Madalama IQ puhul on nende mõttevõime stereotüüpsus kerge avalduma – kui sisult sarnane ülesanne on veidi teistmoodi koostatud, ei saada sellele enam pihta. Õpivad asjad pähe, selles võivad nad täitsa head olla, aga loogikad ja seosed on nigelad. Lapse loogikat saab testida erinevates valdkondades – tekstiline, numbriline, mustriline, ruumiline. Mõndagi neist saab õnneks arendada. Kehvema loogikaga lastel on aga keeruline õppida näiteks kella.
See on huvitav. Minul nt oli matemaatika kuni gümnaasiumi lõpuni sisuliselt 2, just oligi nii, et kui ülesanne oli veidi teisiti koostatud, siis enam aru ei saanud. Ja kella hakkasin vist alles 14-aastaselt tundma. Aga sellest hoolimata on mul tänaseks nii baka- kui magistrikraad Tartu Ülikoolist ja kummagi stuudiumi läbimisega polnud mingeid probleeme. Ma miskipärast ei usu, et mul eriti madal IQ on.
Intellekt on komplekssne ja sel on mitu alljaotust, seega ega matemaatiline ja loogiline vajakajäämine välista kõrget taset humanitaarteadustes.