Teema: armastuse keeled ja nende täitmine partneri poolt

iseenesest peaks ju toimima küll – mees puhastab sinu auto lumest ning teeb unelmate võileiva kaasa ja sina saad teda selle eest kiita ja kallistada. AGA kui ta seda ei tee, siis mõlema vajadused jäävad rahuldamata.

miks ta seda ei tee? algul tegi ja enam mitte? ehk sa kiitsid ja “kontakteerusid” liiga vähe? või liiga palju ja tema mõõt on hetkel täis? demonstratiivselt magab ja ei tahagi tunnustust teenida?

Lugesin, sain nüüd aru. Aga sellega on nii, et kui sa teise vajadusi ei täida, siis ei täida tema ka sinu omi. Kui kumbki ei alusta, siis kuhjub kibestumine ja “miks mina pean tegema, kui tema ei tee!?” mõlemapoolselt, kaob viimnegi valmisoleks teise heaks midagi teha, sest ise oled niii kuival oma vajadusega. JA nii nad lahku läksivadki. Niiet kas siis alustad ise ja saad ise ka söönuks või nälgite mõlemad.
Ja sellest juustuvõileivast… no ta TEGI võileiva, tal oli meeles, et ta pidi seda tegema, äkki külmkapis muud polnud või nagu minu mees, ta “ei leidnud”, sest vorstipakk oli juhtumisi juustupaki all või taga, ühesõnaga täiesti leitamatu 😀 Kui sa sellepärast tema näo täis sõimad, et võileib oli vale, ei tee ta enam sulle ÜHTKI võileiba, ei juustuta ega juustuga, tee ise kui tahad. Ühelgi mehel ei teki vähimatki motivatsiooni oma näägutava naise teenimiseks, selles võid küll kindel olla. Ja edasi? Seksi ta muidugi selle võileiva-fiasko eest ei saa jnejne… ja ühel hetkel on mõlemad mõtte ees: “milleks mulle selline mees/naine/abielu üldse??”

Oi kui palju ma olen sama tundnud ja mõelnud kolme lapsega räheldes, et äsaks mehele panniga ja karjuks “tee sina ka midagi!” aga tegelikult ta teeb, ja mitte vähe.

Sinu halast jääb mulje, et sina tahad, et mees sinu eest KÕIK tüütud täiskasvanute asjad ära teeks, et sina õitseda saaks? Viiks lapse kooli, roogiks autot JA teeks sulle võileiva? Siis sina silitad pead ja annad musi ja mees leegib õnnelikuna tööle, et peret ülal pidada…. see on selline lapselik, tarbjalik unelm, et teised hoolitsegu minu eest. Seda saab endale lubada laps, kellel ongi õigus ja vajadus, et tema eest igas aspektis hoolitseksid vanemad. Aga sina oled ise ema ja sul oleks viimane aeg täiskasvanud naise moodi mõtlema ja vastutama hakata.

Mingit sellist asja pole olemas nagu sa kirjeldad. Või et sinu “armastuse keeleks on teenimine”? Kamoon. Tahad teenijat, siis palka endale teenija. Kui sinu armastuse keeleks oleks teenimine, siis pigem tähendaks see loogilselt seda, et sa teenid ise seda, keda armastad, mitte ei oota seda, et teine sind teenindaks. Sul pole mingit armastust, rääkimata selle keelest. Sa tahad, et sind ülal peetaks ja teenindataks, see ei ole armastus. See on lihtsalt soov mugavat elu elada.

#3009946:

See ongi normaalne elu, mitte seda ei peeta normaalseks eluks. Sina unistad mingist ebanormaalsest ideaalsest elus, mis eksisteerib vaid muinasjuttudes ja võibolla ka mõne inimese blogis, sest ta sinna kõike ei kirjuta vaid jätab meelega mulje, et tal kõik seal nii idülliline on.

Kas on ikka nii? Loe viimast armukeste teemat ja sa saad teada, et kõik perepetised elavad selliste soovunelmatega ja kui neid ei täideta, siis arvavad nad, et neil on midagi olulist kodus puudu. Ja kui neil puudub ideaalne elu kodus, kus kõik soovid oleksid karvapealt täidetud, siis võivad nad petma minna. Ka perekool liigub sinnapoole. Mina lugesin seal ja imestasin naiste sellise suhtumise üle. Nägin, et nad ei jäta. Nüüd ma jälgin igat teemat, konmtrollin lausa.Ja manitsen, manitsen “midagi kodus puuduga” mantraga.

#3009971:

Igal inimesel on alati midagi PUUDU. niisugune see elu on. Vähemalt 99% juhtudest.

Perekoolis on liik naisi, kes nii aga ei arva.

päris õudne, nagu 5 aastane laps, mina-mina-MINA

kui palju sa end analüüsinud oled. Äkki ei ole asi armastuse keeles. Kas võib olla asi ebaõigluse tundes (sina pead end üles ajama, lund rookima jne, kuni tema magab)?
Või on äkki asi selles, et oled oma mehes pettunud, et ta ei paku sulle sellist elu nagu sina soovid (kodune ema jne).

Koduse ema elu kohta võin öelda nii palju, et siis ilmselt jääksveelgi enam kõik kodu ja last puudutav sinu kaela. Sest siis oleks peres kokkulepitud tööde jaotus selline, et mees teenib raha ja sina hoiad kodu. Kui sul on unistus, kus oled kodune ja kodu koristab mingi koristusfirma, last viib ja toob ikkagi mees ja sinu ülesanne on olla ilus, siis selline elu on ainult Kardashianidel 😀 Ehk siis vähesel “eliidil”.

Sinu unistus ei ole teostamatu ja ei ole ka paha unistada, aga arvesta, et kui sinu mees seda unistust su jaoks ei täida, siis paraku teie suhe puruneb, kuisa jäädki sinna unistuse külge kinni. Sul tekibki viha mehe vastu, või põlgus, või kaob lihtsalt austus.

Selliseid naisi on alati olnud. Miskipärast meenus vana hea Kohviveski.

#- teemaalgatajal on üks kooliealine laps, mitte kari väikelapsi (objektiivne töö hulk on kordades erinev).
Tahtsin veel ütelda, et tõenäoliselt piinleb su mees samamoodi ja umbes sama mure käes- teeb, aga vastu ei saa. Kui tema vajadused oleks täidetud ja ta tõepoolest õnnelik ja rahul oma abieluga, teeks ta oma armastava naise heaks auto soojaks ja misiganes võileiva mis sa tahad, mitte ei käkiks midagi valmis, sest a) ta lubas ja peab b) sa tänitaks muidu hinge seest.

#3010311:

Sul on üks laps, kes käib koolis. Kas sa ikka oskad hinnata, mis lill elu see on? Ja ilmselt elate korteris mugavat korterielu (nohh, et auto on lumine). Mulle tundub, et heast elust täitsa segi end pööranud. Mida sa seal kodus teeksid kui tööl käima ei peaks?

Sina pidid lapse autoga tööle viima? Järelikult said ise autoga tööle minna? Kuidas mees tööle läks?

Tegelikult tundub mina provotseering teema olevat.

Võileivad teevad paksuks.

Mees tõenäoliselt läks oma autoga. Tänapäeval on ikka enamikes peredes mitu autot, ma ei teagi ühtki, kellel poleks.

Nii nunnu.

Aga oled öelnud mehele, et tahad kodune naine olla? Ja kas alles nüüd avastad, et täiskasvanud inimesed peavadki erinevaid asju tegema? 😀 Ega siin muud pole soovitada kui vanemate juurde tagasi kolida, äkki nemad hakkavad sind teenima nagu printsessile vääriline 🙂

#3010315:

Mees tõenäoliselt läks oma autoga. Tänapäeval on ikka enamikes peredes mitu autot, ma ei teagi ühtki, kellel poleks.

Huvitav tutvusringkond. Ma tean paljusid, kellel polegi peres autot, siis paljusid, kellel on üks, ja ka mõnda suurt peret, kus on mitu.

Aga teemaalgatus iseenesest on huvitav, teemaalgataja tahab, et “saaksingi olla kodune naine ja mees hoolitseks rahalises mõttes minu ja pere eest”, peale selle veel “et mees tegeleks nt auto asjade ajamisega, aitaks kodus jne”. Ja tunnistab ise: “Olen tundnud pidevaid süümepiinu, et pean ennast nagu mingiks printsessiks ja et pole ilus ikka teiselt nii palju nõuda.” – Ta tegelikult tunnistab ju endale, et tema nõudmised on liiga suured. Ainuke mõistlik soovitus talle on ju öelda, et jah, tõesti pole ilus teiselt nii palju nõuda ja et enne ta hingerahu ei leia, kui oma nõudmised elule reaalsusega kooskõlla viib.
Muide, meil käib talvel auto esiklaasi peal villane tekk. Kui peaksin igal hommikul autoga välja sõitma, siis ilmselt kasutaksin mingit suuremat katet, millega koos tõmbad ühe liigutusega lume maha. Ma ei saagi aru, miks niisuguseid katteid autodel nii vähe näha on, kas keegi on proovinud ja teab, et neil tegelikult on midagi häda?
Selle juustuvõileiva kohta ma küsiks mehelt õhtul möödaminnes, et mis sellega juhtus, kas ta ei olnud veel üles ärganud, kui ta seda tegi, või läksid tal enda ja minu võileivad vahetusse.
Aga mis puutub hommikustesse askeldustesse, mille hulka kuulub ka lapse äratamine ja kantseldamine, siis ausõna, kui minu majapidamises oleks teine lapsevanem, kes omaalgatuslikult varem ärkab ja seda kõike tegema hakkab, siis mina magaks ka, hambad laiali, viimase minutini. (Või kes teab, äkki ikka saaks kohusetunne võitu ja kargaksin sekka…)