Tere. Kas siin on selliste laste vanemaid, kelle laps on arengus mahajäämuse diagnoosiga ja see on umbes paar aastat tema tegelikust vanusest maas? Minu laps on 7, käis testi tegemas ja sai keskmiseks vanuseks u 5. Testil on erinevad osad ja nt loogikaülesandeid ei osanud üldse eriti, seal on lausa 4-a tasemel.
See info ei ole meile üllatus, laps on enneaegne ja alati arengus aeglane olnud. Hakkab ka minema talle sobivasse erikooli. Samas ei ole tal mingit nö orgaanilist põhjust, st pole geneetilisi haigusi, autismi, neuroloogilisi haigusi vms. Ajuverejooksu pärast sündi ei olnud, oli aga BPD. Ta pole ka siiamaani ühtegi lapseea arenguetappi vahele jätnud või mingeid oskusi üldse mitte omandanud, seega pole põhjust arvata, et tal mingi limiit ette tuleks, et jääbki igavesti lapse tasemele vms.
Lihtsalt kõik käib aeglasemalt ja hiljem kui tavalastel. Ongi üleüldine arengus mahajäämus. Minu laps on loomult tähelepanelik, uudishimulik ja nutikas, temaga on tore vestelda, küsib palju küsimusi jne. Lihtsalt pole see jutt ega maailmast arusaamine veel eakohane, nagu väiksema lapsega suhtleks.
Igasugu teraapiaid ja tugiteenuseid on ta saanud kõik, mis pakutakse ja täna ütleski arst, et tõenäoliselt jääb see mahajäämus teda terveks eluks saatma.
Mind huvitab, mida selline olukord tähendab teismelisena ja täiskasvanuelus. Ok, on kogu aeg oma kalendaarsest vanusest arengus mõned aastad maas ja areneb omas tempos. Ühel hetkel saab inimene täiskasvanuks ja see nö täis kasvamise areng saab otsa. Mis tema siis olla võiks, keskmisest lihtsalt rumalam täiskasvanu? Ilmselgelt ei suuda ta omandada samas koguses koolitarkust kui tavalaps sama aja jooksul, sest tal läheb kõigega kauem. Siis lihtsalt omandab vähem teadmisi ja lõpetab kooli pealiskaudsema haridusega?
Kas kellelgi on selline laps juba täiskasvanu ja millist elu nad elavad? Mis elualal tegutsevad? Kuidas on sotsiaalse ja emotsionaalse elukvaliteediga? Kas saavad iseseisvalt hakkama?