Mis arvate väitest: armastus kestab täpselt nii kaua kui kahel inimesel ei ole omavahelisi kohustusi!
Tundub, et perekooli jututuba toetab antud fakti. Siit saab iga päev lugeda, et ennem ühist rahakotti on meeletu LOVE, mis leivad ühte kapp surudes vägisi õhku kipub haihtuma. Alalõpmata ollakse elatismaksetega puntras jne.
Äkki olekski mõtekam kooselu mõned aastad proovida, jõuaksid meeste \”dibla tundemärgid\” korralikult välja lüüa…
ära võta siinset elu tõepähe. siin on heal juhul 0,00…0001% eesti elanikkonnast, paljudel nendest omakorda puudub mõtlemis- ja asjadest arusaamise oskus. iga inimene peab vastavalt oma arengutasemele elus kogema kannatusi…
ehh siit saabki ju omadega puntras inimeste kaebusi lugeda – need inimesed, kellel pereelus kõik korras on, ei hakka tavaliselt sellest teemat püstitama.
ma arvan, et probleem ei ole niiväga kohustustes kuivõrd eas. usun, et enamik siinsetest probleemidest on noortel naistel, kellel elukogemus puudub. ise olin ka noorena tuisupea, armastus lõi silme eest mustaks, tülid ja leppimised olid üsna tavalised. õnneks oli mul nii palju oidu, et oma esimeste armsamatega mitte lapsi saada. oleks lapse (kogemata) saanud, oleks ka puntras omadega olnud. 20ndates otsisid ju ka noormehed alles oma kohta elus, õppisid, kus neil see elatis võtta oleks olnud.
aga eks mäletate ju oma noorusestki, et paljud õpetussõnad ja elulised näited lähevad ühest kõrvast sisse ja teisest välja, ikka omal nahal tuleb ära proovida. mõtled ikka, et minuga halvasti ei lähe.
las nad siis kurdavad siin, ehk on oma kogemused kätte saanud. toetame ja õpetame neid nii kuidas oskame ja saame.
See ei ole ju armastus, mis kohustuste (loe: esimeste raskuste) tekkimisega otsa saab. See on armumine. Armastatakse inimest sellisena, nagu ta on. Armutakse oma ettekujutusse inimesest. Loomulikult saab armumine otsa, kui inimene ega kooselu temaga ei osutu selliseks, nagu endale ette kujutatud.
Ma ei ole väitega nõus.
Olen oma kahte meest, kellega üldse rahul polnud ja palju raskusi läbi elanud, ikka aastaid armastanud. Tundus, et ka nemad mind, kuigi… armastusest ei piisa tihti lihtsalt… 🙁
Ja probleemide käes ei vaevle vaid noored ja rumalad. Halbu valikuid võib teha ka vanemas eas ja üldsegi mitte rumaluse tõttu vaid hoopis muudel põhjustel.
Eks me õpime ja arenemegi läbi raskuste. Ja mille muu pärast me siin maa peal ikka eksiteerime, kui just selle pärast.
Lugege Michael Newtoni \” Hinge rännak\” ja \” Eludevaheline elu\” – saab nii mõndagi selgemaks.
Kellel on elus hästi läinud, neil ei tasuks teistele näpuga näidata – ei või kunagi teada, millal õnn ka teile selja pöörab ja oma õndsa pilvekese pealt alla porimülkasse kukute.
ei meeldi mulle see ytlus. armastus on ikka nii heas kui halvas……
Ma just arvan, et armastus algab sealt, kui leib ühes kapis. Enne seda oli armumine ja hull kepp, no seks oli põhiline.
Armastus, teisega arvestamine, hoolimine, nali jne. vat nõnda võib juba proovida. Aga surmani või siis igavesti, see on paras jama. Lollid lubadused, sest neid ju rikutakse.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]ehh siit saabki ju omadega puntras inimeste kaebusi lugeda – need inimesed, kellel pereelus kõik korras on, ei hakka tavaliselt sellest teemat püstitama. [/tsitaat]
Jummalast õige jutt. Ma olen ka sageli sellele mõelnud, et kas siis tõesti on elu nii ess nagu siin kirjutatakse ja olen ka aru saanud, et siia kirjutataksegi ju ainult probleemidest. Ma ei hakka ju siia kirjutama sellest, et tööl oli täna kõik ok, laps sai koolis tähekesi (kiituseks) ja mees tegi õhtusöögi ja koristas köögi. Esiteks see ei huitaks kedagi ja teiseks, mida olekski sellise teemaalgatuse peale vastata.
[small]Löwe kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Jummalast õige jutt. Ma olen ka sageli sellele mõelnud, et kas siis tõesti on elu nii ess nagu siin kirjutatakse ja olen ka aru saanud, et siia kirjutataksegi ju ainult probleemidest. Ma ei hakka ju siia kirjutama sellest, et tööl oli täna kõik ok, laps sai koolis tähekesi (kiituseks) ja mees tegi õhtusöögi ja koristas köögi. Esiteks see ei huitaks kedagi ja teiseks, mida olekski sellise teemaalgatuse peale vastata.[/tsitaat] lisaks veel selle, et PK statistika järgi on siin nädalas üle 60000 külastuse. 1000 külastajat lehel on täitsa tavaline kui vasakult statistikat vaadata. nii suure kasutajate hulga kohta on neid, kes oma kurva loo siia kirja panevad, ikka väga vähe. järelikult ülejäänutel läheb hästi. kindlasti on paljud teemad ka fantaasia ja provokatsioon.
Õige armastus ei lagune mingite pisiasjade pärast. Pigem ütleb minu kogemus, et liigne stabiilsus ja turvalisus on palju ohtlikum kiretapja kui elementaarsed mured, mis ikka eluga kaasas käivad. Muidugi, palju on juhtumeid, kus näiteks üks pool on väga armunud ja teine lohiseb lihtsalt kaasa ja siis pole küll pikemalt midagi head loota.
Armastus jääb läbi raskuste püsima, kui inimestel piisavalt oidu on ,et asju õigel ajal lahendama hakata. osad võivad ka armastusest liiga kaua vait olla – ongi lahkuminek.
Meil oli ka kriis , mina rase,mees töötu,üürivõlg seljas, süüa peaks ka kuskilt saama. selline värk kestis 2,5 kuud – siis sai mees tööle ,võlad tasutud, söök jälle lauale. Aga ega selle kriisi ajal tõesti olid mõned hellad hetked kus me suutsime üksteist mõista ja lohutada,armastada nii et me varsti jälle ei karjunud. Aga me mõlemad teadsime,et see läheb üle kui kriis möödas on – meie armastus ei kao kuhugi selle pärast.
Raskuste ajal peaks olema kõige tähtsam üritamine üksteist siiski mõista,üritada hoolimata suurest sitast partnerit toetada- siis ei saa ka usk ja armastus kuhugi kaduda.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
