Teema: Arengus mahajäämus

Mis on see sobiv erikool? Kas poleks mõeldav teda aasta hiljem kooli panna ja järele aidata?

Olen TA. Ta juba saigi koolipikenduse. Me elame riigis, kus kooli minnakse kuueselt ja ka see pikenduseaasta on nüüd läbi. Erikooli panemise otsus oli põhjaliku kaalumise ja eeltöö tulemus, kõik temaga tegelenud spetsialistid olid seisukohal, et tavakoolis jääks ta nö hammasrataste vahele, sest ei suudaks teistega sammu pidada. Aga kooli minna nüüd tuleb.

Meie laps on sotsiaalses arengus samamoodi mitu aastat eakaaslastest maas, on alati olnud. Õpib katsetega koolis väikeklassis, hinded kõik viied, osaleb olümpiaadidel, mitu võõrkeelt juba suus, eesti keele grammatikas vigu ei tee, eriline lemmik on matemaatika. Akadeemiliselt peetakse väga võimekaks.

Aga 12-aastaselt ei oska veel ise kingapaelu siduda, tund aega paigal püsida on tema jaoks raske, ta on väga lapsemeelne ja kui valida saaks, siis lihtsalt mängiks hommikust õhtuni legode ja muude asjadega nagu lasteaialaps.

Kas see vahe eakohasega pigem suureneb või püsib?

#4188445:

See et kingapaelu ei oska siduda on enamasti ikka vähese praktiseerimise viga. Või on peenmotoorika probleemid tööõpetus, kunstiõpetus siis ka keerulised?

Jah, tööõpetus ja kunstiõpetus on väga keerulised. Alguses 1. klassis keeldus üldse neid tegemast.

#4188923:

üllatuslikult suutis poiss minna väikeklassi asemel tavakooli tavaklassi.

Mina olen küll väga rahul, et meie laps tavaklassi asemel väikeklassis käib. Ei kujuta ettegi, kuidas ta tavaklassis keskenduda ja seda õppeedukust hoida suudaks, mis väikeklassi rahulikus keskkonnas.

#4189206:

#4189020:

#4188923:

üllatuslikult suutis poiss minna väikeklassi asemel tavakooli tavaklassi.

Mina olen küll väga rahul, et meie laps tavaklassi asemel väikeklassis käib. Ei kujuta ettegi, kuidas ta tavaklassis keskenduda ja seda õppeedukust hoida suudaks, mis väikeklassi rahulikus keskkonnas.

Eks HEV-laps sellepärast HEV ongi, et ta tavaklassis edukalt hakkama ei saa… kui on võimalik ja lapsel suutlikkus olemas, et osa tema akadeemilist tulemuslikkust vahetada sotsiaalse võimekuse, iseseisvuse jm vastu, siis võib see olla perspektiivselt parem valik, sest lõpmatuseni last ju kohaldatud keskkonna vati sees ei hoia.

Pigem ju kolmemees ja iseseisev kui täiskasvanud kunagine viieline kes oma eluga hakkama ei saa ????

Kui on selline kool, kus niimoodi katsetatakse, siis lapse arengule on varieerub keskkond muidugi arendatavam. Enamasti on see ikka nii, et paned lapse väikeklassi ja sinna ta paraku jääb – midagi pole teha laps harjubki, et tema eest aetakse näpuga kõigele järge ja suuremas kollektiivis puudub tal hiljem oskus iseseisvalt hakkama saada, enda eest seista ja oma asjade eest vastutust võtta.

Kui lapsevanem tahab, et ta laps saab ise hakkama, ei ole vaja 10aastasele vaid krõpsuga tosse osta, talle alati võileivad valmis teha, teda igalpool saata jmt. Tuleb lasta kaelarihm pikemaks, ega ta muidu arenegi.

#4189251:

Kui lapsevanem tahab, et ta laps saab ise hakkama, ei ole vaja 10aastasele vaid krõpsuga tosse osta, talle alati võileivad valmis teha, teda igalpool saata jmt. Tuleb lasta kaelarihm pikemaks, ega ta muidu arenegi.

Erivajadustega laps erineb tavalapsest. Eelkõige just selle poolest, et ta vajab lisaaega või- abi keskmise lapsega võrreldes. Võib-olla ma sain sinu kommentaarist valesti aru, aga mulle jäi mulje, et sa ütlesid, et erivajadusega laps ei saa enda erivajadusest üle, sest vanem abistab teda?

Minul on laps, kes ei suutnud kingapaelu siduda kuni 13-aastaseks saamiseni. MINA olin õnnetu, et minu laps ei oska paelu siduda! MINA häbenesin, et mu algklassilapsest poeg kannab krõpsude ja/või lukkudega jalatseid! Ma praegu sellele ajale tagasi vaadates ei suuda uskuda kui isekas ma olin selle situatsiooni juures! Eriti teravalt tulid need enesehaletsuse hood mul uue kooliaasta alguseks valmistudes – kui pidime otsima aina suuremaks kasvavale jalale sügisjalatseid, millel poleks paelu. Päris keeruline oli lõpuks juba.

Ja siis järsku ühel päeval 13-aastasena võttis kätte ja sidus poes olles talle väga meeldima hakanud saabastel paelad kinni! Pusis küll kaua, aga sõlm jäi pidama. Ja sealt alates on tema sidumisoskus aina paranenud.

Ma olen alles nüüd aru saanud, et ka tema oli õnnetu kõik see aeg, ka tema häbenes. Ta ei saanud kunagi valida neid jalatseid mis meeldisid, sai valida vaid neid, mille kinnitusi ta kasutada oskas. Kui enesekeskne peab üks täiskasvanud inimene olema, et seda mitte näha?!

Ka minu laps on aregus maha jäänud, ta vajab õppimisel ja sotsiaalsetes olukordades palju tuge. Ja eriti hirmus on see, et ta TEAB seda. Ta on täpselt nii piiri peal, et ta suudab end teistega võrrelda ja ära tunda erinevused. Mulle ei tuleks pähegi teda kuidagi iseseisvuma tõugata või nö pikema rihma otsa lasta – ta vajab tuge ja kinnitust, et kuskil on ta piisav, et kodus ja oma pere keskel on ta alati võrdne. Et ta ei tunneks end alaväärsena või saamatuna. Ja ta areneb edasi. Tasapisi, väga tasapisi, aga areneb.

#4187634:

Tere. Kas siin on selliste laste vanemaid, kelle laps on arengus mahajäämuse diagnoosiga ja see on umbes paar aastat tema tegelikust vanusest maas? Minu laps on 7, käis testi tegemas ja sai keskmiseks vanuseks u 5. Testil on erinevad osad ja nt loogikaülesandeid ei osanud üldse eriti, seal on lausa 4-a tasemel. See info ei ole meile üllatus, laps on enneaegne ja alati arengus aeglane olnud. Hakkab ka minema talle sobivasse erikooli. Samas ei ole tal mingit nö orgaanilist põhjust, st pole geneetilisi haigusi, autismi, neuroloogilisi haigusi vms. Ajuverejooksu pärast sündi ei olnud, oli aga BPD. Ta pole ka siiamaani ühtegi lapseea arenguetappi vahele jätnud või mingeid oskusi üldse mitte omandanud, seega pole põhjust arvata, et tal mingi limiit ette tuleks, et jääbki igavesti lapse tasemele vms. Lihtsalt kõik käib aeglasemalt ja hiljem kui tavalastel. Ongi üleüldine arengus mahajäämus. Minu laps on loomult tähelepanelik, uudishimulik ja nutikas, temaga on tore vestelda, küsib palju küsimusi jne. Lihtsalt pole see jutt ega maailmast arusaamine veel eakohane, nagu väiksema lapsega suhtleks.

Aeglasem areng kõikides arenguvaldkondades ja nõrgem loogika tähendab, et lapsel on piiripealne intellekt või kerge vaimupuue. Sellised lapsed läbivadki kõik arenguetapid ilma igasuguse teraapia ja eriõpetuseta ilma probleemita. Lihtsalt järgi nad mitte kunagi teiste omavanuste laste arengule ei jõua, vaid kooli minnes hakkab vahe teiste lastega veelgi suurenema mitte vähenema.

Sellisele lapsele sobib väga hästi lihtsustatud õppekava, mis on kaks korda aeglasemas tempos kui tavaõppekava.

Täiskasvanuna on nende arengutase vastav 7-12 a lapse arengutasemele st et nende akadeemilised oskused ja eriti loogika ei ole täiskasvanu tasemel. Ehk siis nad ei saa aru lepingutest, laenudest jms sellistest keerulisematest asjadest ja vajavad selles osas teiste täiskasvanute abi, et neid ära ei kasutataks. Kui laps on hetkel 5a tasemel, siis on lootus, et tema oskused täiskasvanuna on 10-12 a lapse tasemel. Sellisel juhul on lihtsamad tööd ja iseseisev elu on neile täiesti jõukohased ja nad ei erine väliselt teistest täiskasvanutest v.a selle poolest et pole akadeemiliselt väga võimekad.

#4189810:

Aeglasem areng kõikides arenguvaldkondades ja nõrgem loogika tähendab, et lapsel on piiripealne intellekt või kerge vaimupuue.

Olen TA. Lapsel just nimelt ei ole vaimupuuet, seda on kontrollitud ja on kinnitanud erinevad temaga töötanud spetsialistid. Mul ei ole põhjust nende hinnangu pädevuses kahelda.

Aga huvitav oleks teada, miks hakkab vahe koolieas veelgi suurenema? Millest see tingitud on või mille põhjal seda ennustate?

#4189882:

#4189627:

#4189206:

Eks HEV-laps sellepärast HEV ongi, et ta tavaklassis edukalt hakkama ei saa… kui on võimalik ja lapsel suutlikkus olemas, et osa tema akadeemilist tulemuslikkust vahetada sotsiaalse võimekuse, iseseisvuse jm vastu, siis võib see olla perspektiivselt parem valik, sest lõpmatuseni last ju kohaldatud keskkonna vati sees ei hoia. Pigem ju kolmemees ja iseseisev kui täiskasvanud kunagine viieline kes oma eluga hakkama ei saa ????

Mina ei näe seda nii. Kui laps on vaimselt võimekas, siis ikka väga nukker oleks saata teda keskkonda, kus tal neid võimeid ei ole võimalik realiseerida. Ja ükski vaimselt võimekas ei ole selline, kes oma eluga hakkama ei saa. Minu HEV laps unistab juba praegu, kuidas ta läheb ülikooli matemaatikat õppima.

Vaimselt väga võimekal inimesel ei jää vaimsed võimed enamasti realiseerimata, kui tal endal selleks huvi olemas on. Lapsevanema entusiasm siin niiväga ei loe. Kui lapsel koolis on keskendumine nigel, saab ta kodus rahulikumas keskkonnas ju ometi kõik selgeks. Kõrge intellektiga inimene mõistab isegi oma puuduseid, oskab selles suunas tööd teha ja endale vajalikke kohaldusi leida.

On akadeemiliselt geniaalseid ja sotsiaalselt puudelisi autiste, kes on ju suisa 1:1 õppel ja põhikoolis valdavad matemaatikat ülikooli tasemel. Kui kaugele sellised piinatud geeniused jõuavad, sõltub lõpuks ju ikkagi suuresti närvisüsteemist.

Närvisüsteem on neil nagunii nõrgem. Tean ka nõrganärvilisi edukad inimesi.

#4189982:

Kuna omandamisvõime on aeglasem, siis eks tavalapsed arenevad selle võtta kiiremini eest ära lihtsalt.

Aeglasem sotsiaalne areng ei tähenda, et omandamisvõime on aeglane. Meie laps omandab akadeemilises mõttes kõike lausa lennult. Aga näiteks kehalises kasvatuses on mitu aastat teistest tagapool.

#4190283:

Ta on autistlik?

Ei, seni hinnatult (vahetult enne kooli ja paar aastat hiljem) piiripealne ADHD. Hiljuti käisime Laste Vaimse Tervise Keskuses psühhiaatri ja psühholoogi juures uusi teste tegemas, nende tulemusi veel ei tea. Väikeklassi suunamise saime Rajaleidjalt juba enne 1. klassi minekut.

#4190305:

Kuna enamasti ei öelda “omas tempos” tavapärasest kiirema arengu kohta.

On suur vahe, kas laps on võimeline omas tempos ülesande 5 peale ära tegema (lühema ajaga jääks nt viimane ots lõpetamata) või ei ole tal üldse võimekust sellist ülesannet lahendada (ei mõista ülesandepüstitust; ei oska selliseid tehteid vmt).

#4190442:

Madalama IQ puhul on nende mõttevõime stereotüüpsus kerge avalduma – kui sisult sarnane ülesanne on veidi teistmoodi koostatud, ei saada sellele enam pihta. Õpivad asjad pähe, selles võivad nad täitsa head olla, aga loogikad ja seosed on nigelad. Lapse loogikat saab testida erinevates valdkondades – tekstiline, numbriline, mustriline, ruumiline. Mõndagi neist saab õnneks arendada. Kehvema loogikaga lastel on aga keeruline õppida näiteks kella.

See on huvitav. Minul nt oli matemaatika kuni gümnaasiumi lõpuni sisuliselt 2, just oligi nii, et kui ülesanne oli veidi teisiti koostatud, siis enam aru ei saanud. Ja kella hakkasin vist alles 14-aastaselt tundma. Aga sellest hoolimata on mul tänaseks nii baka- kui magistrikraad Tartu Ülikoolist ja kummagi stuudiumi läbimisega polnud mingeid probleeme. Ma miskipärast ei usu, et mul eriti madal IQ on.