Läks umbes tunnike. Õpetaja juhtis tähelepanu seikadele, kus laps võiks olla tähelepanelikum ja mida rohkem harjutada tuleks, samuti märkis ära lapse tugevad küljed (vastavalt oma tähelepanekutele). Lobisesime lapse lapsepõlvest, ta uuris ka lapse kõikvõimalike huvide kohta, tema suhete kohta sõpradega, vanemate tegevuste kohta, koduse olukorra kohta – ühesõnaga kõige kohta, mis võiks tulevikus hakata lapse õppimist mõjutama. Minu lapse käekiri on üsna konarlik ja ta kirjutab väga aeglaselt – kui ma õpetajale mainisin, et titeeas ei osanud laps kätt valida (kas parem või vasak), sai talle kohe pilt selgeks, et tegemist võib olla ajupiirkondade tegevusest tuleneva eripäraga ja see aitab tal lapsesse mõistvalt suhtuda. Kusjuures lapsel on siiani nende kätega segadus – osad tegevused nagu kirjutamine, lusikaga söömine, teeb parema käega, aga nt noa ja kääridega lõikab raudselt vasakuga.
Õpetaja informeeris mind veel klassi üldisest meelsusest ja laste omavahelistest suhetest, eesootavatest sündmustest ja kooli huviringide võimalustes.