Pole vahepeal vaatama juhtunud – aga miks see ülemõde doktor Millari vastu nii kurjaks on muutunus? Lausa tahab igas mõttes talle halba?
Kuidas ta surnud naise lapse isa üles leidis ja kuidas neil selline armastus tekkis, et abiellusid lausa?
Sellel Milleril oli afäär selle meesarstiga ja see lugu hakkas teda töötamisel ja karjääri tegemisel segama. Kui tuli see tüdruk kellel laps ära sündis ja kes ise ära suri, siis Miller nägi selles võimalust nii endale eraelu loomiseks abielludes selle lapse isaga kui ka pakkuda lapsele täisväärtuslikku kodu tema lapsendamise teel.
Pole vahepeal vaatama juhtunud – aga miks see ülemõde doktor Millari vastu nii kurjaks on muutunus? Lausa tahab igas mõttes talle halba?
Milles see kurjus väljendus? Täna?
Pole vahepeal vaatama juhtunud – aga miks see ülemõde doktor Millari vastu nii kurjaks on muutunus? Lausa tahab igas mõttes talle halba?
Ei viitsi hakata ümberjutustust tegema, võid ju ise ka tagantjärgi vaadata, aga lühidalt öeldes pole asi dr. Millaris, vaid rahas.
Saan õigesti aru, et tegu on väljamõeldud tegelaskujudega mingis sarjas? Räägitakse nagu oleks tegu reaalsusega….
No lapse vanaisale ütles, et kuidas midagi teha, et laps lapse isalt ja Millarilt kätte saada. Ja kui käis meesarsti juures uurimas, et kas Millarit ei karistatagi, et lapse ema ära suri – seda osa natuke nägin kui lapse ema suri, aga minu arust Millar küll selles süüdi ei olnud ja lisaks muudkui proovis teda elustada.
Stanton House ähvardati rahapuudusel kinni panna ja Mathieson lubas ülemõele puuduva raha, kui lapse endale saab. No ja Millari ja ülemõe vahel on algusest peale teatud hõõrumine, ega ülemõele väga ei meeldinud selline noor iseteadev tüüp, kes tahab kõike uutmoodi teha. Kuigi antakse mõista, et ta tasapisi hakkab uuendustega harjuma.
Pole vahepeal vaatama juhtunud – aga miks see ülemõde doktor Millari vastu nii kurjaks on muutunus? Lausa tahab igas mõttes talle halba?
Milles see kurjus väljendus? Täna?
No lapse vanaisale ütles, et kuidas midagi teha, et laps lapse isalt ja Millarilt kätte saada.
Ja kui käis meesarsti juures uurimas, et kas Millarit ei karistatagi, et lapse ema ära suri – seda osa natuke nägin kui lapse ema suri, aga minu arust Millar küll selles süüdi ei olnud ja lisaks muudkui proovis teda elustada.
Probleem oli selles, et ta oleks pidanud korralikumalt ülevaatama ja enne avastama platsenta oli eesseisus (vist oli nii). Vist oli ka teemaks, et oleks pidanud arsti kutsuma (selle prillidega), aga üritas ise hakkama saada.
Jupiterist saab järgi vaadata. Jälle sari, kus on ülipositiivne ja õiglusest pakitsev peaosaline. Sai, mis tahtis – Annie väntsutab oma last mööda ööklubisid, annab suvalistele hoida, nuiab igaühte, et keegi ta last ometi vaataks jne – seal arsti peres oleks lapsel palju stabiilsem ja parem elu.
Sai, mis tahtis – Annie väntsutab oma last mööda ööklubisid, annab suvalistele hoida, nuiab igaühte, et keegi ta last ometi vaataks jne – seal arsti peres oleks lapsel palju stabiilsem ja parem elu.
See kõik lapse heaks suhtumine on kõvasti nihkes. Tegelikult on suur vahe, kas sind kasvatab võõras või oma lihane ema, olgugi lihasel emal võimalused väiksemad. Too mulle tõestus, et võõrasvanem, eriti ema, suudab võõrast last armastada samamoodi. Ja veel, kes tahab olla lapsena justkui parima vääriline, aga vast täiskasvanuks saades pole sa enam seda, sest siis võid muutuda selliseks, kellelt võib lapse ära võtta ja sopaga loopida. Ja selles filmis on nii palju vaesust ja ülekohut, julm on süüdistada neid õnnetuid tüdrukuid. Ja julmad on just need, kel on olnud “parem elu”
kas ma olen ainus keda häirib dr Millari olemus- süstitud huuled, täidetud põsed, suitsetatud hääl, sisemine stress, mis silmadest välja paistab… minu meelest ei sobi ta üldse konteksti, need episoodid kui ta purjus on, sobivad talle kõige paremini.
Millari karakter on hea, aga osatäitja pole kõige paremini valitud.
Sai, mis tahtis – Annie väntsutab oma last mööda ööklubisid, annab suvalistele hoida, nuiab igaühte, et keegi ta last ometi vaataks jne – seal arsti peres oleks lapsel palju stabiilsem ja parem elu.
See kõik lapse heaks suhtumine on kõvasti nihkes. Tegelikult on suur vahe, kas sind kasvatab võõras või oma lihane ema, olgugi lihasel emal võimalused väiksemad. Too mulle tõestus, et võõrasvanem, eriti ema, suudab võõrast last armastada samamoodi. Ja veel, kes tahab olla lapsena justkui parima vääriline, aga vast täiskasvanuks saades pole sa enam seda, sest siis võid muutuda selliseks, kellelt võib lapse ära võtta ja sopaga loopida. Ja selles filmis on nii palju vaesust ja ülekohut, julm on süüdistada neid õnnetuid tüdrukuid. Ja julmad on just need, kel on olnud “parem elu”
Minu tutvuskonnas on 3 lapsendatud last sh mu endine naabrilaps. Tema puhul sain alles täiskasvanult teada, et ta on lapsendatud. Neil olid ja on väga head suhted peres. Ka tuttavad lapsendasid peale pikki ja asjatuid ootusi rasedaks jääda, võin kidlasti öelda – et sel lapsel vedas – väga hoitud ja armastatud laps on.
Olen töö tõttu ka neid lihaseid emasid näinud ja siin ei ole midagi hõisata, mõnele lapsele oleks kindlasti olnud parem, kui ta oleks lapsendatud korralikku perre.
Mina mõtlen seda sarja vaadates, et see kõik oli ju alles 50 aastat tagasi! 50 aastat on lühike aeg. Olen ise ka 50-aastane ja need lapsendada antud lapsed on minuvanused. Toonases Nõukogude Liidus oli Austraaliaga võrreldes siis isegi veidi eesrindlikum elu. Vähemalt vallasemasid ei koheldud nagu kaltsusid. Kuigi ega neid ilmselt hästi ka ei koheldud, aga vähemalt maj. põhjustel ei pidanud lapsest loobuma. Lastesõimede, -aedade süsteem oli juba arenenud, vrd Austraalia, kus lastehoiud tegid esimesi samme. Ja mingit lapsepuhkust ega dekreedirahasid polnud ette nähtud. Samuti dr Millar alles esimene naisarst sünnitusabi valdkonnas, ja vaevalt siis teisteski valdkondades naisarste rohkem oli. N liidus oli siis ikka juba rohkem naisarste.
Aborigeenide kohtlemine on ka muidugi õudne. N Liidus ju koheldi samamoodi Siberi põlisrahvaste esindajaid. Võeti vägisi lapsed ära ja viidi internaatidesse “kultuurseks” õppima. Samamoodi indiaanlaste lastega Ameerikas.
Aga kui keegi tänapäeval ütleb, et naisõiguslust pole vaja, sest naised ja mehed on ju juba võrdsed – kui alles 50 aastat tagasi toimusid sellised asjad ja oli selline suhtumine, siis on lihtsameelsus arvata, et naiste õigustega oleks tänasel päeval kõik hästi. 50 aastat on selleks liiga lühike aeg.
Viimasele – vaidlen vastu, nõukaajal ei lastud mehi sünnituse juurde, puudus naerugaasi kasutamine nagu seal kasutati, sünnitati seilili voodis ilma igasugused abita. Lapsed mähiti nagu puuhalud, nii et emad nägid oma lapsi alasti alles kodus. Haiglad ja haiglatöötajad olid palju inimlikumad, kui nõukaaegsetes haiglastes ning vallasemadesse suhtuti ikkagi põlgusega, pakuti aborti, hiljrm lapsest loobumist. Sünnitunnistusele tõmmati isa nime kohta kriips kuni 1968nda aastani. Isa sõber oli vallaslaps, kuna nõukaajal venelased kõnetasid isanimega, siis tekkis piinlik hetk.
Nõukaaegsed lastekodud oli jubedad, õed -vennad lahutati, lapsi solgutati ühest kohast teise – alguses väikelaste kodus, siis saadeti uude jne. Enamik läks peale 8ndat klassi kutsekasse.
Need süstitud huuled on küll jubedad. Vägisi tekib mõte, et kes neid seal 60-ndate lõpus süstis ja millega?
Lastesõimede, -aedade süsteem oli juba arenenud, vrd Austraalia, kus lastehoiud tegid esimesi samme. Ja mingit lapsepuhkust ega dekreedirahasid polnud ette nähtud. Samuti dr Millar alles esimene naisarst sünnitusabi valdkonnas, ja vaevalt siis teisteski valdkondades naisarste rohkem oli. N liidus oli siis ikka juba rohkem naisarste.
Kui ma õigesti tean, siis meil hakkas juba enne nõukaaega Eesti Vabariigis tasapisi see arenema: nii lastehoiusüsteem kui naiste haridustaseme tõus. Näiteks esimene eesti naine kaitses doktoritöö 1933 (Alma Tomingas, farmaatsias). Nõukaaeg ühest küljest muidugi soodustas seda, teisest küljest pani põntsu näiteks õpetajakutsele: alarahastatud, seega naistele.
Aga seriaali tegevus areneb küll päris ootamatutes suundades. Ega Eestis sellel ajal küll peresisese seksuaalse väärkohtlemise puhul poleks miilitsat teavitatud, arvan ma. Huvitav, kas Austraalias võis tegelikult ka nii minna. Uus meesarst on uskumatult tolerantsete vaadetega. Ja kuidas nad selle vahetatud lapse teema lahendavad – dramaatika on juba üles krutitud, lastes ühe vahetatutest ära surra.
See seriaal on paras ila!
Peaarst on juba uus, osad naised/tüdrukud kes ühes osas alles saavad rasedusest teada või on algusjärgus rasedad sünnitavad juba järgmises osas, Millari arvukad “soojad” suhted meeskolleegidega ja meestega, ülemõe pettused, Viviani uimastamine kuskil alguse osades ja tema hilisem jätkuv piiride kompamine ning nüüd veel lesbilisus takkapihta. Shirley ja tema Johnny, kes Vietnamis surma sai, Shirley tütar kes sündis kunagi varem ja kellest ta loobuma pidi kuna väidetavalt tema kasvatamisega hakkama ei saanud, Shirleyl olid samuti intiimsuhted McNaughtoniga ja jäi mulje, et selliseid suhteid võis sellel tegelaskujul olla rohkemgi veel. Patty ja Millari abikaasa olid “lähedastes” suhetes ühes osas ja nüüd on juba Patty surnud. Ja nüüd need uued tüdrukud kes mõned osad tagasi tulid (Debbie ja see kes räägib, et ta Jumalast rasedaks jäi) – sellest tüdrukute kollektiivist jääb mulje nagu kõik oleksid peast põrunud. Ülbe Debbie oma ülirõveda tekstiga ja tema mitte sugugi vähem ülbe Jumalast rasedaks jäänud sõbranna, keeleoskamatu ja vägivaldse mehega hädas naiivne (ilmselt pagulane) Elena.
Järjest jubedamaks läheb.
See ehk 4. hooaeg (10 osa) jääbki viimaseks. Sarja tootmine tühistati ning paljud otsad jäävadki lahtiseks.
Minu arust küll ühtki lahtist otsa ei jäänud ja lõpp oli täitsa ok.
Minu arust küll ühtki lahtist otsa ei jäänud ja lõpp oli täitsa ok.
Nojah, Elena ja tema venna leppimine oli küll nii siirupine kui olla saab…
Lahtised otsad äkki need, et mis siis eelmise hooaja lõpus väljakirjutatud tegelastest edasi sai: no Shirley ja Annie elavad õnnelikult oma lastega, aga nt Jim oma lapsega, elab ka õnnelikult edasi? Ja nad vist on Joaniga endiselt abielus? Kas Vivi venna laps jäigi lõpuks Vietnami lastekodusse? Viv põrutas Londonisse ja oma kaksikutest enam ei huvitu?
Aga Kägu 02.08.2021 18:52, kes arvab, et see seriaal on paras ila: mis siis tegelaskujud peaks kõik ülinormaalsed ja vooruslikud olema? Siis oleks ju puhta igav. Ja ega seebikas ei olegi mingi väärtfilm, mille juures hindad allteksti ja kunstilist teostust jmt. Seebikas tuuaksegi sisse igasuguseid kokkusattumusi (Shirley saab oma vanema lapsega kokku, Simon ajab just Elena peika alla, vahetatud laps osutub haigeks ja sureb…), mida ei saa hinnata mitte päriselu loogika, vaid seriaaliloogika järgi. Teine asi, et teatud psühholoogilist usutavust tahaks küll. See Debbie tegelaskuju näiteks. Tüüpiline koolikiusaja, eks, ja sellise puhul mingit südamepuistamist, eneseanalüüsi ja ümberkasvamist nagu ei eeldaks. Või ma ei tea, ilmselt taheti temaga näidata, et kõik, kes käituvad nagu sitapead, ei pruugi tegelikult lootusetud sitapead olla?
See seriaal on paras ila!
Peaarst on juba uus, osad naised/tüdrukud kes ühes osas alles saavad rasedusest teada või on algusjärgus rasedad sünnitavad juba järgmises osas, Millari arvukad “soojad” suhted meeskolleegidega ja meestega, ülemõe pettused, Viviani uimastamine kuskil alguse osades ja tema hilisem jätkuv piiride kompamine ning nüüd veel lesbilisus takkapihta. Shirley ja tema Johnny, kes Vietnamis surma sai, Shirley tütar kes sündis kunagi varem ja kellest ta loobuma pidi kuna väidetavalt tema kasvatamisega hakkama ei saanud, Shirleyl olid samuti intiimsuhted McNaughtoniga ja jäi mulje, et selliseid suhteid võis sellel tegelaskujul olla rohkemgi veel. Patty ja Millari abikaasa olid “lähedastes” suhetes ühes osas ja nüüd on juba Patty surnud. Ja nüüd need uued tüdrukud kes mõned osad tagasi tulid (Debbie ja see kes räägib, et ta Jumalast rasedaks jäi) – sellest tüdrukute kollektiivist jääb mulje nagu kõik oleksid peast põrunud. Ülbe Debbie oma ülirõveda tekstiga ja tema mitte sugugi vähem ülbe Jumalast rasedaks jäänud sõbranna, keeleoskamatu ja vägivaldse mehega hädas naiivne (ilmselt pagulane) Elena.
Järjest jubedamaks läheb.
Vaat see on tase! Peast tead sisu ja nimesid, aga pead ilgeks ilaks. MIKS sa seda vaatad (vaatasid)?
Lahtised otsad äkki need, et mis siis eelmise hooaja lõpus väljakirjutatud tegelastest edasi sai: no Shirley ja Annie elavad õnnelikult oma lastega, aga nt Jim oma lapsega, elab ka õnnelikult edasi? Ja nad vist on Joaniga endiselt abielus? Kas Vivi venna laps jäigi lõpuks Vietnami lastekodusse? Viv põrutas Londonisse ja oma kaksikutest enam ei huvitu?
Ma seda teadmatust, mis sai seriaalist välja kirjutatud tegelastest, küll lahtisteks otsteks ei pea. Minu meelest ei jäänud mingied lahtisi otsi, äkki too kägu ei näinud viimast osa?
Minul hakkavad sellised ülipositiivsed tegelased nagu dr.Millar lausa vastu, millegipärast meeldis hoopis ülemõe tegelaskuju, väga hästi mängitud ja läbimõeldud – piisavalt karm teatud nõrkustega, mis aegajalt välja lõid (tema endalegi üllatuseks).
Minul hakkavad sellised ülipositiivsed tegelased nagu dr.Millar lausa vastu
Taevas hoidku, kust otsast see Millar ülipositiivne oli!?
Teine asi, et teatud psühholoogilist usutavust tahaks küll. See Debbie tegelaskuju näiteks. Tüüpiline koolikiusaja, eks, ja sellise puhul mingit südamepuistamist, eneseanalüüsi ja ümberkasvamist nagu ei eeldaks. Või ma ei tea, ilmselt taheti temaga näidata, et kõik, kes käituvad nagu sitapead, ei pruugi tegelikult lootusetud sitapead olla?
seal taheti näidata, miks sitapead on sitapeadeks saanud.
Lahtised otsad äkki need, et mis siis eelmise hooaja lõpus väljakirjutatud tegelastest edasi sai: no Shirley ja Annie elavad õnnelikult oma lastega, aga nt Jim oma lapsega, elab ka õnnelikult edasi? Ja nad vist on Joaniga endiselt abielus? Kas Vivi venna laps jäigi lõpuks Vietnami lastekodusse? Viv põrutas Londonisse ja oma kaksikutest enam ei huvitu?
Minu jaoks olidki need kolmanda hooaja poolelijäänud sündmused lahtised otsad. Viv pidi ju oma laste elus osalema hakkama mingit moodi ja vennalapse Vietnamist ära tooma, aga need olid nagu unustatud. Lisaks veel Dr. McNaughton ja tema naine. Kas olidki siis kolmikud ja mis sellest suure riskiga rasedusest ning nende suhtest sai. Neljanda hooaja kohta tekkis mul ainult see küsimus, et ometi ju toimus rasedusaegne arstlik kontroll ja kui naine põdes raseduse algul punetisi, siis miks ta last peale sündi põhjalikult ei uuritud?
Või tegelikult oli ka see mu jaoks küsimus, et kuidas Joan sai kaaluda oma inglasega abiellumist kui ise oli veel Jimiga abielus. Võimalik muidugi, et tagaselja lahutamine polnud neil seal väga keeruline protsess, aga ma millegipärast kahtlen selles.
Või tegelikult oli ka see mu jaoks küsimus, et kuidas Joan sai kaaluda oma inglasega abiellumist kui ise oli veel Jimiga abielus. Võimalik muidugi, et tagaselja lahutamine polnud neil seal väga keeruline protsess, aga ma millegipärast kahtlen selles.
No tol ajal ei olnud ju mingit lihtsat üleilmset võimalust kontrollimaks, ega abielluja mõnes teises riigis juba abiellunud ei olnud. Inglasega oleks ta ilmselt abiellunud Inglismaal.
