Teema: Arengus mahajäämus

#4190688:

Intellekt on komplekssne ja sel on mitu alljaotust, seega ega matemaatiline ja loogiline vajakajäämine välista kõrget taset humanitaarteadustes.

Seepärast ei tohikski neid vajakajäämisi kasutada illustreerimaks madalat IQ-d.

#4190781:

Kui tekstiline pool on tõesti maksimaalne, siis üld-IQskoor vast väga niru ei tule. Ent kui lisaks matemaatilisele loogikale on puudujääke ka keeleloogikas, siis üldskoor tuleb ju kindlasti madal. Sel juhul ei saa kuidagi rääkida kõrge intellektiga inimesest.

Mina näiteks olen elukutselt keeletoimetaja. Ka minu väikeklassis õppiv teismeline kirjutab ilma vigadeta. Temal muidugi on matemaatika ka 5. Nagu enamik teisigi aineid.

Mis ma kokkuvõttes tahan öelda, on see, et ei ole vaja stigmatiseerida sotsiaalselt aeglasema arenguga lapsi. See ei tähenda, et nad oleksid rumalad. Paljud neist ongi lihtsalt aeglased. Ja põhjalikud.

Siit ju mõneti joonistub välja, et need, kes a la matemaatikas lapsena ei hiilanud, ei jõudnud selleni ka hilisemas eas. Tasubki arendada oma tugevaid külgi ja leida oma kutse sealt – loogiline.

Ka aeglasema arenguga lapsel on omad tugevused kindlasti olemas. Kui selline laps peab aga läbima standardiseeritud tavakooli õppevormi, on see talle kahtlemata ühel hetkel üsna stressav. Õnneks nüüdsel ajal on võimalik valida vahvaid eri- ja erakoole, kus on individuaalsus tugevasti toetatud ning õppevormid varieeruvad.

#4190164:

#4189982:

Kuna omandamisvõime on aeglasem, siis eks tavalapsed arenevad selle võtta kiiremini eest ära lihtsalt.

Aeglasem sotsiaalne areng ei tähenda, et omandamisvõime on aeglane. Meie laps omandab akadeemilises mõttes kõike lausa lennult. Aga näiteks kehalises kasvatuses on mitu aastat teistest tagapool.

Eks sellest ei maksa ka nyyd eufooriasse sattuda. Minu lähedase laps oli ka väidetavalt reaalainetes geenius valmis, lahendas ülikooli tasemel ülesandeid. Suheldes on mõjunud ikkagi puudega lapsena. Ülikoolist kukkus välja, seal pole ju enam mingeid väikeklasse ja ei peagi olema. Istub kodus ema kaela peal, müts peas, ja lahendab oma võrrandeid. Tänaseks 26 aastat vana.

#4190836:

Seda teemat lugedes mõtlen, et tänapäeva lastel on ikka meeletult raske koolis. Neilt oodatakse meeletult palju ja kui teiate tempos hakkama ei saa, oled kohe maha jäänud arengus?!?

Ma ei olnud ka koolis mingisugune pärl, aga ma usun, et mu iq on küll normaalintelekti tasemel. Olen isegi gümnaasiumi lõpetanud. Vanemad mind õppimisel peale 2.klassi ei aidanud.

Matemaatika on tänini minu jaoks tuumateadus ????. Isegi imestan, kuidas siiski riikliku eksami läbi sain. Keemia, füüsika ja geograafia olid ka koolis üsna kehvakesed. Kunstiannet mul ka pole.

Küll aga ma olin ja olen tugev keeltes.

Loogiline mõtlemine on nii ja naa, oleneb valdkonnast.

Tänapäeva mõistes ma vist oleks ka “alaarenenud”. Aga 12 klassi ma läbi punnisin koolis. Lõpueksamites(gümnaasium) kirjandis sain 70+ ja inglise keeles peaaegu max punktid. Geograafia vaid läks nigelalt, sest tegin aasta varem.

Peaks ikka vahet tegema “vaimse mahajäämuse diagnoosil” ja lihtsalt madalamates võimetes ja õpiraskustes. Vaimse mahajäämuse diagnoos pannakse ikkagi siis kui mahajäämus on väga suur KÕIKIDES arenguvaldkondades ja on selge, et laps ei kasva sellest välja, vaid mahajäämus aastate jooksul pigem suureneb kui väheneb. Ka tavakoolis 2-3-line õpilane läbib vaimsete võimete testid eakohasel tasemel ja raskusteta.

#4190384:

#4190305:

Kuna enamasti ei öelda “omas tempos” tavapärasest kiirema arengu kohta.

On suur vahe, kas laps on võimeline omas tempos ülesande 5 peale ära tegema (lühema ajaga jääks nt viimane ots lõpetamata) või ei ole tal üldse võimekust sellist ülesannet lahendada (ei mõista ülesandepüstitust; ei oska selliseid tehteid vmt).

Erivajadusega laps ju mõlemal juhul.

#4190952:

Kui laps on olnud 1:1 õppel või väikeklassi kollektiivis, polegi adekvaatselt ta sotsiaalsust ilmselt arendatud. Sellega peab ikka alustama maast madalast, sest mida vanem laps, seda puisemaks ja enesekesksemaks ta muutub.

No mis teha, sellest kommentaarist lugesin jälle välja, et keegi peab olema süüdi lapse omapärades: 1:1 õpe, väike klassikollektiiv, adekvaatselt arendamata jäetud sotsiaalsus.

Ilmselt ongi keeruline mõista inimesel, kes ise ei kasvata erivajadusega last, et lapsevanem või keskkond ei põhjusta lapse erivajadust. Lapse erivajadus tingib tema kasvatuse, sh koolitamise. Ei ole võimalik muuta sotsiaalseks kedagi, kellel puuduvad eeldused olla sotsiaalne. Nii nagu ei saa kedagi õpetada köielkõndijaks, kui tal puudub tasakaalutunnetus.

Vaimse tervise erivajadus ei paista alati kohe välja, aga võib olla üsna kindel, et kui laps õpib 1:1 või väikeklassis, siis selleks on näidustus. Küll oleks ilus, kui seda oleks võimalik kasvatusega “välja ravida”. Spetsiaalne koolikorraldus on tehtud selleks, et erivajadusega laps omandaks maksimaalselt põhiharidust, keskenduks olulisimale. Tal on ülejäänud elu (50-80) aastat võimalik omas rütmis omandada teisi oskusi, aga põhihariduse peaks saama kõigepealt. Samas on ka täiesti võimalik, et kui see erivajadusega laps on kord täiskasvanu, siis ise endale sobivamat keskkonda valides (sh inimesi, kellega ta päeva jooksul kokku puutub) saab ta arendada ka neid oskusi, mis nooremana omandamata jäävad.

#4189933:

#4189810:

Aeglasem areng kõikides arenguvaldkondades ja nõrgem loogika tähendab, et lapsel on piiripealne intellekt või kerge vaimupuue.

Olen TA. Lapsel just nimelt ei ole vaimupuuet, seda on kontrollitud ja on kinnitanud erinevad temaga töötanud spetsialistid. Mul ei ole põhjust nende hinnangu pädevuses kahelda.

Aga huvitav oleks teada, miks hakkab vahe koolieas veelgi suurenema? Millest see tingitud on või mille põhjal seda ennustate?

Arengus mahajäämuse diagnoos ongi vaimupuude diagnoos- lihtsalt hetkel veel täpsustamata raskusastmega vaimupuue või siis kergemal juhul piiripealne intellekt.

Kui laps on saavutanud praeguse arengutaseme tänu teraapiatele ja tugiteenustele ning ikkagi on mahajäämus ning ka arst on öelnud, et tõenäoliselt jääb see mahajäämus teda terveks eluks saatma, siis muid võimalusi peale piiripealse intellekti või kerge vaimupuude ei ole.

Oluline on leida lapsele sobiv õppekava.

#4190836:

Seda teemat lugedes mõtlen, et tänapäeva lastel on ikka meeletult raske koolis. Neilt oodatakse meeletult palju ja kui teiate tempos hakkama ei saa, oled kohe maha jäänud arengus?!?

Ma ei olnud ka koolis mingisugune pärl, aga ma usun, et mu iq on küll normaalintelekti tasemel. Olen isegi gümnaasiumi lõpetanud. Vanemad mind õppimisel peale 2.klassi ei aidanud.

Matemaatika on tänini minu jaoks tuumateadus ????. Isegi imestan, kuidas siiski riikliku eksami läbi sain. Keemia, füüsika ja geograafia olid ka koolis üsna kehvakesed. Kunstiannet mul ka pole.

Küll aga ma olin ja olen tugev keeltes.

Loogiline mõtlemine on nii ja naa, oleneb valdkonnast.

Tänapäeva mõistes ma vist oleks ka “alaarenenud”. Aga 12 klassi ma läbi punnisin koolis. Lõpueksamites(gümnaasium) kirjandis sain 70+ ja inglise keeles peaaegu max punktid. Geograafia vaid läks nigelalt, sest tegin aasta varem.

Tavakoolis matemaatika on ikka lihtne, pole tuumateadus. Lapsemäng.

Eks oledki keskmiselt kesisema potentsiaaliga. Mis sa siis kõrgema matemaatikaga oleks peale hakanud?

Võimekad valdavad keeli native speaking level ja samaväärselt matemaatikat.

#4193753:

#4193267:

Võimekad valdavad keeli native speaking level ja samaväärselt matemaatikat.

See väljend on “native speaker level”. SAMAVÄÄRSELT matemaatikat? Väga põnev, milline see matemaatika native speaker level siis on? Kes on matemaatika native speaker? Robot? AI?

Sinul on keeleline eneseväljendus vist selline… kesine…

Mõlemad väljendid on võrdselt korrektsed. Ja ära mängi juhmi, see käib keeleoskuse kohta. Ütlesin, et võrdselt hea keeleoskusega saadakse aru ka matemaatikast.

#4194295:

Mõlemad väljendid on võrdselt korrektsed. Ja ära mängi juhmi, see käib keeleoskuse kohta. Ütlesin, et võrdselt hea keeleoskusega saadakse aru ka matemaatikast.

Millised mõlemad väljendid? Seda sinu leiutatud varianti ei ole olemas, vähemalt mitte korrektses inglise keeles.

Ja sinu viimane lause näitab, et sul ongi ilmselt mingi keelelise arengu defekt. Sõnad on reas, aga oma mõtet (kui see sul üldse oli) arusaadavaks teha ei suuda.

#4194725:

#4190952:

Kui laps on olnud 1:1 õppel või väikeklassi kollektiivis, polegi adekvaatselt ta sotsiaalsust ilmselt arendatud.

Minu väikeklassis õppiv teismeline õpib kahte võõrkeelt, käib 3 x nädalas koos suurema grupiga trennis. Sügisest õpib kolmandat võõrkeelt samuti suuremas grupis kui tema enda väikeklass. Tal ei ole ühtegi õpiraskust eales olnud. Küll aga on sotsiaalne areng endiselt mõne aasta jagu teistest maas. Hetkel käib uuringutel, kuna arstid arvavad, et võibolla on kergelt autistlik. Naljakas on lugeda neid soovitusi, et katsuge põhiharidus kuidagi kätte saada. Meie laps ootab, et ülikooli saaks minna, sest põhikoolis on liiga lihtne.

Su laps on andekas, keegi ei kahtle, aga kuidas tulevikus?

Kas on mõni amet, suund, millega ta saaks tulevikus ennast üleval pidada?  Akadeemiline haridus on hea samas sotsiaalne suutlikkus kollektiivis olla, hakkama saada, on ka väga oluline. Ülikooli haridusest pole eriti palju kasu, kui sul tulevikus töötu täiskasvanud laps üleval pidada on. Jah, rikkad võivad seda endale lubada aga tavaline keskmise sissetulekuga pere peaks mõtlema ettepoole ka, mis saab 10-20 aasta pärast.  Ka iesti tervete laste vanemad peaks seda tegema. Mul on tuttav, kelle pojal magistrikraad Tartu Ülikooli st aga parim amet, mille ta 5 aasta jooksul endale leidis, oli miinimum palgaga kulleritöö. Ma ei tunne neid nii hästi ja ei tea kõike, aga tundus et ümihoolitsev ema, kes ise rabas mitmel kohal töötada, tegi poja elu liiga lihtsaks samas jättis lõpetamata tavalise elu. Kuidas oma sissetulekuga majandada, kuidas süüa teha, pesu pesta jne.

Minu laps on ka aeglane teadmiste omandaja. Koolis on matemaatika raske.
Tema sai Soomes diagnoosiks arenguline kõnehäire, arst andis ka soovituse SLI diagnoosiga klassi jaoks. Hetkel käib eritoega klassis tavakoolis.
Kahjuks pidi ta minema juba 6a 1.klassi, talle ei antud millegipärast võimalust käia 2 aastat eelkoolis ( vastavas foorumis emad räägivad kuidas enamus nende lapsi käib topelt eelkooli ) ja 1.klassis ta polnud mitte kuidagi kooliküps. Õppimine ei huvitanud absoluutselt ja midagi ei edenenud. Nüüd 9 aastaselt alustab juba 4.klassis aga Soomes on vist väga harv kui klassi kordama jäetakse. Oleks võinud siis esimest klassigi korrata, oleks saanud teadmiste põhja natuke tugevamaks. Nüüd aga lohistatakse teda poolikute teadmistega järgnevatesse klassidesse edasi.

Umbes mis vanuseks peaks selge olema, kas tegu on lapsera arenguhäirega või on tegu ikkagi kerge vaimse puudega?

Kui laps suudab koolis (tegu 6 lapsega väikeklassiga) asju meelde jätta üsna rahuldavalt, aga loogikad, seosed ja maailmapilt on seni pigem lasteaia tasemel, siis see on ilmselt tõsisem olukord? Poiss 8ne (lõpetab teise klassi, augustis saab 9). Eneseväljendus ja sotsiaalne oskus ka veel seni koolieeliku tasemel… :/

#4197006:

#4196363:

Su laps on andekas, keegi ei kahtle, aga kuidas tulevikus? Kas on mõni amet, suund, millega ta saaks tulevikus ennast üleval pidada?

Jah, ta võib nt töötada ülikoolis ja õpetada matemaatikat.

Töötan ülikoolis reaalalal ja meil on siin paljud kergelt autistlike joontega, mul endal on need ka täiesti olemas. Aga seda võin oma kogemusest küll öelda, et õpetama need, kellel neid jooni rohkem on, üldjuhul ei sobi – see nõuab ikka üsna häid sotsiaalseid oskusi. Samuti olen märganud, et paljudel neist on raske üldistada, olulisemale keskenduda jms, st neil läheb hiljemalt doktorantuuris raskeks.  Kas midagi IT alalt  ei sobiks paremini?