureneb või püsib?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas see vahe eakohasega pigem suureneb või püsib?

Vabandust, lugesin nüüd üle – kõik käib omas tempos. Küllap siis oleneb hästi palju oma koha leidmisest haridussüsteemis, aga lapsest tulenevat põhjust pole midagi vähemat prognoosida kui enesega hakkama saav “keskmisest lihtsalt rumalam täiskasvanu”.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

See et kingapaelu ei oska siduda on enamasti ikka vähese praktiseerimise viga. Või on peenmotoorika probleemid tööõpetus, kunstiõpetus siis ka keerulised?

Jah, tööõpetus ja kunstiõpetus on väga keerulised. Alguses 1. klassis keeldus üldse neid tegemast.

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ei pruugi olla halvasti miskit. Mul sõbranna poeg sündis ka tugeva enneaegsusega, oli aastaid eakohasest arengust maas, tundlik, saamatu, aeglase omandamisvõimega ja kehv ka koordinatsioonilt.

Vanemad okid aga tublid ja väiksest peale otsisid talle erinevaid teraapiaid ja muid üldarendavaid tegevusi – trenne, huviringe, korraliku eelkooli jmt ja üllatuslikult suutis poiss minna väikeklassi asemel tavakooli tavaklassi. Sattus talle õnnekombel superhooliv klassijuhataja ning ka kool pakkus esialgu erituge õpiabi ja logopeedi näol, sealt edasi areng tublis tõisvas joones ja nüüd, kus poiss 10 on, siis suurt vahet eakaaslastega pigem polegi – saab kõige olulisega ilusti ise hakkama. Pole ta jah läbini viieline, aga akadeemiliste teadmiste kōrval pigem vast just ongi oluline pigem see, et ta on tubli trennipoiss, mängib klaverit, on saanud heaks suhtlejaks ja igati iseseisvaks.

Julgelt ja tõhusalt tegele oma lapsega just nüüd, sest praegune aeg on ta baasarengu seisukohalt väga oluline – et toita uudishimu, pakkuda pidevaid mõõdukaid väljakutseid, tekitada õpihimu, vajadust isesesvuda jmt

 

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

üllatuslikult suutis poiss minna väikeklassi asemel tavakooli tavaklassi.

Mina olen küll väga rahul, et meie laps tavaklassi asemel väikeklassis käib. Ei kujuta ettegi, kuidas ta tavaklassis keskenduda ja seda õppeedukust hoida suudaks, mis väikeklassi rahulikus keskkonnas.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

üllatuslikult suutis poiss minna väikeklassi asemel tavakooli tavaklassi.

Mina olen küll väga rahul, et meie laps tavaklassi asemel väikeklassis käib. Ei kujuta ettegi, kuidas ta tavaklassis keskenduda ja seda õppeedukust hoida suudaks, mis väikeklassi rahulikus keskkonnas.

Eks HEV-laps sellepärast HEV ongi, et ta tavaklassis edukalt hakkama ei saa… kui on võimalik ja lapsel suutlikkus olemas, et osa tema akadeemilist tulemuslikkust vahetada sotsiaalse võimekuse, iseseisvuse jm vastu, siis võib see olla perspektiivselt parem valik, sest lõpmatuseni last ju kohaldatud keskkonna vati sees ei hoia.

Pigem ju kolmemees ja iseseisev kui täiskasvanud kunagine viieline kes oma eluga hakkama ei saa ????

+5
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

üllatuslikult suutis poiss minna väikeklassi asemel tavakooli tavaklassi.

Mina olen küll väga rahul, et meie laps tavaklassi asemel väikeklassis käib. Ei kujuta ettegi, kuidas ta tavaklassis keskenduda ja seda õppeedukust hoida suudaks, mis väikeklassi rahulikus keskkonnas.

Eks HEV-laps sellepärast HEV ongi, et ta tavaklassis edukalt hakkama ei saa… kui on võimalik ja lapsel suutlikkus olemas, et osa tema akadeemilist tulemuslikkust vahetada sotsiaalse võimekuse, iseseisvuse jm vastu, siis võib see olla perspektiivselt parem valik, sest lõpmatuseni last ju kohaldatud keskkonna vati sees ei hoia.

Pigem ju kolmemees ja iseseisev kui täiskasvanud kunagine viieline kes oma eluga hakkama ei saa ????

Kui on selline kool, kus niimoodi katsetatakse, siis lapse arengule on varieerub keskkond muidugi arendatavam. Enamasti on see ikka nii, et paned lapse väikeklassi ja sinna ta paraku jääb – midagi pole teha laps harjubki, et tema eest aetakse näpuga kõigele järge ja suuremas kollektiivis puudub tal hiljem oskus iseseisvalt hakkama saada, enda eest seista ja oma asjade eest vastutust võtta.

Kui lapsevanem tahab, et ta laps saab ise hakkama, ei ole vaja 10aastasele vaid krõpsuga tosse osta, talle alati võileivad valmis teha, teda igalpool saata jmt. Tuleb lasta kaelarihm pikemaks, ega ta muidu arenegi.

+7
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

üllatuslikult suutis poiss minna väikeklassi asemel tavakooli tavaklassi.

Mina olen küll väga rahul, et meie laps tavaklassi asemel väikeklassis käib. Ei kujuta ettegi, kuidas ta tavaklassis keskenduda ja seda õppeedukust hoida suudaks, mis väikeklassi rahulikus keskkonnas.

Eks HEV-laps sellepärast HEV ongi, et ta tavaklassis edukalt hakkama ei saa… kui on võimalik ja lapsel suutlikkus olemas, et osa tema akadeemilist tulemuslikkust vahetada sotsiaalse võimekuse, iseseisvuse jm vastu, siis võib see olla perspektiivselt parem valik, sest lõpmatuseni last ju kohaldatud keskkonna vati sees ei hoia.

Pigem ju kolmemees ja iseseisev kui täiskasvanud kunagine viieline kes oma eluga hakkama ei saa ????

Kui on selline kool, kus niimoodi katsetatakse, siis lapse arengule on varieerub keskkond muidugi arendatavam. Enamasti on see ikka nii, et paned lapse väikeklassi ja sinna ta paraku jääb – midagi pole teha laps harjubki, et tema eest aetakse näpuga kõigele järge ja suuremas kollektiivis puudub tal hiljem oskus iseseisvalt hakkama saada, enda eest seista ja oma asjade eest vastutust võtta.

Kui lapsevanem tahab, et ta laps saab ise hakkama, ei ole vaja 10aastasele vaid krõpsuga tosse osta, talle alati võileivad valmis teha, teda igalpool saata jmt. Tuleb lasta kaelarihm pikemaks, ega ta muidu arenegi.

Krõpsuga tossud ja valmis võileivad ei ole küll  väikeklassi teema. Ka tavaklass on  lumehelbeid täis. Saavad hakkama küll nende lihtsate asjadega, aga ei viitsita lihtsalt. Energia kulub vaimselt väljakutsuvamatele tegevustele.

+1
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui lapsevanem tahab, et ta laps saab ise hakkama, ei ole vaja 10aastasele vaid krõpsuga tosse osta, talle alati võileivad valmis teha, teda igalpool saata jmt. Tuleb lasta kaelarihm pikemaks, ega ta muidu arenegi.

Erivajadustega laps erineb tavalapsest. Eelkõige just selle poolest, et ta vajab lisaaega või- abi keskmise lapsega võrreldes. Võib-olla ma sain sinu kommentaarist valesti aru, aga mulle jäi mulje, et sa ütlesid, et erivajadusega laps ei saa enda erivajadusest üle, sest vanem abistab teda?

Minul on laps, kes ei suutnud kingapaelu siduda kuni 13-aastaseks saamiseni. MINA olin õnnetu, et minu laps ei oska paelu siduda! MINA häbenesin, et mu algklassilapsest poeg kannab krõpsude ja/või lukkudega jalatseid! Ma praegu sellele ajale tagasi vaadates ei suuda uskuda kui isekas ma olin selle situatsiooni juures! Eriti teravalt tulid need enesehaletsuse hood mul uue kooliaasta alguseks valmistudes – kui pidime otsima aina suuremaks kasvavale jalale sügisjalatseid, millel poleks paelu. Päris keeruline oli lõpuks juba.

Ja siis järsku ühel päeval 13-aastasena võttis kätte ja sidus poes olles talle väga meeldima hakanud saabastel paelad kinni! Pusis küll kaua, aga sõlm jäi pidama. Ja sealt alates on tema sidumisoskus aina paranenud.

Ma olen alles nüüd aru saanud, et ka tema oli õnnetu kõik see aeg, ka tema häbenes. Ta ei saanud kunagi valida neid jalatseid mis meeldisid, sai valida vaid neid, mille kinnitusi ta kasutada oskas. Kui enesekeskne peab üks täiskasvanud inimene olema, et seda mitte näha?!

Ka minu laps on aregus maha jäänud, ta vajab õppimisel ja sotsiaalsetes olukordades palju tuge. Ja eriti hirmus on see, et ta TEAB seda. Ta on täpselt nii piiri peal, et ta suudab end teistega võrrelda ja ära tunda erinevused. Mulle ei tuleks pähegi teda kuidagi iseseisvuma tõugata või nö pikema rihma otsa lasta – ta vajab tuge ja kinnitust, et kuskil on ta piisav, et kodus ja oma pere keskel on ta alati võrdne. Et ta ei tunneks end alaväärsena või saamatuna. Ja ta areneb edasi. Tasapisi, väga tasapisi, aga areneb.

+8
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Eks HEV-laps sellepärast HEV ongi, et ta tavaklassis edukalt hakkama ei saa… kui on võimalik ja lapsel suutlikkus olemas, et osa tema akadeemilist tulemuslikkust vahetada sotsiaalse võimekuse, iseseisvuse jm vastu, siis võib see olla perspektiivselt parem valik, sest lõpmatuseni last ju kohaldatud keskkonna vati sees ei hoia. Pigem ju kolmemees ja iseseisev kui täiskasvanud kunagine viieline kes oma eluga hakkama ei saa ????

Mina ei näe seda nii. Kui laps on vaimselt võimekas, siis ikka väga nukker oleks saata teda keskkonda, kus tal neid võimeid ei ole võimalik realiseerida. Ja ükski vaimselt võimekas ei ole selline, kes oma eluga hakkama ei saa. Minu HEV laps unistab juba praegu, kuidas ta läheb ülikooli matemaatikat õppima.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tere. Kas siin on selliste laste vanemaid, kelle laps on arengus mahajäämuse diagnoosiga ja see on umbes paar aastat tema tegelikust vanusest maas? Minu laps on 7, käis testi tegemas ja sai keskmiseks vanuseks u 5. Testil on erinevad osad ja nt loogikaülesandeid ei osanud üldse eriti, seal on lausa 4-a tasemel. See info ei ole meile üllatus, laps on enneaegne ja alati arengus aeglane olnud. Hakkab ka minema talle sobivasse erikooli. Samas ei ole tal mingit nö orgaanilist põhjust, st pole geneetilisi haigusi, autismi, neuroloogilisi haigusi vms. Ajuverejooksu pärast sündi ei olnud, oli aga BPD. Ta pole ka siiamaani ühtegi lapseea arenguetappi vahele jätnud või mingeid oskusi üldse mitte omandanud, seega pole põhjust arvata, et tal mingi limiit ette tuleks, et jääbki igavesti lapse tasemele vms. Lihtsalt kõik käib aeglasemalt ja hiljem kui tavalastel. Ongi üleüldine arengus mahajäämus. Minu laps on loomult tähelepanelik, uudishimulik ja nutikas, temaga on tore vestelda, küsib palju küsimusi jne. Lihtsalt pole see jutt ega maailmast arusaamine veel eakohane, nagu väiksema lapsega suhtleks.

Aeglasem areng kõikides arenguvaldkondades ja nõrgem loogika tähendab, et lapsel on piiripealne intellekt või kerge vaimupuue. Sellised lapsed läbivadki kõik arenguetapid ilma igasuguse teraapia ja eriõpetuseta ilma probleemita. Lihtsalt järgi nad mitte kunagi teiste omavanuste laste arengule ei jõua, vaid kooli minnes hakkab vahe teiste lastega veelgi suurenema mitte vähenema.

Sellisele lapsele sobib väga hästi lihtsustatud õppekava, mis on kaks korda aeglasemas tempos kui tavaõppekava.

Täiskasvanuna on nende arengutase vastav 7-12 a lapse arengutasemele st et nende akadeemilised oskused ja eriti loogika ei ole täiskasvanu tasemel. Ehk siis nad ei saa aru lepingutest, laenudest jms sellistest keerulisematest asjadest ja vajavad selles osas teiste täiskasvanute abi, et neid ära ei kasutataks. Kui laps on hetkel 5a tasemel, siis on lootus, et tema oskused täiskasvanuna on 10-12 a lapse tasemel. Sellisel juhul on lihtsamad tööd ja iseseisev elu on neile täiesti jõukohased ja nad ei erine väliselt teistest täiskasvanutest v.a selle poolest et pole akadeemiliselt väga võimekad.

+8
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Eks HEV-laps sellepärast HEV ongi, et ta tavaklassis edukalt hakkama ei saa… kui on võimalik ja lapsel suutlikkus olemas, et osa tema akadeemilist tulemuslikkust vahetada sotsiaalse võimekuse, iseseisvuse jm vastu, siis võib see olla perspektiivselt parem valik, sest lõpmatuseni last ju kohaldatud keskkonna vati sees ei hoia. Pigem ju kolmemees ja iseseisev kui täiskasvanud kunagine viieline kes oma eluga hakkama ei saa ????

Mina ei näe seda nii. Kui laps on vaimselt võimekas, siis ikka väga nukker oleks saata teda keskkonda, kus tal neid võimeid ei ole võimalik realiseerida. Ja ükski vaimselt võimekas ei ole selline, kes oma eluga hakkama ei saa. Minu HEV laps unistab juba praegu, kuidas ta läheb ülikooli matemaatikat õppima.

Vaimselt väga võimekal inimesel ei jää vaimsed võimed enamasti realiseerimata, kui tal endal selleks huvi olemas on. Lapsevanema entusiasm siin niiväga ei loe. Kui lapsel koolis on keskendumine nigel, saab ta kodus rahulikumas keskkonnas ju ometi kõik selgeks. Kõrge intellektiga inimene mõistab isegi oma puuduseid, oskab selles suunas tööd teha ja endale vajalikke kohaldusi leida.

On akadeemiliselt geniaalseid ja sotsiaalselt puudelisi autiste, kes on ju suisa 1:1 õppel ja põhikoolis valdavad matemaatikat ülikooli tasemel. Kui kaugele sellised piinatud geeniused jõuavad, sõltub lõpuks ju ikkagi suuresti närvisüsteemist.

 

+4
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Aeglasem areng kõikides arenguvaldkondades ja nõrgem loogika tähendab, et lapsel on piiripealne intellekt või kerge vaimupuue.

Olen TA. Lapsel just nimelt ei ole vaimupuuet, seda on kontrollitud ja on kinnitanud erinevad temaga töötanud spetsialistid. Mul ei ole põhjust nende hinnangu pädevuses kahelda.

Aga huvitav oleks teada, miks hakkab vahe koolieas veelgi suurenema? Millest see tingitud on või mille põhjal seda ennustate?

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Aeglasem areng kõikides arenguvaldkondades ja nõrgem loogika tähendab, et lapsel on piiripealne intellekt või kerge vaimupuue.

Olen TA. Lapsel just nimelt ei ole vaimupuuet, seda on kontrollitud ja on kinnitanud erinevad temaga töötanud spetsialistid. Mul ei ole põhjust nende hinnangu pädevuses kahelda.

Aga huvitav oleks teada, miks hakkab vahe koolieas veelgi suurenema? Millest see tingitud on või mille põhjal seda ennustate?

Kuna omandamisvõime on aeglasem, siis eks tavalapsed arenevad selle võtta kiiremini eest ära lihtsalt.

 

 

+4
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Eks HEV-laps sellepärast HEV ongi, et ta tavaklassis edukalt hakkama ei saa… kui on võimalik ja lapsel suutlikkus olemas, et osa tema akadeemilist tulemuslikkust vahetada sotsiaalse võimekuse, iseseisvuse jm vastu, siis võib see olla perspektiivselt parem valik, sest lõpmatuseni last ju kohaldatud keskkonna vati sees ei hoia. Pigem ju kolmemees ja iseseisev kui täiskasvanud kunagine viieline kes oma eluga hakkama ei saa ????

Mina ei näe seda nii. Kui laps on vaimselt võimekas, siis ikka väga nukker oleks saata teda keskkonda, kus tal neid võimeid ei ole võimalik realiseerida. Ja ükski vaimselt võimekas ei ole selline, kes oma eluga hakkama ei saa. Minu HEV laps unistab juba praegu, kuidas ta läheb ülikooli matemaatikat õppima.

Vaimselt väga võimekal inimesel ei jää vaimsed võimed enamasti realiseerimata, kui tal endal selleks huvi olemas on. Lapsevanema entusiasm siin niiväga ei loe. Kui lapsel koolis on keskendumine nigel, saab ta kodus rahulikumas keskkonnas ju ometi kõik selgeks. Kõrge intellektiga inimene mõistab isegi oma puuduseid, oskab selles suunas tööd teha ja endale vajalikke kohaldusi leida.

On akadeemiliselt geniaalseid ja sotsiaalselt puudelisi autiste, kes on ju suisa 1:1 õppel ja põhikoolis valdavad matemaatikat ülikooli tasemel. Kui kaugele sellised piinatud geeniused jõuavad, sõltub lõpuks ju ikkagi suuresti närvisüsteemist.

Närvisüsteem on neil nagunii nõrgem. Tean ka nõrganärvilisi edukad inimesi.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Aga huvitav oleks teada, miks hakkab vahe koolieas veelgi suurenema? Millest see tingitud on või mille põhjal seda ennustate?

Meie lapsega on küll vastupidi ja seda ütlesid arstid ka kohe alguses, sh psühhiaater ehk et see vahe hakkab ajapikku väiksemaks jääma. Hetkel on meie laps juba teismeikka jõudmas ja järgmisel õppeaastal hakkab üht ainet nt koos suure klassiga õppima.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kuna omandamisvõime on aeglasem, siis eks tavalapsed arenevad selle võtta kiiremini eest ära lihtsalt.

Aeglasem sotsiaalne areng ei tähenda, et omandamisvõime on aeglane. Meie laps omandab akadeemilises mõttes kõike lausa lennult. Aga näiteks kehalises kasvatuses on mitu aastat teistest tagapool.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kuna omandamisvõime on aeglasem, siis eks tavalapsed arenevad selle võtta kiiremini eest ära lihtsalt.

Aeglasem sotsiaalne areng ei tähenda, et omandamisvõime on aeglane. Meie laps omandab akadeemilises mõttes kõike lausa lennult. Aga näiteks kehalises kasvatuses on mitu aastat teistest tagapool.

Ta on autistlik?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ta on autistlik?

Ei, seni hinnatult (vahetult enne kooli ja paar aastat hiljem) piiripealne ADHD. Hiljuti käisime Laste Vaimse Tervise Keskuses psühhiaatri ja psühholoogi juures uusi teste tegemas, nende tulemusi veel ei tea. Väikeklassi suunamise saime Rajaleidjalt juba enne 1. klassi minekut.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Aga huvitav oleks teada, miks hakkab vahe koolieas veelgi suurenema? Millest see tingitud on või mille põhjal seda ennustate?

Kuna enamasti ei öelda “omas tempos” tavapärasest kiirema arengu kohta.

+2
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kuna enamasti ei öelda “omas tempos” tavapärasest kiirema arengu kohta.

On suur vahe, kas laps on võimeline omas tempos ülesande 5 peale ära tegema (lühema ajaga jääks nt viimane ots lõpetamata) või ei ole tal üldse võimekust sellist ülesannet lahendada (ei mõista ülesandepüstitust; ei oska selliseid tehteid vmt).

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kuna enamasti ei öelda “omas tempos” tavapärasest kiirema arengu kohta.

On suur vahe, kas laps on võimeline omas tempos ülesande 5 peale ära tegema (lühema ajaga jääks nt viimane ots lõpetamata) või ei ole tal üldse võimekust sellist ülesannet lahendada (ei mõista ülesandepüstitust; ei oska selliseid tehteid vmt).

Just, väga õige lahtikirjutus. Kas laps on võimeline iseseisvalt ülesannete kallal pusima, leiab seniste teadmiste ja õpituga seoseid, ta mälu on hea. Lihtsalt tahab kauem keskenduda ja mõelda.

Või on eakohasest tekstist aru saamine nigel,  jutt tuleb tema jaoks pulkadeks võtta ning teda step-by-step lahenduskäigule aidata. Madalama IQ puhul on nende mõttevõime stereotüüpsus kerge avalduma – kui sisult sarnane ülesanne on veidi teistmoodi koostatud, ei saada sellele enam pihta. Õpivad asjad pähe, selles võivad nad täitsa head olla, aga loogikad ja seosed on nigelad.

Lapse loogikat saab testida erinevates valdkondades – tekstiline, numbriline, mustriline, ruumiline. Mõndagi neist saab õnneks arendada. Kehvema loogikaga lastel on aga keeruline õppida näiteks kella.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Madalama IQ puhul on nende mõttevõime stereotüüpsus kerge avalduma – kui sisult sarnane ülesanne on veidi teistmoodi koostatud, ei saada sellele enam pihta. Õpivad asjad pähe, selles võivad nad täitsa head olla, aga loogikad ja seosed on nigelad. Lapse loogikat saab testida erinevates valdkondades – tekstiline, numbriline, mustriline, ruumiline. Mõndagi neist saab õnneks arendada. Kehvema loogikaga lastel on aga keeruline õppida näiteks kella.

See on huvitav. Minul nt oli matemaatika kuni gümnaasiumi lõpuni sisuliselt 2, just oligi nii, et kui ülesanne oli veidi teisiti koostatud, siis enam aru ei saanud. Ja kella hakkasin vist alles 14-aastaselt tundma. Aga sellest hoolimata on mul tänaseks nii baka- kui magistrikraad Tartu Ülikoolist ja kummagi stuudiumi läbimisega polnud mingeid probleeme. Ma miskipärast ei usu, et mul eriti madal IQ on.

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 63 )


Esileht Erivajadustega laps Arengus mahajäämus