Esileht Sünnitus Ärevushäire, depressioon

Näitan 8 postitust - vahemik 1 kuni 8 (kokku 8 )

Teema: Ärevushäire, depressioon

Postitas:
Kägu

Diagnoosiks ärevushäire, saanud ka depressiooni ravimimeid. Raseduse planeerides lülitati kõik rohud välja. Rohtudel oli maksimaalne kogus.
Nüüd ongi küsimus, kuidas sünnitusel ärevushäirega toime tulla?
Samuti ei talu kui enese käest kontroll kaob. Keegi arstidest, personalist puudutab vms. Värin, nutt, hüsteeria hoog tulemas…
Kas ärevushäirega on kõik naised sünnitanud? Või on tehtud ikkagi keiser?
Kuidas suhtuvad Tartu Kliinikumi ämmaemandad ärevushäirega sünnitajatesse?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Põen ärevushäiret viimased 16 aastat. On olnud aegu, kus ma ei julgenud kodust sammugi kaugemale astuda ja poodideski ei käinud. Olen võtnud periooditi antidepressante, raseduse ajal mitte. Spünnituse ees oli mul surmahirm. Siiski, olen 3 korda sünnitanud, kõik ilma valuvaigistiteta – neist viimasega sünnitasin veel kaksikud. Ärevusele lihtsalt pole aega mõelda sünnitusel, keskendud muule. Kui ikka sünnitegevus käib, siis lähed nagu oma maailmasse, ürgne instinkt. Ütlen sulle väga olulised sõnad: sünnitamisel keskendu häälega hingamisele – kui sa seda ei tee, siis keha läheb krampi ja sul on valusam

Please wait...
Postitas:
Kägu

Äkki oleks abi eraämmaka palkamisest? Sel juhul oleks üks juba varasemast tuttav meditsiinitöötaja kogu sünnituse ainult sinu päralt ja sulle toeks. Saaksid temaga juba ette arutada seda ärevuse asja ning ta oleks valmis sind toetama.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma olin rasedusega jälgimisel lõpus tükis ja veetsin haiglas enneaegsuse ohuga nädala. Ärevushäire pärast käis mitmeid kordi mind nõustamas raseduskriisinõustaja ja saadeti mind ka haiglast välja kirjutamisel otse psühhiaatri juurde. Suhtuti mõistvalt ja ka peale sünnitust kui tekkis ärevushoog toodi rahustav tablett mulle ja käidi küsimas kuidas on jne. Terve raseduse käisisin psühholoogi juures ja psühhiaatri juures ja jõudsin punkti kus olin nõus ise proovima sünnitada (anti valida eelneva keisri pärast mida soovin põlvas) aga kuna oli enneaegne sünnitus põletiku pärast siis tehti tartus keiser.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul on ka pikki aastaid kestnud ärevushäire paanikahoogudega. Olen periooditi tablette võtnud. Sünnituse ajal ei olnud minul aega mingit ärevust tunda. See on lihtsalt nii kõikehõlmav instinktidel põhinev protsess, et kehal pole aega asendustegevustega tegeleda. Pärast lapse sündi tekkis sjd. Eks selles suhtes tead valvas olla.

Võta keegi endale kaasa…kui võimalik, palka eraämmaemand.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vot, selle peale ma ei osanud kohe tullagi, et pärast sünnitust võib mu vaimne seisund palju hullem olla. Olen seda ennegi kogenud, et kui olukord tulen toime, aga see hind selle olukorra jaoks, see on jube. Pärast füüsiliselt tunnetan, kui läbi ma olen. Olen ka Tartu Kliinikumi raseduskriisi nõustaja juures käinud…polnud nagu see, mida oleksin oodanud. Nii raske on paari kohtumisega võõras inimene enda inimeseks saada.
Ja ma olen koguaeg mõelnud, et raseduse ajal ei tohi tablette võtta, kuid tema soovitas…
Ja isegi kui nüüd hood on olnud, siis tunnen et palderjan teeb lapse vaiksemaks, rahulikumaks. Ei taha üldse midagi võtta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sulle oleks head kliinilist psühholoogi vaja, mitte nõustajat. Klapi leidmine võtab aega ja ega kõikidele kõik psühholoogid ei sobigi.
Mina ei tarbinud raseduse ajal mitte midagi. Lõpetasin kohe, kui sain teada, et ootan last.
Katsu vastu pidada. Peale lapse sündi saad uuesti ennast ravima hakata, kui vaja. Laps peab siis muidugi segu saama, aga enda tervis on ka oluline.
Ja võib-olla sa hoopis üllatad ennast. Emaks saamisega võib paljugi muutuda. 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuidas teil see ärevushäire väljendus? Mina raseduse ajal pole ka midagi tarvitanud aga aegajalt tunnen hirmu ja kardan, nutan kui ärevus saab võitu. Hetkel ootangi kui sünnitus hakkab, sest tähtaeg on käes. Kuna mul on terviseärevus hüpohondria diagnoositud juba aastaid siis kardan praegu väga. Tunnen hirmu sünnituse ees samas see suur kõht tekitab igasuguseid kehalisi kaebusi. Seega pean nagunii sünnitama pääsu pole kuid hirm on meeletu. Kardan just et katus sõidab sünnitusel ära. Ometi mul kolmas sünnitus. Varem muidugi polnud ärevushäiret. Mul ongi küsimus, kas keegi veel kimpus terviseärevusega, et tunned kehalisi sümptomeid ja sellega surmahirmu?

Please wait...
Näitan 8 postitust - vahemik 1 kuni 8 (kokku 8 )


Esileht Sünnitus Ärevushäire, depressioon